Mine sisu juurde

Aadam

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Vana Testamendi tegelasest; mehenime kohta vaata Aadam (eesnimi)
Aadam
Jan van Eyck, detail Genti altarilt

Aadam (heebrea keeles אָדָם Adam [ad'am]; vanakreeka keeles Ἀδάμ Adam, araabia keeles آدم‎ Ādam) oli piibli (1. Moosese raamatu) ja koraani järgi esimene inimene, kelle Jumal lõi.

"Aadam" tähendab 'inimene/inimkond`[1], kuid see sõna on suguluses sõnaga 'maa' (heebrea keeles אֲדָמָה adamah [adam'a]) ning ka sõnadega 'punane' (אדום edowm [ed-ome]) ja 'veri' (דם [dam]).[2][3]

Enamiku piiblitõlgenduste järgi olid Aadam ja Eeva kogu inimsoo esivanemad. Pärast Eedeni aiast väljaajamist sündis nende esiklaps Kain. Nimepidi on teada veel Aadama pojad Aabel ja Sett. Juubelite raamatu järgi olid tal ka vanem tütar ja Kaini naine Awan ning noorem tütar ja Seti naine Azura. "Kuldse legendi" järgi olid Aadamal tütred Calmana ja Delbora.

Piibli järgi elas Aadam 930 aastat (1Ms 4:1, 2, 25; 1Ms 5:5).

Aadama vapp oli üleni punane kilp[4].

Aadam Piibli loomisloos

[muuda | muuda lähteteksti]

Aadama loomine

[muuda | muuda lähteteksti]
Aadama loomine, Michelangelo fresko Sixtuse kabelis Vatikanis


Esimese Moosese raamatu 1. peatükk (salmid 26–31) kirjeldab maailma loomise kuuendat päeva nii (Piibli kirjakohad järgivad 1997. aasta tõlget):

Ja Jumal ütles: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!" Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!" Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles nende seeme on; need olgu teile roaks! Ja kõigile loomadele maa peal ja kõikidele lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks." Ja nõnda sündis. Ja Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik – kuues päev.

Kirjeldust "ta lõi tema meheks ja naiseks" on tõlgendatud ka nii, et Jumal lõi Aadama kõigepealt hermafrodiitsena, nii mehe kui ka naise tunnustega. Teisalt on oletatud ka, et ainsuslikku vormi "tema" kasutati rääkimaks inimkonnast - et inimese kui liigi "kavand" nägi ette jagunemise meesteks ja naisteks[5]. Jumala enese soo või sootuse üle vaieldakse. Ühed väidavad, et Jumal on sootu vaimolend[6][7], teised, et hermafrodiitne[8][9], kolmandad, et meessoost või vähemalt ilmutab end läbi mehe karakteristika, kuna Piibel kasutab meessoost verbe[10], mõningad naisõiguslased koguni, et miks mitte naine[viide?].

1. Moosese raamatu 2. peatüki 7. salm kirjeldab Aadama loomist nii:

Ja Isand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks. (Teistes keeltes on sageli tõlgitud "valmistas inimese mulla põrmust")

Selle salmi tõlgendamisel on muslimid läinud müütilist teed: mullana nähakse punakat savi, millest voolitakse inimkuju ja mis eluhinguse puhumisega transformeerub lihast ja luust inimeseks[11]. Tänapäeva kristlik maalilmavaade näeb siin materjalina maa põrmu ehk maa väiksemaid osakesi ehk aatomeid (eraldi sõna aatom ei eksisteerinud vana-heebrea keeles[12]). Seega ütleb 1Ms 2:7 sisuliselt, et inimene loodi samadest aatomitest, millest maa oli loodud / mis maa peal leidusid[13].

Jumal lõi inimese, nii nagu kõik loomadki, taimetoitlasteks, määrates nad sööma kas taimede vilju, milles on nende seeme, või siis rohtu (1. Ms 1:29-30):

Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks! Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks." Ja nõnda sündis.

Kuna inimene algselt loomi toiduks ei tapnud, siis loomad inimest ei kartnud[14]. Liha söömise luba antakse Piiblis alles pärast veeuputust 1Ms 9:3, on võimalik, et seda tänu muutunud ökosüsteemile, kus inimene ei saanud enam taimedest kõiki vajalikke toitaineid kätte[15].

