Abraham Maslow

Abraham Harold Maslow (1. aprill 1908 Brooklyn, New York – 8. juuni 1970 Menlo Park, California) oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Koos Rollo May ja Carl Rogersiga pani Maslow aluse humanistlikule psühholoogiale, mida ta ise nimetas "kolmandaks jõuks" psühholoogias biheiviorismi ja psühhoanalüüsi järel.

Elulugu

Lapsepõlv ja noorus

Abraham Maslow sündis seitsmelapselise perekonna esimese lapsena. Tema vanemad olid Venemaalt tagakiusamise eest Ameerika Ühendriikidesse emigreerunud juudid. Isa Samuil töötas käsitöölisena, oli sageli perest kaua eemal ega osalenud eriti laste kasvatamisel. Ema Roza oli range ja rohkete eelarvamustega naine. Ometi hindasid nad mõlemad kõrgelt teadmisi ja soovisid anda pojale hea hariduse. Abraham, kelle suhted emaga olid pingelised ja kellelt oodati nooremate laste eest hoolitsemist, ei leidnud mõistmist ka väljaspool kodu. Koolis puutus ta kokku tol ajal tavalise antisemitismiga, mida ilmutasid nii õpetajad kui ka kaasõpilased.

Abrahamil ei olnud eriti sõpru peale nõbu Willi ja kodu asemel eelistas ta veeta aega raamatukogudes, mistõttu paistis ta juba noorelt silma suure lugemusega. Suurt huvi pakkusid talle Sigmund Freudi, Carl Jungi ja Ivan Pavlovi tööd.

Keskhariduse sai Maslow Brooklyni ühes parimas poistekoolis Brooklyn Boys High School, kus ta osales mitmete akadeemiliste klubide töös ning oli ametis ladina keele ja füüsika ajakirjade toimetamisega. Koolipoisina pidas ta oluliseks mehelikkuse arendamist ning seostas seda eelkõige füüsilise jõuga. Nii tegeles ta võimaluste piires jõutreeninguga, kuid tema kehaehitus ja õpingutele kulutatud aeg ei võimaldanud soovitud tulemusi saavutada.

Kõrgharidus

Keskkooli lõpetamise järel astus Abraham Maslow 1926. aastal kohalikku kõrgkooli City College of New York, kus ta õppis üldainete kõrval õhtuses õppes ka õigusteadust. Talle ei meeldinud kool ega valitud eriala ja peatselt langes ta koolist välja. 1927. aastal läks Maslow üle Cornelli Ülikooli, kuid sealgi pidas ta kõrgete õppekulude ja halva õppeedukuse tõttu vastu vaid ühe semestri. Cornellist lahkumise järel astus ta uuesti City College'isse ja selle lõpetamise järel suundus Wisconsini ülikooli, kust sai 1930. aastal bakalaureusekraadi psühholoogias. 1931. aastal sai ta samast ülikoolist magistri- ja 1934. aastal ka doktorikraadi.

Wisconsini ülikoolis domineeris sel ajal biheivioristlik psühholoogia. Maslow pööras seal süvendatud tähelepanu Harry Harlow' algatatud primaatide eksperimentidele, muuhulgas uuris ta primaatide dominantset käitumist ja seksuaalsust. Magistritöö teemaks valis ta professor Hulsey Carsoni soovitusel suulise materjali õppimise, talletamise ja taasesitamise probleemistiku. Ise pidas ta seda teemat liiga lihtsaks ja tühiseks. Hiljem häbenes ta oma magistritööd nii väga, et viis selle hiljem psühholoogiateaduskonna raamatukogust minema ja hävitas ka selle kataloogikaardi. Vaatamata sellele suutis professor Carson teda veenda oma uurimust avaldama ja 1934. aastal ilmus see kahe artiklina.

Akadeemiline karjäär

1934. aastal asus Maslow tööle Columbia ülikooli, kus temast sai professor Edward Thorndike'i assistent. Thorndike oli oma aja juhtivaid eksperte õppimise alal, kes kuulus samuti biheivioristlikku koolkonda. Ka Maslow pidas ennast esialgu biheivioristiks ja vaimustus John B. Watsoni ideedest, kuid järk-järgult hakkas omandama mõjutusi ka teiste vaadetega psühholoogidelt.

Kolm aastat hiljem kolis ta tagasi kodulinna New Yorki, kus ta töötas aastatel 1937–1951 Brooklyni kolledži õppejõuna. Seal sai ta olulisi mõjutusi mitmetelt Saksamaalt ja Austrialt Ameerika Ühendriikidesse emigreerunud saksa-juudi psühholoogidelt. Tema peamisteks mentoriteks kujunesid seal kultuuriantropoloog Ruth Benedict ja geštaltpsühholoogia rajaja Max Wertheimer. Nemad mõjutasid otseselt Maslow' inimeste eneseaktualisatsiooni teooria teket ja arengut.

Brooklyni perioodil kirjutas ta oma kuulsaimad artiklid ja monograafiad. Just seal arendas ta välja oma peamised ideed, mõisted ja teooriad, lisaks eneseaktualisatsiooni teooriale näiteks ka inimvajaduste hierarhia, metavajaduste, metamotivatsiooni ja kogemuse kõrgpunkti kontseptsioonid.

Aastatel 1951–1969 oli ta Massachusettsis asuva Brandeisi Ülikooli psühholoogiateaduskonna esimene dekaan. 1967. aastal valiti Maslow ka Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni presidendiks. Brandeisi perioodil hakati Maslow' ideid ja teooriad laiemalt omaks võtma, just sel ajal saab rääkida humanistliku psühholoogia kui eraldi koolkonna tekkest.

1969. aastal sai temast Californias asuva Laughlini Instituudi kaastöötaja ja ta asus elama Menlo Parki. Seal kirjutas ta veel kaks monograafiat ja uuendas oma 1954. aastal ilmunud teost "Motivation and Personality".

8. juunil 1970 suri Maslow müokardi infarkti tagajärjel.

Eneseteostus

Pikemalt artiklis Inimvajaduste hierarhia

Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem.

Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine.

füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus;
turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
armastusevajadus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.

Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadusteks. Viies, eneseteostusvajadus, ning püramiidist väljapoole jääv kuues, enesetranstsendentsivajadus, on kõrgemad või olemus-vajadused. Samuti võib inimene olla motiveeritud mitmel tasandil korraga, s.t järjestus ei ole nii kategooriline. Ometi on olemas mingi alamate tasemete rahuldamatuse piir, millest alates kõrgema tasandi vajadused kaotavad aktuaalsuse.

Abraham Lincoln,Thomas Jefferson, Albert Einstein, Anna Eleanor Roosevelt, Jane Addams, William James, Albert Schweitzer, Aldous Huxley, Benedictus de Spinoza olid Maslow' jaoks eneseteostatud.

Maslow'lt teatakse ka humanistliku psühholoogia armastuse kontseptsioone Being Love (B-LOVE) ja Deficiency Love (D-LOVE).

Isiklikku

31. detsembril 1928 abiellus Maslow endast aasta noorema sugulase Bertha Goodmaniga, keda ta tundis juba lapsepõlvest. Neil sündis kaks last.

Teosed

Välislingid