Annalena Baerbock
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (Juuni 2021) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2021) |
| Annalena Baerbock | |
|---|---|
 Baerbock 2020. aastal | |
| Liit 90/Roheliste kaasjuht | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 27. jaanuar 2018 | |
| Eelnev | Simone Peter |
| Liit 90/Roheliste Brandenburgi haru juht | |
|
Ametiaeg 14. november 2009 – 16. november 2013 | |
| Eelnev | Ska Keller |
| Järgnev | Petra Budke |
| Liidupäeva liige Brandenburgist | |
|
Ametisse asumise aeg 22. september 2013 | |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Annalena Charlotte Alma Baerbock |
| Sünniaeg |
15. detsember 1980 Hannover, Alam-Saksi, Saksamaa |
| Rahvus | sakslane |
| Erakond |
 Saksamaal:Liit 90/Rohelised  EL:Euroopa Roheline Partei |
| Abikaasa | Daniel Holefleisch |
| Lapsed | 2 |
| Elukoht | Potsdam, Brandenburg, Saksamaa |
| Alma mater | Londoni Majanduskool |
| Elukutse | rahvusvaheline õigus |
| Tegevusala | poliitika |
| Autogramm |
 |
Annalena Charlotte Alma Baerbock (sündinud 15. detsembril 1980 Hannoveris) on Saksa poliitik, alates 8. detsembrist 2021 Saksamaa välisminister.
27. jaanuarist 2018 on ta erakonna Liit 90 / Rohelised üks kaasjuhtidest koos Robert Habeckiga ja alates 22. septembrist 2013 Liidupäeva liige. [1]
Ta oli roheliste kantslerikandidaat 2021. aasta Saksamaa Liidupäeva valimistel. [2]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta õppis Humboldti Gümnaasiumis Hannoveris[3] ja läbis 16-aastaselt vahetusaasta Lake Highlandi erakeskkoolis Ameerika Ühendriikide Florida osariigis Orlandos.[4]
Aastatel 2000–2004 õppis Baerbock Hamburgi ülikoolis politoloogia ja avaliku õiguse erialadel. Ta omandas 2005. aastal magistrikraadi Londoni Majanduskoolis (LSE). Samal aastal läbis ta väljaõppe Briti rahvusvahelise õiguse ja võrdleva õigusteaduse instituudis (BIICL).[5]
Ta alustas Berliini Vabas Ülikoolis väitekirja looduskatastroofide ja humanitaarabi teemal, kuid ei ole seda lõpetanud.[5]
Varasem töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 2000–2003 töötas ta õpingute kõrvalt ajakirjanikuna ajalehes Hannoversche Allgemeine Zeitung.[6]
Pärast õpingute lõpetamist töötas ta aastatel 2005–2008 Elisabeth Schroedteri büroos Euroopa Parlamendis.
Aastal 2005 oli ta praktikant Briti rahvusvahelise õiguse ja võrdleva õigusteaduse instituudis (BIICL).[5]
Aastatel 2008–2009 oli ta Liit 90/ Roheliste fraktsiooni nõunik välis- ja turvalisuspoliitika alal.
Alates 2020. aastast osaleb ta Maailma Majandusfoorumi noorte maailmajuhtide programmis. See on arengutreeningu programm poliitilistele juhtidele, kus on teiste seas osalenud Emmanuel Macron, Sanna Marin ja Jacinda Ardern.[7]
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Baerbock astus 2005. aastal erakonda Liit 90/Rohelised. Oktoobris 2008 valiti ta erakonna Brandenburgi haru juhatusse ning 2009. aastal sai ta juhatuse esimeheks, sellel kohal oli ta aastani 2013. Aastatel 2009–2012 oli ta ka Euroopa Rohelise Partei juhatuse liige.[8]
Liidupäeva liige, alates 2013
[muuda | muuda lähteteksti]2009. aastal kandideeris Baerbock kohale oma erakonna kandidaatide nimekirjas, kuid tulutult.
2013. aastal oli ta roheliste kandidaat 61. valimisringkonnas (Potsdam – Potsdam-Mittelmark II – Teltow-Fläming II), millega ta ühtlasi kindlustas endale koha erakonna esinumbrina Brandenburgi liidumaa kandidaatide nimekirjas. Ta sai Liidupäeva liikmeks nimekirja mandaadiga.[8]
Oma esimesel ametiajal oli ta majandus- ja energeetikakomisjoni ning Euroopa asjade komisjoni liige.