Aadam Eedeni aias

[muuda | muuda lähteteksti]
Auguste Rodini skulptuur Aadamast

Jumal pani Aadama Eedeni aeda (sumeri keeles 'Edinu'):

Ja Isand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle Ta oli valmistanud. (...) Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma. (1Ms 2:8, 15)

Esimene Jumala käsk inimesele oli paljuneda ja täita Maa. Teine oli valitseda kõigi loomade üle ning harida ja hoida Eedeni aeda 1Ms1:28. Aia harimine ja hoidmine ei olnud tollal raske tööga seotud. Nõnda oli inimene määratud kogu muu loodu üle valitsejaks-hoolekandjaks.

Keeldudest esimene oli keeld süüa hea ja kurja tundmise puust:

Ja Jahve Jumal keelas inimest ja ütles: "Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!" (1Ms 2:16, 17)

Kristliku arusaama kohaselt oli keeld seotud inimese vaba tahtega, see oli valikuvõimaluse andmine. Ilma selle võimaluseta oleks inimene olnud Jumalaga seotud tahes tahtmata. Kuid Jumal, soovides anda inimesele vaba tahte, pidi jätma inimesele konkreetse võimaluse enesest ära pöörduda[16].

Seda otsust on Piibli kriitikud sageli arvustanud[viide?]. Juba Vana-Rooma keiser Julianus Apostata kirjutas: "Tundub, et Isand Jumal oleks vastupidi pidanud käskima tema poolt loodud inimesel süüa võimalikult palju hea ja kurja tundmise puu vilja, sest kui jumal kord juba andis talle mõtleva pea, siis oli ka vaja teda õpetada ja veel rohkem oleks olnud vaja sundida teda tunnetama head ja kurja, et ta hästi täidaks oma kohustusi. Keeld oli mõttetu ja julm..."[17]. Osad teoloogid nt. Rory Shiner ongi arvamusel, et puu loodi siiski eesmärgiga selle vilju süüa, aga seda veidi hiljem, kui Aadam ja Eeva oleksid juba omandanud algteadmised ümbritsevast maailmast[18].

Aadama esimene tegu, millest Piibel räägib, oli loomadele ja lindudele nime andmine:

Ja Isand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene iga elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema. Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele ..." (1Ms 2:19, 20)

Seda on peetud vastuolus olevaks Esimese Moosese raamatu 1. peatüki salmidega 20–25, mille järgi Jumal lõi linnud-loomad enne inimest.[19] Üldise seisukoha järgi esimene peatükk annab loomisest ajalise ülevaate ning teine peatükk sisulise ülevaate, tuues justkui luubiga esile detaile, mida tuleb mõista esimese peatüki kronoloogilises valguses[20]. Nime andmise protsess ise oli oluline. Piiblis tähistab nimi sageli ka olemust. Niisiis õppis Aadam esmalt tundma oma "alluvaid", kelle eest ta pidi hoolitsema ja keda valitsema. Lisaks näitab see ka inimese sarnasust ja erinevust Jumalast. Ka Jumal ise andis esimestel loomispäevadel enda poolt loodule nimed. Kuid Aadam annab nime Jumala loodule, olles tema partneriks[20].

Lähemalt ei selgitata, kas nime andmine käis ka nende loomade kohta, kes Lähis-Idas ei ela, näiteks pingviinid, kängurud ja vaalad, samuti silmaga nähtamatute ainuraksete kohta[21]. Kuid on selge, et samalaadne nime andmise protsess jätkub üha, inimene annab nime igale uuele nähtusele ja asjale, millega ta kokku puutub, ükski asi ei tule meie juurde valmis nimega.

Kui nimeandmise protsess oli läbi, kõik loodu oli üle vaadatud, selgus, et Aadamale ei leidunud kohast kaaslast[20].

