Arutelu:Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1

Esimesena Eestis hakkasime tähistama (21. oktoobril 2007) Tahteväljenduspäeva, mida loetakset taasiseseisvumisprotsessi üheks suursündmuseks. - Sõnastust võiks muuta. Praegusest võib valesti aru saada.
Esimesena kogu maailmas (2008) viisime kodanikualgatuse korras sisse EESTI RAHVA TÄNUMEDALI. - Selline sõnastus on naljakas. Üleüldse tuleks teksti neutraalsemaks võtta.
Esimesena Eestis hakati (21. oktoober 1987) avalikult kasutama sini-must-valget lippu - Sellise sõnastusega on see lause väär. Sinimustvalget kasutati avalikult juba 19. sajandil.--WooteleF 2. jaanuar 2010, kell 19:34 (UTC)

Misasi on Eesti Vabaduspoliitika?--WooteleF 2. jaanuar 2010, kell 19:35 (UTC)

Mul tekkisid samad küsimused. Ning arusaamatuks jäi ka kuidas toimub rahva kaasamine Vabaduspoliitikasse ja mispidi täpselt toimub sellesama rahva tahte arvestamine. Ivo 2. jaanuar 2010, kell 20:13 (UTC)

Wootele, 100 aastat tagasi tekkis sama küsimus näiteks sõnaga microline ahi. Täna ei tea selle sõna tähendust vaid vaimupuudega indiviidid. Eesti Vabaduspoliitika on uus poliitiline termin, mis kunagi jõuab iga endast lugupidava eestlase teadmisse. Lipu osas oleks õigem kirjutada Esimesena okupeeritud Eestis hakati (21. oktoober 1987) avalikult kasutama sini-must-valget lippu Ivole, esmalt tänud asjaliku redaktsiooni eest. Selgituseks - Rahva kaasamine toimub peamiselt oma tegevusega eeskuju andmise läbi - häid asju püütakse ikka järgi teha, matkida või tehakse isegi paremini. --Ancien

Sõna "vabaduspoliitika" tuleb kuskil lahti seletada. Kuna Google näitab, et seda sõna kasutatakse ainult Kolonnniga seoses, siis tuleb seda selgitada just siinsamas artiklis.--WooteleF 4. jaanuar 2010, kell 10:55 (UTC)

Ju ma siis olen vaimupuudega indiviid, aga ma pole mingist microlisest ahjust kuulnud, mida aastal 1910 Eestis kasutati. Ja ma kahtlustan, et termin "vabaduspoliitika" ei jõua kunagi iga endast lugupidava eestlase teadmisse, kui seda endast lugupidavat eestlast just väge imelikult määratlema ei hakata. Taivo 4. jaanuar 2010, kell 17:38 (UTC)

Taivo, kui eesmärgiks on sul tülinorimine, siis selleks on küllalt igasugu foorume ja chatte.--Ancien

Minu eesmärk oli kindlaks teha, kas sul on mingeid allikaid või ei. Selgus, et sul on täiesti korralikud allikad olemas, mille eest sulle suur tänu! Ja ma tunnistan, et alguses tahtsin tõesti natuke norida. Muidugi, artiklit tuleb veel toimetada, ja esitatud allikate põhjal ma seda ka teen. Taivo 4. jaanuar 2010, kell 22:11 (UTC)

Toivo, selgituseks nimetusele "kolonel". Mõningate väidete kohaselt tuli Koloneli nimi pisikesest naljast, et mis Kolonn see on, millel koloneli pole? Nii hakati Kolonni juhti tituleerima koloneliks. --Ancien

Kas kolonni nimi on ikka õigesti kirjutatud? Andres 4. jaanuar 2010, kell 11:30 (UTC)

Jah, Kolonni nimi on kirjutatud õieti --Ancien

Ma ei leidnud ühestki viitest ega kodulehelt sellist nimekuju. Kodulehel kirjutatakse "Nr. 1", mitte "Nr.1". Andres 4. jaanuar 2010, kell 20:44 (UTC)

Grammatiliselt on loomulikult õigem "Nr. 1", aga nagu näha kasutatakse ka varjanti "Nr.1". Seega mina ei tea kumb see õigem on.

Esiteks, ma ei leidnud muud kohta, kus "Nr.1" oleks kasutatud, ja teiseks, et ka kodulehel on "Nr. 1". Seellepärast leian, et meil pole mingit põhjust kirjutada "Nr.1". Las see jääb ümbersuunamiseks. Andres 5. jaanuar 2010, kell 07:08 (UTC)

20 aastat tagasi murti Võrus okupatsioonivõimu selgroog - Selliseid väljendeid tuleks vältida. Entsüklopeedia peab olema neutraalne ja asjalik.--WooteleF 4. jaanuar 2010, kell 20:37 (UTC)

20 aastat tagasi murti Võrus okupatsioonivõimu selgroog on Lõunalehes Maris S Kaasiku artikkel. Kas tuleb artikli nime muuta ??? --Ancien

Väide ,et "Kolonni üritused polnud küll esimesed, kuid siiski ühed esimestest okupeeritud Eestis, kus hakati (21. oktoobril 1987) avalikult kasutama sini-must-valget lippu, mida võimud ei julgenud maha rebida. [12]" on siiski ekslik. Eesti Lipu Seltsi koduleheküljelt leiab hulgalisi lipu heiskamise insidente, kuid lipp võeti alati nõukoguse okupatsioonivõimude esindajate poolt maha. 21. oktyoober 1087 jäi Võrus lipp maha rebimata.

