Arutelu:Loodusõnnetus

Oot-oot, kas õnnetus juhtub ohu tagajärjel? Andres 17. september 2011, kell 18:10 (EEST)

Nii nad seal inglisvikis arutlevad. Kui inimesi kohal pole, on maavärin ju ainult oht, eks ole. Vaja on ohtu ja nõrkust, mis laseb ohul õnnetusena realiseeruda. --Oop 17. september 2011, kell 22:50 (EEST)

Siis mitte oht, vaid ohtlik loodusnähtus. Andres 17. september 2011, kell 22:56 (EEST)

Natural hazard, mitte hazardous natural phenomenon. Eks ta natuke selline kriisijuhtide mõtlemine ole, aga ma saan aru kyll, kuidas see loogika käib. Me ei pea seda omaks võtma, ent võime. "Ohtlik loodusnähtus" iseseisev mõiste ei ole, "looduslik oht" võiks olla (ehkki ei pruugi). --Oop 17. september 2011, kell 23:21 (EEST)

Kui me siin sõna "oht" kasutame, siis ei saa midagi aru. Oht on õnnetuse võimalikkus. Tegelikkus ei ole võimalikkuse tagajärg. Maavärin ei ole õnnetuse võimalikkus. Teda võiks ehk nimetada ohuallikaks ja kindlasti võiks öelda, et ta on ohtlik, aga ta ei ole oht ise. Tavaliselt öeldakse, et maavärinad ise ongi loodusõnnetused. Peale selle on veel niisugune asi nagu maavärinaoht, ja ohust oleks loomulik rääkida selles seoses. Andres 17. september 2011, kell 23:52 (EEST)

No ole lahke, määratle loodusõnnetus teisiti, kohanda artikkel uue määratlusega ja probleemi pole. --Oop 18. september 2011, kell 02:53 (EEST)

On tarvis usaldatavat allikat. Ega ma siis seda saa omast peast välja mõelda. Andres 18. september 2011, kell 08:56 (EEST)

Eri vikides on erinevad definitsioonid ja kohati selgelt erinevad mõisted. Mina ei tea, mis asi loodusõnnetus on. EKSS-is sõnaseletus puudub. Vaadake teisi eestikeelseid allikaid. Andres 18. september 2011, kell 09:02 (EEST)

Kas loodusõnnetused on ainult need õnnetused, mis puudutavad otseselt inimese tervist ja majanduslikku heaolu? Esimese lõigus on juttu keskkonnakahjust, teises lõigus räägitakse, et kahju suurus sõltub inimeste asukohast ja ettevalmistusest. Kas metsatulekahju või loomade hukkumine inimtühjas piirkonnas ei ole keskkonnakahju? --Epp 18. september 2011, kell 01:40 (EEST)

Soome viki artikkel ei räägi samast asjast. --Epp 18. september 2011, kell 01:41 (EEST)

Kuidas epideemiad ja näljahädad tänapäeval loodusõnnetused on? Esimene on enamasti puuduliku hügieeni ja teine raha puudumise tagajärg (toidukaubandus on tänapäeval piiriülene). Ja kui esimeses lauses on loodusõnnetust defineeritud kui finantskahju tekkimist, siis kuidas aitavad tormivarjendid majadel keeristormis tervena püsida? Ssgreporter 18. september 2011, kell 02:11 (EEST)

1. Pese ennast hoolega, nii saad AIDSist hoiduda. 2. Kui Eesti põllumehi kuulata, on igasugune ilm loodusõnnetus. Aga piiriylene toiduabi kipub Aafrikas ikka relvadeks moonduma. 3. Tormivarjend maandab osa riske, nimelt tööjõukao. Ega piksevarras ka maavärina eest kaitse. 4. Suvalisel teemal on võimalik leida mõnes keeles lingitud artikkel, mis ei räägi samast asjast. Meil on vaja iga kord otsustada, millise vastega me omaenda artikli yhildame - või kas teeme päris uue ja jätame yhildamise teiste mureks. Praegu tõlkisin hakatuse inglisest, kellele ei meeldi, kirjutagu ymber. --Oop 18. september 2011, kell 02:53 (EEST)