Michelangelo. Detail Sixtuse kabeli freskost

Seejärel valmistas Jumal Aadama küljeluust naise[22]:

Ja Isand Jumal ütles: "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on!" (...) aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks. Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga. Ja Isand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde. Ja Aadam ütles: "See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast! Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!" Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha! (1Ms 2:18, 20–24)

See on kahtlejate arvates vastuolus Esimese Moosese raamatu 1. peatüki 27. salmiga, kus öeldakse ühes ja samas lauses, et inimene loodi meheks ja naiseks[23]. Sellepärast on arvatud, et Eeva loodi pärast Aadamat, tema küljeluust. Vastuolu esimese ja teise Moosese raamatu peatükki vahel seletatakse nii, et üks annab kronoloogilise järjekorra ja räägib inimese geneetilisest kavandist, teine räägib loomise detailidest, nii et teist tuleb mõista esimese valguses[20].

Dr.Ph Hugh Ross, viidates algkeelele, arvab, et Jumal võis naise valmistamiseks võtta ükskõik millise tüki Aadama küljest, sest iga rakk sisaldab geneetilist informatsiooni. Heebreakeelse sõna, mida tõlgitakse traditsiooniliselt küljeluuks võib tõlkida ka lihtsalt küljeks (aga ka koguni planguks, külgkambriteks vm)[24]. Mees loodi esimesena, sest mehel on olemas nii X kui Y kromosoom. Naisel aga Y kromosoomi ei ole, nii et temast mehe loomine oleks tähendanud märkimisväärset ümbertegemist. Kuid ribi kasutamine materjalina on traditsiooniline tõlge ja käsitlus. Ribi kasuks räägib mh asjaolu, et see on ainuke luu inimkehas, mis suudab iseennast päriselt taastada[25], mitte lihtsalt kokku kasvada. Nii ei jäänud ka Aadam ilma ribita[22].

Teoloogid on sageli jutlustanud teemal, et naine pole võetud mehe jalast, olles temast madalam, või peast, olles temast kõrgem, vaid südame lähedalt, võrdse kaaslasena, kuigi loomisjärjekord (mh) annab erimeelsuste korral lõpliku otsustusõiguse pere asjades siiski mehele[26].

Lisaks on märkimisväärne algkeelne detail, mis eestikeelsest tõlkest välja ei tule, et mehele ei tehtud lihtsalt abi, vaid tehti "vastu-abi". Loodi naine, kes on samamoodi inimene, ent siiski mehest erinev. Aare Kimmel oma PKK[27] sarjas räägib pikalt vastuabi teemal ning jõuab järeldusele, et sellisest kaaslasest, kes mõtleb ja tegutseb meiega täpselt ühtemoodi ei olegi meil sageli kasu. Alles seal, kus meie mõtted ja kavatsused kohtuvad teise inimese arvamusega, katsutakse nad läbi, seal näeme ennast justkui peeglis[26].

Et madu ahvatles naist sööma hea ja kurja tundmise puu viljast, toimus Aadama pattulangemine, millest kristliku õpetuse järgi sai alguse pärispatt:

Lucas Cranach vanem. "Aadam ja Eeva" (1513)

Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud. Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: "Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?" Ja naine vastas maole: "Me sööme küll rohuaia puude vilja, aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!" Ja madu ütles naisele: "Te ei sure, kindlasti mitte, aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja." Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi. Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled. Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele. Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: "Kus sa oled?" Ja tema vastas: "Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära!" Siis ta küsis: "Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?" Ja Aadam vastas: "Naine, kelle Sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin." Ja Issand Jumal küsis naiselt: "Miks sa seda tegid?" Ja naine vastas: "Madu pettis mind, ja ma sõin." Siis Issand Jumal ütles maole: "Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja! Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad." Naisele ta ütles: "Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle." Aga Aadamale ta ütles: "Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks! Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!" Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks. Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga. Ja Issand Jumal ütles: "Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!" Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud. Ja Ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed. (1Ms 2:25, 3:1–24)

Giusto de' Menabuoi. "Aadam ja Eeva". Padova katedraal, Padova (1376–1378)

Aadam pärast pattulangemist

[muuda | muuda lähteteksti]
Masaccio, "Paradiisist väljaajamine" (1426–1427)

Pärast Aadama ja Eeva väljaajamist Eedeni aiast sündis neil poeg Kain, hiljem teine poeg Aabel. Pärast seda, kui Kain oli Aabeli tapnud, sündis Aadamale ja Eevale veel poeg Sett. Seti sünni ajal oli Aadam 130 aastat vana (1 Ms 5:3). Neil oli veel poegi ja tütreid (1Ms 5:4).

