Mine sisu juurde

Adrianoopoli leping (1829)

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib 1829. aasta lepingust. Teiste lepingute kohta vaata artiklit Adrianoopoli leping.

Adrianoopoli leping
Tüüp Rahuleping
Allkirjastatud 14. september 1829
Koht Adrianoopol, Osmanite Riik
(praegune Erdine, Türgi)
Alla kirjutanud Venemaa Aleksei Fjodorovitš Orlov
Abdülkadir Bei
Osapooled Venemaa Venemaa
Osmanite Riik

Adrianoopoli leping (ehk Edirne leping) oli rahuleping Venemaa ja Osmanite Riigi vahel, sellega lõppes üheksas Vene-Türgi sõda (1828–1829). Lepe oli venelastele kasulik, kuna nad said ligipääsu Doonau suudmele ja alasid Mustal merel. Lisaks avati Dardanellid kõikidele kaubalaevadele, anti autonoomia Serbiale ja lubati autonoomiat Kreekale. Osmanid kohustusid maksma suurt hüvitist, lepingu järgi võis Venemaa seniks okupeerida Moldaavia ja Valahhia (hiljem neid tingimusi leevendati). Lepingu allkirjastasid 14. septembril 1829 Adrianoopolis Osmanite Riigis (praegune Edirne Türgis) krahv Aleksei Fjodorovitš Orlov ja Abdülkadir Bey.[1]

  1. John Emerich Edward Dalberg Acton (1907). The Cambridge Modern History. Macmillan & Co. Lk 202.
  • Anderson, M.S. The Eastern Question, 1774–1923: A Study in International Relations (1966) online
  • Ciachir, Nicolae. "The Adrianople Treaty (1829) and Its European Implications." in European Politics 1815–1848 (Routledge, 2017) pp. 95–113.
  • Kerner, Robert J. "IV. Russia's New Policy in the near East after the Peace of Adrianople; Including the Text of the Protocol of 16 September 1829." Cambridge Historical Journal 5.3 (1937): 280–290.
  • Šedivý, Miroslav. "From Adrianople to Münchengrätz: Metternich, Russia, and the Eastern Question 1829—33." International History Review 33.2 (2011): 205–233.