Baerbock oli oma fraktsiooni kliimapoliitika eestkõneleja.[9] Ta on osalenud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonide arutamisel Varssavis (2013), Limas (2014), Pariisis (2015) ja Marrakechis (2016).
Ta on ka Berliini-Taipei Parlamentaarse Sõprusringi aseesimees.
2017. aasta Liidupäeva valimistel oli Baerbock taas erakonna esinumber Brandenburgi liidumaal ning säilitas koha parlamendis.
Pärast valimisi oli ta oma erakonna delegatsioonis (ebaedukatel) koalitsioonikõnelustel Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU/CSU) ja Vaba Demokraatliku Parteiga (FDP).[10]
Ta on perekonna-, vanurite-, naiste- ja noorsooteemadega tegeleva parlamendikomisjoni liige.
Roheliste partei kaasjuht, alates 2018
[muuda | muuda lähteteksti]27. jaanuaril 2018 Baerbocki kodulinnas Hannoveris toimunud roheliste partei üldkogul valiti ta üheks erakonna kahest võrdsest kaasjuhist üleriigilisel tasandil. Tema kõrvale valiti Robert Habeck. Ta võitis 64% häältest, edestades konkurent Anja Pieli.[9] 2019. aasta üldkogul valiti ta partei kaasjuhi kohale tagasi, kogudes 97,1% häältest, mis erakonna ajaloo suurim häältesaak.[11]
Kantslerikandidaat, 2021
[muuda | muuda lähteteksti]19. aprillil 2021 teatasid Baerbock ja Robert Habeck, et erakonna üleriigiline juhatus teeb ettepaneku määrata 2021. aasta Liidupäeva valimistel kantslerikandidaadiks Baerbocki. See on esimene kord, kui partei läheb valimistele kantslerikandidaadiga, mitte lihtsalt kahe kaasjuhiga. [6]
Otsus tuleb veel ametlikult kinnitada partei kongressil, mis toimub 11.–13. juunil. Baerbock on ajaloos teine naine pärast Angela Merkelit, kes pürgib valitsuse kõige kõrgemale ametikohale. Valimispäeval on ta vaid paari päeva võrra vanem kui oli ajaloo noorim kantslerikandidaat Guido Westerwelle 2002. aastal. [12][13]
Saksamaa välisminister, alates 2021
[muuda | muuda lähteteksti]8. detsembril 2021 nimetati Baerbock Saksamaa Liitvabariigi välisministri ametisse.
Poliitilised vaated
[muuda | muuda lähteteksti]Baerbock on kaitsepoliitika vallas võtnud tsentristliku positsiooni. Tema juhtimisel võttis partei 2020. aastal vastu programmi, mis kirjeldas NATO-t kui Euroopa julgeoleku asendamatut osa. Samas on ta olnud kriitiline NATO eesmärgi suhtes, et kõigi liikmesriikide kaitsekulutused moodustaksid vähemalt 2% riigi SKP-st.
Ta on öelnud, et soovib näha Euroopa Liidus tugevamat ühist välispoliitikat, eriti Venemaa suunal.[5]
Energia-, kliima- ja keskkonnapoliitika
[muuda | muuda lähteteksti]Baerbock on kutsunud üles järkjärgulisele söest loobumisele Saksamaal aastaks 2030, kiirteedel 130 km/h kiiruspiirangu kehtestamisele ja ainult heitmevabade autode registreerimise lubamisele hiljemalt aastal 2030.
Põllumajanduse vallas on Baerbock öelnud, et põllumajanduse subsideerimine peaks teenima üldist hüve ja et kariloomade arvukust ning liha tootmismahtusid tuleks märkimisväärselt vähendada.[14] Baerbock on öelnud ka, et majandushuvid ei ole kliimapoliitikaga vastuolus ja et ta soovib tuua Saksamaa staatuse tööstusriigina 21. sajandisse Pariisi kliimaleppe valguses. Baerbock pooldab terase kliimaneutraalset tootmist ning toetab kliimatariifide kehtestamist.