Millal toimus inimeste esimene suguline vahekord, on teadmata. Lähtudes sellest, et 1Ms 1:28 järgi ütles Jumal inimestele: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele...", on võimalik, et see toimus juba Eedeni aias. Pole teada, kui kaua inimesed Eedeni aias viibisid.

Õigeusu pärimuse järgi võeti Jeesuse sündimise ajast tuleleegina sähviv mõõk Eedeni aia eest ära, nii et inimestel on võimalik paradiisi tagasi pääseda.

Judaismis saab pattulangemine erilise tähenduse. Nõnda on Philoni järgi kaks loomist: üks on taevase inimese loomine ja teine on maise (põrmust loodud) ja mööduvusele allutatud inimese loomine. Aadam tähendab mõistust, Eeva meelelisust, madu himu. Pattulangemine toimub seeläbi, et vaatlevat mõistust segatakse, kusjuures madu on kiusatuse vahendiks. See tõlgitsus on judaismis maksvusele pääsenud, kuigi mitte ainukehtivana.

Kristlus arendab judaistlikust arusaamast pärispatu mõiste ning mõistab Aadamat inimese algkujuna, kellega ta intiimselt samastub. Nagu apostel Paulus Kirjas roomlastele (Ro. 5:12–21) kirjeldab, allub ta surmale ja mööduvusele. Sellele "vanale Aadamale" vastandub Kristus kui "uus Aadam", kelle samuti algkujuline, samastamist võimaldav lugu viib eluni väljaspool surma haardeulatust.1Kr 15:22 ütleb, et "nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses". Vahe on ainult selles, et Aadama pärand on meil sündides kaasas, aga Kristuse pärandi peab igaüks isiklikult vastu võtma, et sellest osa saada[28].

Pärimuse järgi, mida Piiblis ei ole, oli keelatud viljaks õun, täpsemalt granaatõun. Mõne islami pärimuse järgi oli keelatud viljaks nisu[29]. Eenoki raamatu ptk 32 järgi meenutas puu vili viinamarjakobarat[30].

Sugupuu

[muuda | muuda lähteteksti]
 
 
 
 
 
 
 
 
Aadam
 
Eeva
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kain
 
 
 
Aabel
 
 
 
Sett
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Hanok
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Enos
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Iirad
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Keenan
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Mehuujael
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 Mahalalel
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Metuusael
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 Jered
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aada
 
Lemek
 
 
 
Silla
 
 
 
Eenok
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jaabal
 
 Juubal
 
Tuubal-Kain
 
Naama
 
Metuusala
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lemek
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 Noa
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Seem
 
 Haam
 
Jaafet

Aadam islamis

[muuda | muuda lähteteksti]

Islamis on Aadam esimene inimene ja ka prohvet. Koraanis loob Allah (Jumal) Aadama savist. Koraanis ei ole öeldud, et Jumal oleks Aadama loonud oma näo järgi. Muslimid usuvad lihtsalt, et Jumal lõi Aadama mudast ja puhus oma vaimu talle sisse, andes neile elu.

Kui Jumal käskis Iblīst (Saatanat) Aadama ees kummarduda, siis oma uhkuse tõttu ta ei tahtnud seda teha ning ta pagendati taevast. Iblīs lubas Jumalale, et viib nii palju inimesi eksiteele kui suudab, mispeale Jumal vastas, et kes tahab, järgib Saatanat, ja kes tahab, järgib Jumalat.

Aadam saadeti Eedeni aeda ja peagi liitus temaga Eeva. Neil lubati seal elada, nagu tahavad, kuid nad ei tohtinud süüa teatavast puust ega maitsta selle vilja. Lõpuks aga andsid mõlemad järele Saatana kiusatusele ning nad saadeti Maa peale. See ei olnud karistus: Jumal tahtis levitada oma sõna kogu maa peal ning ta hoiatas neid Saatana järgimise eest. Ta tõotas neile, et kui nad elavad Jumala seaduste järgi, tulevad nad kord tema juurde tagasi.

Et Aadamale anti ülesanne levitada Jumala sõna, siis teda peetaksegi islami esimeseks prohvetiks.

Islami pärimuse kohaselt on Aadama mäel (Adam's Peak) Sri Lankal tohutu Aadama jalajälg. Sri Lanka ja India vahel olevat saareahelat nimetatakse Aadama Sillaks.