Seal oli 24. veebruaril 1987, kus üks mees ratsutas ringi Tallinna kesklinnas, lipp seljas, ja lippu ei rebitud maha. Aa, sa mõtled, et see polnud heiskamine? Sel juhul see, kus Artur Kapp oma koju lipu heiskas, seda ka ei võetud maha. Taivo 7. jaanuar 2010, kell 16:48 (UTC)

Artur Kapp ei heisanud lippu laiade rahvahulkade ees. Võru omapära ongi just see, et lipu kanti rahvahulga ees ning seda "nõukogude vastast" teguviisi ei söandanud võimurid takistada.

Saan aru. Kapp võis elada sellel tänaval, mis tänapäeval on Kapi tänav Tallinnas. Ma olen seal käinud, see on tupiktänav. Aga kui sa heiskamisest räägid, siis rahvahulga ees kantavat lippu ei heisatud samuti. Heisatakse lipuvarda otsas paigal seisvat lippu. Selles suhtes on suurem sarnasus 24. veebruari 1987 Endel Jõe juhtumiga Tallinnas Raekoja platsil, mis toimus samuti suure rahvahulga ees ja oli ikkagi varasem. Ma saan aru, et kuidagiviisi oli Võru esimene, aga siin on väga täpselt vaja sõnastada, et Kapp ja Jõgi välja jääksid. Taivo 7. jaanuar 2010, kell 20:31 (UTC)

Olen nõus, et sõnastus lonkab. Mõte mida soovitakse edasi anda on see, et kuigi kogu Eesti okupeerimise aja on toimunud toredaid üksikaktsioone sinimustvalgega, oli Võru esimene, kus lippu kanti avalikult suure rahvahulga ees ilma, et võimurid oleks söandanud seda käest võtta ja sellest ajas peale on Võrus lippu avalikult kasutanud noortekolonn oma ettevõtmistel. Usutav on, et Artur Kapi maja oli selliselt, et keegi tema heisatud lippu ei näinud (igati tubli mees see Artur ja müts maha tema ees), sest kui lippu oleks nähtud oleks see ka eemaldatud ja Artur oleks saanud täie rauaga. Võru puhul oli see rahva üldine toetus mis tegi, et võimurid ei julenud "rohkem õli" tulle valada.

Võib-olla siis kirjutakski, et see oli esimene juhtum, mil avalikul üritusel avalikult sinimustvalget lippu kanti, ilma et võimuorganid seda ära oleks võtnud (Endel Jõgi ja Artur Kapp ei teinud seda avalikul üritusel, vaid ilma ürituseta, ehkki avalikult). Taivo 7. jaanuar 2010, kell 22:02 (UTC)

Mõtteks ei ole küll vaielda aga kui avalik on sissepiiratud vaatega koduõues sinimustvalge lipu heiskamine? Olin omal ajal Tallinna Kodulinna aktivist ja meil oli nn. "staap" Toompeal. See oli nii nurgatagune kohakene, et sinna oleks võinud sinimustvalge lehvima panna aastaks, ilma, et keegi oleks osanud isegi tähelepanu pöörata. Võrus puhul võime aga rääkida rahva ja okupatsioonivõimu otsesest konfrontatsioonist, kus okupatsioonivõim lippu ei julgenud ära võtta. Lisaks kõigele, erinevalt mujal toimunud üksikaktsioonides sai Võrus 21. oktoobril algust just järjepidev ja sihikindel töö lipu ja hiljem ka Eesti iseseisvuse eest andes sellega ülejäänud Eestile eeskuju ja julgust. Jan Gilliou on öelnud, (vabalt tsiteerides) et ajalugu ei ole midagi kindlat vaid see kirjutatakse võimul olevate inimeste poolt ja just sellisena nagu see neile kasulik on. Nii on Võrus toimunut aastaid püütud maha vaikida jaisegi võltsida. Näiteks avaliku sinimustvalge kasutamine on püütud Tartu Muinsuskaitse päevade arvele kirjutada. Seega kui Wikipedia mõte on edastada tõele võimalikult lähedane pilt, siis jätke see 21. okt. fakt alles. inimesi kes kahtlevad on alati ja lisatud materjalide kohaselt on alati võimalik urgitseda ja uurida palju süda lustip.

