Düren
| Düren | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 Püha Martini kirik Dürenis | |||
|
| |||
| Pindala: 85 km² | |||
Elanikke: 93 207 (31.12.2022)[1]  | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 50° 48′ N, 6° 29′ E | |||
  | |||
Düren on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Düreni kreisi keskus. Asub Ruri jõe ääres.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Düreni ajalugu algab üle 2000 aasta tagasi, kui seal elanud keldid rajasid Durumi kindluse. Pärast kelte elasid seal germaani hõimud, kelle roomlased Julius Caesari juhtimisel alistasid. Pärast Rooma võimu langemist 5. sajandil valitsesid linna frangid. Kuningas Pippin Lühike korraldas linnas sageli oma nõupidamisi ja tegi Villa Duriast oma lossi. Karl Suur külastas linna sageli.
13. sajandi alguses sai Düren linnaõigused. 17. sajandist alates oli linn paberitööstuse keskus. 1812. aastal oli linnas 17 paberivabrikut.
1794–1815 oli Düren Prantsusmaa valduses ja läks seejärel Preisimaa koosseisu.
20. sajandi alguses oli Düren üks Saksamaa rikkamaid linnu.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.