Kunst

[muuda | muuda lähteteksti]
Albrecht Dürer. "Aadam ja Eeva" (1507)

Keskaegsed ja vararenessansi kunstnikud kasutasid Aadama ja Eeva motiivi alasti mehe ja naise kujutamiseks moraalselt aktsepteeritaval moel. Mõnikord kattis nende suguelundeid viigileht.

Aadama kujutisi

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Brown-Driver-Briggs. "Brown-Driver-Briggs Hebrew Lexicon". Vaadatud 14.11.2022.
  2. ↑ Jeff A. Benner. "Adam". Ancient Hebrew Research Centre. Vaadatud 15.11.2022.
  3. ↑ kõik heebrea sõnastikud, mis netist leida võib, sh. Morfix, Reverso ja Glosbe. "Heebrea sõnaraamat". Vaadatud 15.11.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ http://www.heraldica.org/topics/imagine.htm
  5. ↑ Dottard; Nihil Sine Deo (21.10.2020). "Could Adam have been a hermaphrodite before Eve?". Biblical Hermeneutics. Vaadatud 16.11.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ "Is God male or female?". www.gotquestions.org. Vaadatud 16.11.2022.
  7. ↑ H.Stevens (13.01.2020). "Bible Q&A: Is God male or female?". biblesociety.org.uk. Vaadatud 16.11.2022.
  8. ↑ Léo Taxil, "Lustakas piibel". Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 15
  9. ↑ Is God both male and female?
  10. ↑ "Is God Male or Female? An overview of God revealed as a male in Scripture and a critique of feminist biblical revisionism". answersingenesis.org. Vaadatud 16.11.2022.
  11. ↑ Shaykh Muhammad Saalih al-Munajjid (16.04.2001). "Creation of Man in Islam". islamqa.info. Vaadatud 17.11.2022.
  12. ↑ David Rives. "Atoms: The Dust of the World?". The Creation Club. Vaadatud 17.11.2022.
  13. ↑ Ginger Allen (15. veebruar 2012). "From Dust to Dust". answersingenesis.org. Vaadatud 17.11.2022.
  14. ↑ Cherry Claire. "Were Adam and Eve vegetarian? How do we know?". quora.com. Vaadatud 18.11.2022.
  15. ↑ Dennis Cybulski. "Were-Adam-and-Eve-vegetarians-in-the-beginning". www.quora.com. Vaadatud 18.11.2022.
  16. ↑ Hampshire, Robert (20.01.2021). "Why did God create the forbidden fruit in the first place". www.christianity.com. Vaadatud 18.11.2022.
  17. ↑ "Lustakas piibel", lk 23–27
  18. ↑ Shiner, Rory (09.12.2019). "Forbidden fruit". thegospelcoalition.org.
  19. ↑ Were humans created before or after the other animals?
  20. ↑ 20,0 20,1 20,2 20,3 Dr. Joseph R. Nally, Jr. "Are there two different accounts of creation? Gen 1-2". thirdmill.org. Vaadatud 14.11.2022.
  21. ↑ "Lustakas piibel", lk 16, 18–20
  22. ↑ 22,0 22,1 S.M. Leininger, A.K. Ikegwu. "Was creation of Eve from Adam's rib accurate?". Vaadatud 15.11.2022.
  23. ↑ When was Eve created?
  24. ↑ Ph.D Hugh Ross. "Was the First Woman Made of 100 Percent Rib Bone?". reasons.org. Vaadatud 15.11.2022.
  25. ↑ Cristy Lytal (15.9.2014). "Humans and mice can regenerate missing rib". www.futurity.org, kokkuvõte USC uurimusest. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.11.2022. Vaadatud 20.11.2022.
  26. ↑ 26,0 26,1 Kimmel, Aare. "Meheks ja naiseks". pkk.piibliseletus.ee.
  27. ↑ Kimmel, Aare. "Piibel kaanest kaaneni". EELK Misjonikeskus.
  28. ↑ "On sul igavene elu?". gotquestions.org/eesti/ Your Questions.Biblical Answers. Vaadatud 23.11.2022.
  29. ↑ "Mulla Nasreddin". Eesti Raamat 1987
  30. ↑ "Eenokin kirja".

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aadam&oldid=6729875"