Mine sisu juurde

Ökoloogiline jalajälg

Allikas: Vikipeedia

Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootmisvõimega. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet.[1]

Seda meetodit kasutades saab hinnata, kui suurt Maad (või mitu Maad) oleks vaja, et rahuldada iga inimese vajadusi, tulenevalt tema elustiilist. 2012. aastaks tarbib kogu inimkond 1,5 planeeti aastas. See tähendab, et Maal kulub inimkonna aastas tarbitud ressursside taastootmiseks ja jäätmete lagundamiseks 18 kuud[2]. Seda nimetatakse ületarbimiseks. Ületarbimine on olukord, mil toodete ja teenuste tarbimine on suurem kui nende tegelik varu. Globaalne ületarbimine väljendab seda, et ökoloogilised ressursid ammenduvad ning jäätmed akumuleeruvad ehk kuhjuvad.[3]

Ülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]

1992. aastal avaldas William Rees esimese ökoloogilist jalajälge kirjeldava kirjutise[4]. Ökoloogilise jalajälje kontseptsioon ja arvutusmeetodid töötati välja professor Mathis Wackernageli väitekirja jaoks Reesi juhendamisel Kanadas Briti Columbia Ülikoolis aastatel 1990–1994[5]. Algselt nimetasid Rees ja Wackernagel kontseptsiooni omastatud kandevõimeks (appropriated carrying capacity)[6]. Rees leidis, et kui muuta kontseptsiooni nimetus ökoloogiliseks jalajäljeks, oleks see palju ligitõmbavam. Nimetuse vahetamisel inspireeris teda arvutitehnik, kes kirjeldas oma arvuteid kui „väikseid jalajälgi laual“[7]. Wackernagel ja Rees andsid 1996. aasta alguses välja raamatu "Our Ecological Footprint: Reducing Human Impact on the Earth" ("Meie ökoloogiline jalajälg: Inimmõju vähendamine Maal")[8].

2004. aastal loodi USA-s California osariigis meetodi laiemaks tutvustamiseks ühendus Global Footprint Network, mida juhib Mathis Wackernagel. Ühenduse eesmärk on toetada jätkusuutlikku majandust ökoloogilise jalajälje mõõtmise ja planeerimise süsteemi abil, mis võimaldab teha tarku ja säästlikke otsuseid. Ökoloogilise jalajälje arvutamise peamine eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu oma eluviisidele, propageerida põhjendatult säästlikku eluviisi ning niimoodi saavutada jätkusuutlik tarbimisharjumus[9].

Kasutusalad ja tasandid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ökoloogilise jalajälje indikaatorit kasutatakse tänapäeval laialdaselt mitmesugustes institutsioonides, näiteks teaduses, äris ja valitsusasutustes. Põhiline eesmärk on jälgida ökoloogiliste ressursside kasutust ning edendada jätkusuutliku arengut. Jalajälge saab uurida ettevõtte, indiviidi, linna, riigi ja inimkonna tasandil[10].

Ökoloogiline jalajälg võimaldab riigi tasandil

  • hinnata oma riigi ökoloogilisi varasid
  • jälgida ja majandada oma varasid
  • tuvastada ohte, mis on seotud ökoloogilise defitsiidiga
  • arendada strateegiaid, mis tulenevad ökoloogilisest olukorrast, ja seada prioriteet just neile ressurssidele, mida on vaja enim kaitsta
  • mõõta riigis tehtud tegevuste tulemusi ja arengut[11].

Kui välja on arvutatud näiteks see, millise linnaosa ökoloogiline jalajälg on kõige suurem ning mis seda peamiselt suurendavad ja vähendavad, siis saab seda edaspidi kasutada linnaplaneerimises.

Üksikisiku tasandil saab iga inimene oma ökoloogilise jalajälje välja arvutada. Eestikeelse kalkulaatori leiab näiteks Keskkonna ja Säästva Arengu ning Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogia teaduskonna kodulehelt [12]. Footprint Network on mitme koostööpartneriga välja töötanud animatsioonilise kalkulatsiooniprogrammi. Rakenduses saab praegu valida 15 asukoha vahel. Võimalus on proovida ökoloogilist jalajälge arvutada nii riigi kui linna (Calgary) tasandil. Rakendus võimaldab vastuseid kergesti muuta, misjärel kohe uuenevad jalajälje suuruse andmeid.