Pildid

Üks probleem on artiklis veel. Kahjuks ei ole artikli pildid vabad, vaid nende autoriõigus kuulub kolonnile. Vikipeedia põhimõte ei luba kasutada niisugusi pilte. Piltide autoriõiguste omanik võib pildid vabaks anda, samuti on võimalik, et me need pildid kustutame. Näiteks Kategooria:Piltide mallid alt saab valida sobiva kategooria, mille alusel pilt vabaks anda, aga en:Fair use on Eesti vikis samuti keelatud. Kõige suurem pilt on korras, sellega pole midagi vaja teha. Taivo 7. jaanuar 2010, kell 23:50 (UTC)

Siis tuleb pildid ilmselt kustutada, sest ma ei usu, et noortekolonn oma õigusest piltidele loobub. Sama ei kehti autoriõigus juhtudel kui pildi avaldamine pole kommertsiaalne või kui pildi avaldamisel võib olla üldine informatiivne mõte.

Vikipeedia põhimõte on, et sisu (sealhulgas pildid) peab olema vaba (muuhulgas äriliselt kasutatav).--WooteleF 8. jaanuar 2010, kell 01:20 (UTC)

WootleF, ma peaksin sind natuke noomima. Võib olla küll tundub see ainult mulle nõnda ja ma olen ülekohtune aga sa pingutad minu arvates selle piltide asjaga üle. Meie ju ise teeme reeglid, mida me (pildimaterjalist) Vikipeediasse lubame. Ning isegi kui me kirjutame juurde, et "piltide mittekommertseesmärkidel kasutamine on ok (kuna ...)" või, et kasutamisel tuleb viidata noortekolonnile (ja Vikipeediale) siis ei ole ka midagi pahasti.

Märgiksin ära, et me meil on ka mall {{logo}} ja seega me lubame kasutada pilte, mille autoriõigused on enam kui piiratud (Kaubamärgiseadus jm).

Ka lipp on sümbol, mille kasutamisega kaasnevad paratamatult teatud piirang ning samuti on liikmemärkide kujundus autoriõiguste poolt kaitstud. Küll aga peaks liikmemärkide pildid ise olema vabasse kasutusse lastud ning samuti lipu pilt – aga siin tuleks pigem selgitada vastavaid võimalusi. Kindlasti ei ole nende piltide kasutamine Vikipeedias lubamatu ning nende piltide vabasse kasutusse andmine ei mõjuta kuidagi nende esemete endiga seotud õigusi.

Kusjuures pildi Kolonn2007.jpg eemaldamine artiklist oli ülearune – see on antud vabasse kasutusse (vähemalt võib nii litsentsist lugeda) ja seega selle kasutamine on igati sobilik.

Ivo 8. jaanuar 2010, kell 11:02 (UTC)

Mina järgin kõrgemalt paika pandud juhtnööre. Pealegi ei ole ma siin artiklis nõudnud mingite piltide eemaldamist, märkisin ära vaid Vikipeedia põhimõtte. Mina nõuan vabu pilte asjadest, millest on võimalik vabu pilte teha, organisatsiooni sümboolikast vist ei ole.--WooteleF 8. jaanuar 2010, kell 14:14 (UTC)

Seisukoht seisukohaks aga see sõnavõtt lihtsalt ehmatab inimesi, kes pole ehk Vikipeedia siseeluga (autoriõiguste alaste probleemidega jm) niiväga kursis ning minu kriitika on tingitud just sellest. Ivo 8. jaanuar 2010, kell 14:26 (UTC)

Mina ei leian endal mingit süüd, olen igati normaalselt asju seletanud. Kas ma peaksin vaikima? Kui uus kasutaja ei ole mingitel põhjustel erinevate juhendite ja põhimõtetega tutvunud, siis tulebki talle öelda, millega on eksitud. Autoriõigustega kaitstud piltide üleslaadimine on koguni seaduserikkumine (seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest). Siinse artikli juures ma ei näe üldse probleemi.--WooteleF 8. jaanuar 2010, kell 14:47 (UTC)

Kui pildid võivad olla, siis pange need tagasi - ise jäin sellega jänni. Ivo selgitus piltide kasutamisest kõlab igal juhul asjalik. Toetan!

Kas lipu ja märkide piltidele võib juurde kirjutada, et "piltide kasutamine on vaba aga kujutatu on kaitstud autoriõigustega. Autoriõiguste omanik on Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1"? Ivo 8. jaanuar 2010, kell 12:30 (UTC)

Isiklikult leian, et see artikkel on väga eeskujulik ja informatiivne =) Pöial püsti kõigile tegijaile!

Artiklis nimetatud Kadi Kuus ei saa ju olla Kerttu Rakke? --37.157.99.186 14. juuli 2017, kell 18:01 (EEST)[vasta]

Miks ei saa? Minu meelest tõenäoliselt ongi. Andres (arutelu) 14. juuli 2017, kell 18:20 (EEST)[vasta]