Mine sisu juurde

Aleksander Krimm

Allikas: Vikipeedia
Aleksander Krimm

Aleksander Krimm (2. september 1868 Alatskivi - 26. jaanuar 1942 Kadrina) oli Kadrina Hariduse Seltsi esimees aastatel 1909-1936.

Aleksander Krimm sündis Tartumaal Alatskivi vallas. Seal omandas ta Naelavere ja Kodavere koolides hariduse. Õpetaja- ja vallakirjutaja amet tõid teda Kadrinale lähemale. Ta elas luuletajast ja kirjamehest venna Kaarel Krimmi juures.

Aastatel 18931920 oli ta Undlas vallakirjutaja ja seejärel Viru Kadrina tärklisevabrikus kassapidaja-raamatupidaja. Ta töötas Postimehes kirjasaatjana ja osales poliitikas aktiivse rahvaerakondlasena.[1]

Aleksander Krimm sündis 21. augustil / 2. septembril 1868 Tartumaal Alatskivi vallas Kambri talus talurentniku pojana.[1] Pärast Väike-Maarja kihelkonnakooli lõpetamist 1887. aastal asus ta Väike-Maarja lähedal tööle kooliõpetajana. Õpetajaameti kõrvalt täitis ta aastatel 18881892 ühtlasi vallasekretäri kohustusi. Viieaastase töö järel lahkus Krimm Väike-Maarjast ja asus Lääne-Virumaale Kadrina kihelkonda Undla vallasekretäri kohale. Seal töötas Krimm 27 aastat kuni 1920. aasta lõpuni.

Aastal 1920 asus Aleksander Krimm tööle Kadrina alevikus tegutsenud Viru tärklisevabrikusse.

Töö kõrvalt oli ta aktiivne seltskonnaelutegelane. Väike-Maarja-aastatel lavastas ta näitemänge, võttis osa laulukoori tegevusest ja tegutses juba ka Postimehe kirjasaatjana. Undla-aastatel korraldas ta Kadrina ümbruses mitmesuguseid üritusi. Undla vallasekretäril oli küll rohkesti tööd, ent Krimmil tekkis siiski võimalus kohapeal ajalehte teha. Vallasekretäri juures asju ajades sai nii mõnigi taluperemees tuttavaks nii ajalehe kui ka selle toimetajaga.

1897. aastal korraldas Krimm Kadrinas esimese laulupeo. Umbes samal ajal tekkis mõte asutada Kadrinasse haridusselts. Krimm oli selle asutamise juures 1906. aastal ja vastse haridusseltsi esimesel kolmel aastal (kuni 1909. aastani) ka selle abiesimees. Aastatel 1909–1912 oli ta Kadrina Hariduse Seltsi esimees. Kadrina Hariduse Selts oli olnud Krimmi teiseks koduks. Seltsile pühendas ta palju oma vaba aega.[2]

Krimmi eestvedamised

[muuda | muuda lähteteksti]

Krimmi eestvedamisel ehitati kaks seltsimaja: vana seltsimaja oli kasutusel aastatel 19121930 ja asus vastu Kruusimäe kõrtsi lõunapoolset tippu. See lammutati 1930. aastal, et saaks sinna ehitada uue seltsimaja.[1]

Krimmide pere esimeseks elukohaks Kadrinas oli Päri mõisa karjamõis, kus asus ka niinimetatud vallakeskus. Uue vallamaja valmimisel 1909. aastal Tapa tee äärde kolis Krimmide pere sinna elama (hoone hävis tulekahjus 14. mail 1956). Maja aadressil Viru 8 osteti 1920. aastal. Seal elas Krimm kuni oma surmani.[1]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Kadrina Aleksander Krimm". Eesti monumentide e-kataloog. Vaadatud 07.10.2021.
  2. "Postimees Aleksander Krimm". Tubli töömehe elu ja tegewus Aleksander Krimm 60-aastane. 2. september 1928. Vaadatud 03.11.2021.