Komponendid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ökoloogilise jalajälje hindamise aluseks oleva maa(pinna) saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav põllumaa, hoonestatud maa, karjatatav maa, metsamaa ja süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne veepind. Keskmine maapinna väärtuse hinne on 1[13].

Haritava põllumaa on maa-ala, millel kasvatatakse põllukultuure. Põllusaadusi kasutatakse inimeste, loomade ja kalade toidu valmistamiseks. Lisaks loetakse selle hulka tekstiili tooraine ning kummi ja õli saamiseks kasvatatavad taimi. See on kõige suurema bioproduktsiooniga maakasutustüüp Riiklikus Jalajälje Arvestuses (National Footprint Account)[3].

Karjatatava maa jalajälje alla kuuluvad alad, millel karjatatakse kariloomi. Siia kuuluvad nii hooldatavad kui looduslikud karjamaad ning preeriad. 2008. aastal määratleti põllumaaks 1,53 miljardit hektarit[3]. Inimesele tagab see valdkond liha, villa ja piima[9].

Bioproduktiivse mere ja sisevete alla kuuluvad mere- ja mageveekalade kasvamiseks sobivad piirkonnad[9].

Metsamaa on puidutoorme kasvatamiseks kasutatav maa, mis toodab toorainet nii ehitiste ja mööbli valmistamiseks kui ka kütteks [9]. 2008. aastal oli Maal 4,04 miljardit hektarit metsamaad[3].

Süsinikdioksiidi siduv maa on maa-ala, mis seob fossiilkütuste põletamisel tekkinud süsihappegaasi [9]. CO2 satub atmosfääri mitmel viisil. Looduslikud viisid on näitaks metsapõlengud, vulkaanid ning loomade ja mikroobide hingamine. Fossiilkütuste põletamine on peamine inimtekkeline CO2 allikas[3].

Hoonestatud maapind on ehitiste alla olev maapind, kuhu kuuluvad näiteks elamud, tööstuspiirkonnad, teed ja teised infrastruktuurid [9]. 2008. aastal oli hoonestatud ala pindala umbes 170 miljonit hektarit[3].

Näitajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Ökoloogilise jalajälje mõõtmisel kasutatakse rohkem kui 600 näitajat, mis iseloomustavad nii üksikisiku tarbimisharjumusi, piirkondlikke iseärasusi kui ka riigi majandamist eri valdkondades [14]. Levinumad on näiteks

  • toit – mõju, mis on seotud toidu tarbimisega,
  • peavari – mõju, mis on seotud elamispinnaga,
  • liiklus – mõju, mis tuleneb transpordi kasutamisest,
  • kaubad – mõju, mis tuleneb kaupade tarbimisest,
  • teenused – mõju, mis tuleneb teenuste kasutamisest.

Arvutusmeetodid

[muuda | muuda lähteteksti]

Üldistatud ökoloogilise jalajälje valem on järgmine:

,

kus EF on kogu ökoloogiline jalajälg, D otsene maakasutus, N lisaks vajaminev ala („energiamaa“, mida on vaja, et eristada CO2 heidet fossiilkütuste põletamisest ja taastuvatest biokütustest).

Inimese mõju ökosüsteemile määratletakse järgmise valemiga

,

kus I on mõju, P populatsioon (rahvaarv), A jõukus (tarbimismäär inimese kohta või SKP) ja T tehnoloogia (tehnoloogilise muutuse (sh industrialiseerimise) tase)[14].

Põhilised andmed, millel NFA arvutused tuginevad, on pärit ÜRO esindustest, näiteks FAOSTAT-ist (ÜRO Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmebaas), UN Comtrade'ist (ÜRO kaubandusstatistika andmebaas) ja IEA-st (Rahvusvahelisest Energiaagentuurist).

Ühik

[muuda | muuda lähteteksti]

Ökoloogilist jalajälge väljendatakse standardiseeritud ühikutes: globaalhektarites inimese kohta aastas (gha/in/a). Üks globaalne hektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile (Maa viljakas pind jagatakse rahvaarvuga). Keskmiselt on meil 2 hektarit inimese kohta (2011. aasta seisuga).[13]

Maa eelarve krahhi päev

[muuda | muuda lähteteksti]

Maa eelarve krahhi päev märgib ajahetke, mil inimkond on ületanud aastaks ette antud loodusressursside eelarve ehk ressursikasutus on olnud suurem kui planeedi võime taastoota.

„See on nagu aastapalga äraraiskamine kolm kuud enne aasta lõppu ja seejärel säästudest näpistamine, aastast aastasse. Üsna varsti saavad säästud otsa.“

– Mathis Wackernagel
PhysOrg, 20. september 2011

.

