Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)
Adolf I (25. jaanuar 1526 – 1. oktoober 1586) oli Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog aastast 1544 kuni surmani.
Adolf oli Taani kuninga Frederik I poeg ning Christian III vend. Nooruses viibis ta neli aastat Hesseni maakrahvi Philipp I õukonnas, kus sai hea hariduse.
Aastal 1544 jagasid Adolf, Christian ja kolmas vend Johann Holsteini omavahel. Adolf valis oma residentsiks Gottorpi kindluse, mille järgi tema järglasi hakati nimetama Holstein-Gottorpi dünastiaks. Järgnevalt tegutses Adolf aktiivselt sõjaväljadel, olles vaatamata oma protestantlikule usutunnistusele keiser Karl V toetaja. 1548. aastal osales ta Augsburgi riigipäeval ning võttis seejärel osa Karli poja Philippi reisist Hispaaniasse. 1553. aastal naasis Adolf kodumaale. 1556. aastal sai Adolfist surnud venna Friedrichi järglasena Schleswigi piiskop, kelleks ta jäi kuni surmani. 1559. aastal organiseeris Adolf koos vennapoeg Frederikiga sõjakäigu Dithmarscheni talupoegadevabariigi vastu ning alistas selle. Riik jagati Adolfi ja Frederiki vahel.
1560.–1570. aastatel tegeles Adolf oma riigi moderniseerimisega, samuti püüdis ta selle tähtsust igati tõsta. Ta tegi näiteks keisrile ettepaneku kaevata läbi tema maade kanal, mis võimaldanuks laevadel siseneda Läänemerre ilma Taani väinu läbimata. See idee jäi siiski vaid paberile. Madalmaade vabadusvõitluse ajal toetas Adolf jätkuvalt keisrikoda, osaledes mässulistevastastes sõjakäikudes ning toetades neid raha ja relvadega.
Adolf oli seotud ka Liivimaaga. Nimelt palus talt 1577. aastal abi Tallinn, mille olid taas ümber piiranud Ivan Julma väed. Rootsi riigis valitses majanduslik kitsikus ning nii otsis linn abi välisvürstidelt. Et Adolf oli tuntud oma seiklusalti iseloomu poolest, siis loodeti talt saada kiiresti reaalset abi. Siiski ei saanud ta linna heaks palju teha, sest Madalmaade ülestõus oli neelanud sisuliselt kogu Põhja-Saksamaa sõjalised ressursid. Alles aasta hiljem sai Adolf Tallinna linnale saata laevatäie püssirohtu. Siiski toetas ta Tallinna sõnades igati ning püüdis teda Saksa-Rooma keisririiki tagasi meelitada. Adolfi plaanides oli toona saada Poola vasallina enda kätte suurt osa Liivimaast, ent see kava kukkus läbi, kui Liivimaa kitsikusajad 1570. aastate lõpul läbi said ning Vene väed sealt järk-järgult välja suruti. Hertsog Adolfi kava oli üks viimaseid Saksa-Rooma riigist lähtuvaid algatusi Liivimaa taas oma kontrolli alla saada. Võimalik, et Adolf püüdis seda teha koostöös vennapoeg hertsog Magnusega.
| Eelnev Christian |
Schleswigi hertsog 1544–1586 |
Järgnev Friedrich II |