Ta soovib tugevdada Saksamaa raudteevõrku, et aastaks 2030 ei oleks riigisisesed lennud enam vajalikud.[15]
Kui Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus otsustas 29. aprillil 2021, et kliimakaitse aktis lubatud kasvuhoonegaaside vähendamine ei olnud piisav, siis Baerbock lubas panna paika konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid, juhul, kui tema partei osaleb tulevikus föderaaltasandil valitsuse moodustamisel. Lisaks kutsus ta üles kiirendama taastuvate energiaallikate edasiarendamist nii, et see oleks praegusest kvoodist kaks korda suurem 2020. aastate keskpaigaks. Ta on ka väitnud, et kliimamuutuste põhjustatud keskkonnahäving muutub üha kallimaks.[16]
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) liige alates aastast 2020[17]
- Leo Baecki Fondi eestseisuse liige[18]
- Amnesty Internationali liige
- Saksamaa Keskkonna- ja Loodushoiu Ühendus (BUND), liige
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Baerbock on sotsiaaltöötaja ja masinaehitaja tütar.[19] Ta on üles kasvanud talukohas Pattensenis, Hannoveri lähedal Alam-Saksi liidumaal, koos kahe õe ja kahe nõoga.[5][9]
Teismelisena tegeles ta võistlusliku trampoliinvõimlemisega ja on Saksamaa meistrivõistlustel võitnud kolm pronksmedalit.[20][21]
Baerbock on abielus Daniel Holefleischiga, poliitikakonsultandi ja avalike suhete juhiga, kes on töötanud alates 2017. aastast Deutsche Post DHL Grupis[22] Neil on kaks ühist last (sündinud 2011 ja 2015).[23] Kogu pere elab Potsdamis Brandenburgi liidumaal Saksamaal.[5] Baerbock on Saksamaa protestantliku evangeelse kiriku liige.[8] Ta nimetab end „mittereligioosseks,” aga käib tihti kirikus, sest „mõte koosolemisest on äärmiselt oluline” tema jaoks.[24]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Landesverband Brandenburg: LDK in Potsdam 2013". Grüne Brandenburg. 14. detsember 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2013. Vaadatud 9. mail 2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Saksamaa rohelised valisid kantslerikandidaadiks Annalena Baerbocki". err.ee. 19. aprill 2021. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ Ruppel, Ulrike (28. jaanuar 2018). "Frisches Grün aus Brandenburg: Annalena Baerbock startet durch". www.bz-berlin.de. Vaadatud 19.04.2021.
- ↑ Pham, Khuê (7. märts 2018). ""Ankommen ist das eine, Heimischwerden das andere"". Originaali arhiivikoopia seisuga 6.08.2020. Vaadatud 19.04.2021.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Gehrke, Laurenz (19. aprill 2021). "German Greens' Annalena Baerbock: 5 things to know". Politico Europe. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ 6,0 6,1 "Annalena Baerbock: Aus Pattensen ins Kanzleramt?". www.ndr.de. 19. aprill 2021. Vaadatud 23.04.2021.
- ↑ "Community". www.younggloballeaders.org.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 "Deutscher Bundestag - Abgeordnete". Deutscher Bundestag. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Karnitschnig, Matthew (27. jaanuar 2018). "German Greens elect new leadership duo". Politico Europe. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ "Trittin und Kretschmann im Jamaika-Sondierungsteam der Grünen". 24. september 2017.
- ↑ "Die Grünen lieben ihre Doppelspitze - So will sie punkten". waz.de. 16. november 2019.
- ↑ "Baerbock soll Kanzlerkandidatin werden". tagesschau.de. 20. aprill 2021.
- ↑ "Annalena Baerbock soll als Kanzlerkandidatin für die Grünen antreten". spiegel.de. 19. aprill 2021.
- ↑ "„Manches muss man auch verbieten"". taz.de.
- ↑ "Grünen-Chefin Baerbock: Klima und Wirtschaft? Das funktioniert". haz.de. 28. juuli 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2021. Vaadatud 9. mail 2021.
- ↑ Verfassungsrichter zwingen Regierung zu mehr Klimaschutz. Die Welt, 30. aprill 2021
- ↑ "Members". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2021. Vaadatud 9. mail 2021.
- ↑ "Board of Trustees". Originaali arhiivikoopia seisuga 8.12.2020. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ Tenfeldem Beate (31. detsember 2019). "Annalena Baerbock, der heimliche Star der Grünen". noz.de.
- ↑ "Ich bin leidenschaftliche Europäerin". deutschlandfunk.de. 21. jaanuar 2018.
- ↑ "Was Annalena Baerbock beim Trampolinspringen fürs Leben gelernt hat". stern.de. 29. oktoober 2020.
- ↑ "Daniel Holefleisch: Der Mann von Annalena Baerbock". waz.de. 26. aprill 2021.
- ↑ "Für ihre Töchter". tagesspiegel.de. 12. detsember 2017. Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ "Grüne nominieren Annalena Baerbock als Kanzlerkandidatin". zeit.de. 19. aprill 2021. Vaadatud 09.05.2021.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Annalena Baerbock |