Igal aastal muutub Maa eelarve krahhi päev järjest varasemaks. 2012. aastal tarbisime ressursid, mida Maa suudab aastaga taastoota, ära kaheksa kuuga ja eelarve krahh saabus 22. augustil. Varasemad kuupäevad:

  • 21. oktoober 1992
  • 3. oktoober 2002
  • 27. september 2011[15]
  • 31. juuli 2019[16]
  • 28. juuli 2022[17]

Senised tulemused

[muuda | muuda lähteteksti]
Heaolu ja ökoloogilise jalajälje vaheline seos

Kõige värskemad andmed ilmusid 2011. aastal Rahvusvahelise Ökoloogilise jalajälje võrgustiku aruandes 2007. aasta andmete põhjal. Võrreldes 1961. aastaga on inimkonna jalajälg suurenenud 2,5 korda. Kõige enam on ökoloogilist jalajälge suurendanud süsiniku jalajälg, mis on 46 aastaga kasvanud 4,7 korda. Märgatav on ka rahvaarvu kiire kasv. Kui 1961. aastal elas Maal 3,1 miljardit inimest, siis 2007. aastaks oli see suurenenud 6,7 miljardile ehk enam kui kahekordistunud. National Footprint Accountsi 2010. aasta aruandest saab välja lugeda, et mida suuremm on heaolu, seda suurem on jalajälg. National Footprint Accounts jaotab maakera Aafrikaks, Aasiaks, Euroopaks, Ladina-Ameerikaks, Angloameerikaks ning Austraaliaks ja Okeaaniaks. Suurim jalajälg oli 2007. aastal Angloameerikal (7,9 ha/in/a). Järgnesid Austraalia ja Okeaania (5,4 ha/in/a) ning Euroopa (4,7 ha/in/a).

Riikide võrdluses olid esikümnes järgmised riigid:

  1. Araabia Ühendemiraadid 10,7
  2. Katar 10,5
  3. Taani 8,3
  4. Belgia 8,0
  5. USA 8,0
  6. Eesti 7,9
  7. Kanada 7,0
  8. Austraalia 6,8
  9. Iirimaa 6,3
  10. Kuveit 6,3

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Wackernagel 1996 cit. Poom 2010 (Eesti gümnaasiumiõpilaste ökoloogiline jalajälg)
  2. ↑ Global Footprint Network, 2012
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 M. Borucke, G. Cranston, A. Galli, K. Gracey, K. Iha, J. Larson, E. Lazarus, D. Moore, J.C. Morales, M. Wackernagel. Calculation Methodology Paper 2011
  4. ↑ William E. Rees. Environment and Urbanisation 4 Ecological footprints and appropriated carrying capacity: what urban economics leaves out, oktoober 2010
  5. ↑ Mathis Wackernagel, 2004. Ecological Footprint and Appropriated Carrying Capacity: A Tool for Planning Toward Sustainability
  6. ↑ Mathis Wackernagel, 1991. "Land Use: Measuring a Community's Appropriated Carrying Capacity as an Indicator for Sustainability"; and "Using Appropriated Carrying Capacity as an Indicator, Measuring the Sustainability of a Community." Report I & II to the UBC Task Force on Healthy and Sustainable Communities, Vancouver
  7. ↑ W. Safire. New York Times Magazine On Language, 17.02.2008
  8. ↑ Mathis Wackernagel ja William Rees (1996). "Our Ecological Footprint" (New Society Press)
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 A. Kivinukk, J. Ruusmaa, M. Staak, K. Toom 2008. Keskkond ja säästev areng[alaline kõdulink]
  10. ↑ Global Footprint Network 2012
  11. ↑ Global Footprint Network, 2012
  12. ↑ Ökoloogilise jalajälje kalkulaator
  13. ↑ 13,0 13,1 Bioneer.ee. Mis on ökoloogiline jalajälg?, 08.10.2011
  14. ↑ 14,0 14,1 K. Toom 2009. „Ökoloogiline jalajälg“
  15. ↑ Earth Overshoot Day Today. Discowery News 27.09.2011
  16. ↑ "Past earth oversoot days". Overshootday. Vaadatud 1.03.2020.
  17. ↑ "This year, Earth Overshoot Day lands on July 28". Overshootday. Vaadatud 29.07.2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ökoloogiline_jalajälg&oldid=6530404"