Äririskid
Äririskide (ingl.k. business risks) all mõeldakse kahju tekkimise tõenäosust valdkondades, mis on seotud enamasti kaupade ja teenuste tootmise ning nende turustamise, rahvusvahelise kaubanduse ja finantstehingutega. Riskid on asjaosalistele enamasti ette teada ja nende realiseerumise erinevate võimaluste tõenäosusi on võimalik hinnata. Ettevõtluses mõeldakse riskide all ohtu kaotada oma ressursse, mitte saada oodatud tulu või kanda kulu, millega pole arvestatud. Ettevõtluses tähendab risk sündmuste kulgemise osalist määramatust, sündmuste väljumist kontrolli alt ja täielikku või osalist teadmatust võimalike tagajärgede suhtes. [1]
Enne kui võtta vastu olulisi äriotsuseid, tuleb kõigepealt selgitada välja riskid, seejärel on vaja neid hinnata ja vajadusel riskitaset või riskid kõrvaldada. Sageli pole võimalik riske täielikult kaotada, mistõttu tuleks püüda alandada riskitaset vastuvõetava määrani. Riskijuhtimine äritegevuses tähendab ettevõtte tegevuses esineda võivate riskide tajumist ning nende süsteemset ja süstemaatilist kontrollimist. [1]
Tekkekoha järgi jaotatakse äririske välisteks ja sisemisteks riskideks. Välised riskid tekivad ettevõtet ümbritsevas väliskeskkonnas ja ei ole seotud selle tegevusega. Ettevõte ei saa neid riske enamasti eriti mõjutada. Küll on võimalik riske ette näha ja arvestada nendega oma tegevuses. Siseriskide allikas on ettevõtte ise. Need riskid tekivad enamasti töötajate ebapiisava kompetentsi, strateegilisi, taktikalisi ja operatiivvaldkondi puudutavate väärotsuste, ebapädeva juhtimise, juhtide hoolsuskohustuse mittejärgimise jms põhjustel. [1]
Riskijuhtimise peamised põhimõtted äritegevuses:
- Ei tohi riskida rohkem, kui seda võimaldab ettevõtte omakapital.
- Tuleb mõelda riski tagajärgedele – ei tohi võtta suurt riski kasvõi vähesel määral.
- Otsus riskida võetakse vastu ainult juhul, kui puuduvad suured või talumatud riskid.
- Oluliste kahtluste olemasolul otsustatakse mitte riskida.
- Konkreetses olukorras on võimalik sageli teha mingisugune kompromissi ja vastuvõetavat riskitaset võimaldav otsus.
Riskide haldamise all mõeldakse selliste abinõude rakendamist, millega mõjutatakse sündmuste kulgu ja vähendatakse nende võimalikke negatiivseid tagajärgi. Riskide haldamisega võib mõjutada kahjulike tagajärgede tekke tõenäosust ja vähendada võimalikke kahjusid. Riskide haldamine tähendab olukorras esinevate kõikvõimalike riskide väljaselgitamist ja nende mõjude minimeerimist. Riskide haldamine organisatsioonis eeldab vahel ka põhjaliku majandusliku analüüsi läbiviimist. Riskide haldamise oluline eesmärk on selgitada välja kõik ettevõtte vastutusel olevad riskid ja võimalikud kahjud. [1]
Riskide haldamise esimeseks etapiks on riskide hindamine. Riskide hindamine ja selles sisalduv riskianalüüs on need riskide haldamise etapid, kus tuvastatakse riskid ja hinnatakse võimalikke kahjusid. Pärast riskianalüüsi läbiviimist tehakse otsus riski vastuvõetavuse või mittevastuvõetavuse kohta. Riskide haldamine on osa ettevõtte majanduslikust vastutusest, mis tähendab arvestamist majanduslike tulevikuriskidega. Organisatsioonis hästi korraldatud riskihaldus vähendab ebameeldivaid üllatusi, suurendab selle majanduslikku stabiilsust ja loob eeldused olemaks stabiilselt kasumlik. [1]