Asipovičy

Asipovičy
valgevene	Асіповічы * / Asipovičy *transkriptsioon: Assipovitšõ
vene	Осиповичи (Ossipovitši)
	Asipovičy lipp Asipovičy vapp
	Pindala: 8,2 km²
	Elanikke: 29 103 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 53° 18′ N, 28° 39′ E

Asipovičy (poola keeles Osipowicze, transkribeerituna Assipovitšõ) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Asipovičy rajooni halduskeskus. Linna läbib Liibavi–Romnõ raudtee, sealt hargnevad raudteed ka Baranavičy ja Mahiloŭ suunas. Asipovičy asub Mahiloŭ linnast 136 kilomeetri kaugusel, merepinnast 126 meetri kõrgusel.

Haridust annavad neli keskkooli, valgevenekeelne gümnaasium, kutsekool, internaatkool, spordikool, kunstikool ja kutseharidust andev kolledž. Linnas on kaks kino. Asipovičys tegeletakse masinaehitusega, seal on toiduainetööstus, linnas töödeldakse ka puitu. Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, aastal 1826 ehitatud õigeusu kirik ja XX sajandi alguse arhitektuur (raudteejaam, veetorn).

Asipovičyst läänes asub Valgevene relvajõudude laskepolügoon. Lisaks Asipovičy raudteejaamale asub linna piirides veel Jubilejny raudteejaam.

Ajalugu

Asipovičyt on esimest korda mainitud XVIII sajandil. Toona kuulus see Słucki kihelkonda.

Aastal 1793 läks asula teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Asipovičy hakkas kuuluma Minski kubermangu. Küla kuulus Radziwillidele. Raudtee avamisel aastal 1872 rajati sinna raudteejaam. Seejärel rajati sinna kaks saekaatrit ja veski, avati postkontor. Sealne raudteejaam oli Rudzienski jaama ja Babrujskis asuva jaama järel 1880. aastatel Liibavi–Romno raudteel kaubakäibelt kolmas raudteejaam. Käibele aitas kaasa ka Słucki suunas viiva kitsarööpmelise haruraudtee rajamine, mille järel Asipovičy jaam kerkis käibelt teisele kohale.

Aastal 1897 oli praeguse linna kohal kolm samanimelist asulat: raudteejaam, alevik ja küla. Seejärel liideti need ühiseks Asipovičy aleviks. Aastal 1900 avati seal tikuvabrik, aastal 1909 telegraafijaam, aga aastal 1910 hakati seal tootma tõrva. Ka avati seal XX sajandi alguses depoo.

Aastal 1920 läks Asipovičy Valgevene NSV koosseisu. Aastal 1927 valmis seal õlivabrik, sinna rajati ka masina-traktorijaam. Linn sai asulast aastal 1935.

Enne Teist maailmasõda elas linnas 1694 juuti, nad moodustasid linna elanikkonnast 12,34%. Pärast linna okupeerimist rajati sinna geto, mis aastal 1942 likvideeriti. Aastal 1944 sai Asipovičyst rajoonikeskus. Sealne õigeusu kirik pärineb aastast 1946, mil see viidi sinna Zborski külast.^[2]