1924. aasta suveolümpiamängud

1924. aasta suveolümpiamängud olid VIII olümpiaadi nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 1924. aastal 3. maist 27. juunini Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Mängud pühendati ROK-i asutamiskongressi 30. aastapäevale.

Pariis kinnitati olümpialinnaks ROK-i XIX istungjärgul Lausanne'is 1921. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Amsterdam, Barcelona, Los Angeles, Praha ja Rooma.

Olümpiaareenid

Olümpia peaareeniks oli Colombes'i staadion, mille staadionirada oli 500 meetri pikkune.

Muud võistluspaigad oli Piscine de Tourelles (ujumine, veepall, vettehüpped), Vélodrome d'Hiver (raskejõustikualad), Vélodrome Municipal Vincennes'is (jalgrattasõit), Argenteuil Seine'i jõel (sõudmine), Meulan ja Le Havre (purjetamine), Reims, Versailles ja Chalons (laskmine).

Korraldus ja osavõtt

Korralduskomitee esimees oli krahv Justinien de Clery. Võistluste peasekretär oli Franz Reichel.

Võistluste patroon oli Prantsusmaa president (1920–1924) Alexandre Millerand.

Majutus oli esimest korda olümpiakülas, milleks kasutati suvilaid ja kasarmuid Bois Colombesi linnaosas.

Olümpiamängudel osales 44 riiki ja 3092 sportlast, sealhulgas 136 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal – 319 sportlast. Väikseim võistkond oli Filipiinidel – 1 sportlane. Esimest korda võtsid olümpiamängudest osa Ecuador, Filipiinid, Leedu, Läti, Mehhiko, Poola, Rumeenia, Uruguay ja iseseisva riigina ka Iirimaa.

Võistlusalad

Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala ja võisteldi 126 võistlusalal:

Näidisaladena olid kavas aerutamine, male, pelota, savate ehk prantsuse poks, korvpall ja võrkpall.

Jagati välja 131 medalikomplekti.

Mängude avamine ja sümboolika

Olümpiamängud avas Prantsusmaa president Gaston Doumergue.

Olümpiavande andis kergejõustiklane Georges André (olümpiahõbemedalist kõrgushüppes 1908 ja olümpiapronksmedalist 4 × 400 m teatejooksus 1920).

Olümpiamedali kujundus: Aversil oli keskel kompositsioon mitmesugustest spordivahenditest – jalg- ja ragbipall, ketas, kuul, oda, aer, poksikinnas, vehklemismask, suusakepp ning suusk. Tekst: "VIIIeme/OLYMPIADE/PARIS/1924". Revers oli osaliselt helmesnööriga servatud tagaküljel langevate kiirte foonil kaks sportlase figuuri. Püstiseisja on ulatanud käe istuvale atleedile. Allservas olümpiarõngad. Diameeter 55 mm. Sign. A. Rivaud.

Esimest korda kasutati spordialade sümbolitena piktogramme.

Olümpiapostmargid anti välja neljast margist koosneva seeriana, mis oli jälle kavandatud klassikalises stiilis, kuid antiikfiguuride taustal näeme ka Pariisi staadioni, triumfikaart ja Notre-Dame'i katedraali. Uudne oli postkaart pealetrükitud olümpiamargiga, millel oli kujutatud kuulus antiik-kreeka maadleja Milon.

Filmistuudio Rapid Films tegi olümpiamängudest dokumentaalfilmi "Jeux Olympiques, Paris 1924". See oli esimene olümpiamänge käsitlev pikem ülevaatefilm.

Eestlastest osalejad

Pikemalt artiklis Eesti 1924. aasta suveolümpiamängudel

v r Olümpiamängud
Olümpiaharta Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid) Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn) Pierre de Coubertini medal
Suveolümpiamängud	1896 Ateena 1900 Pariis 1904 St. Louis 1908 London 1912 Stockholm 1916 Berliin⁽¹⁾ 1920 Antwerpen 1924 Pariis 1928 Amsterdam 1932 Los Angeles 1936 Berliin 1940 Tokyo⁽¹⁾ 1944 London⁽¹⁾ 1948 London 1952 Helsingi 1956 Melbourne 1960 Rooma 1964 Tokyo 1968 Mexico 1972 München 1976 Montreal 1980 Moskva 1984 Los Angeles 1988 Seoul 1992 Barcelona 1996 Atlanta 2000 Sydney 2004 Ateena 2008 Peking 2012 London 2016 Rio de Janeiro 2020 Tokyo 2024 Pariis 2028 Los Angeles 2032 Brisbane
Taliolümpiamängud	1924 Chamonix 1928 Sankt Moritz 1932 Lake Placid 1936 Garmisch-Partenkirchen 1940 Sapporo⁽¹⁾ 1944 Cortina d'Ampezzo⁽¹⁾ 1948 Sankt Moritz 1952 Oslo 1956 Cortina d'Ampezzo 1960 Squaw Valley 1964 Innsbruck 1968 Grenoble 1972 Sapporo 1976 Innsbruck 1980 Lake Placid 1984 Sarajevo 1988 Calgary 1992 Albertville 1994 Lillehammer 1998 Nagano 2002 Salt Lake City 2006 Torino 2010 Vancouver 2014 Sotši 2018 Pyeongchang 2022 Peking 2026 Milano ja Cortina d'Ampezzo 2030 ?
Antiikolümpiamängud Vaheolümpiamängud (1906⁽²⁾) Paraolümpiamängud Noorte olümpiamängud ⁽¹⁾Jäid ära sõja tõttu. ⁽²⁾Praegu ROK-i tunnustuseta.