Edda-Cary Vendla
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2020) |
Edda-Cary Vendla (sünninimi Edda-Cary Välja; 27. juuni 1933 – 26. november 2019) oli eesti arhivaar.
Aastatel 1962–1989 oli ta Eesti NSV Tallinna Riikliku Keskarhiivi (hilisema Tallinna Linnaarhiivi) direktor.
Edda-Cary Välja sündis Arthur Johannes Välja ja Anette Välja (sünd Resev) ainsa lapsena Tallinn-Nõmmel. Õppis aastatel 1953–1958 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Hiljem lõpetas samas ülikoolis ka Voldemar Vaga kunstiajaloo kursuse.
Pärast ülikooli lõpetamist suunati noor ajaloolane tööle Siseministeeriumi arhiivide osakonda. Hiljem osakond reorganiseeriti, eraldati siseministeeriumist ning nimetati Ministrite Nõukogu juures asuvaks Arhiivide Valitsuseks. 1962. aastal asus Edda Vendla juhtima Tallinna Linnaarhiivi, mis kandis toona nimetust Tallinna Linna ja Harju Rajooni Riiklik Arhiiv, hiljem ka Tallinna Linna Riiklik Arhiiv ja Eesti NSV Tallinna Riiklik Keskarhiiv.
Arhiivihoone Rüütli tänaval oli sõja ajal hävinud. Arhiiv oli paigutatud Laia tanava majja number 40, mis sobis ainult ajutiseks lahenduseks. Otsides arhiivile sobivat hoonet, osutus valituks Tolli tanav 8, mille renoveerimist organiseeris Edda Vendla, lähtudes arhiivile kehtivatest nõuetest. Nii sai arhiiv 1973. aastal endale väärilise hoone.
Pühendunult töötas Edda-Cary Vendla arhiivi heaks 28 aastat ja läks pensionile 1989. aastal. Viimasteks suurteks töödeks olid arhiivi laiendamine Tolli tn 6 ja 4 hoonetesse ning 1944. aastal Saksamaale viidud Tallinna arhivaalide tagasitoomise korraldamine. Nende tööde vilju nägi juba järgmine arhiivi juhataja.
Ajaloo- ja kunstiajaloo õpetaja kutse tõttu kutsuti ta tööle kõigepealt kodulähedasse Nõmme Gümnaasiumi ja hiljem Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi, kus ta valiti õpilaste poolt aastaid kõige õpilassõbralikumaks õpetajaks. Õpetajana töötas ta 15 aastat.
Pühendunud arhiivitöö leidis ka tunnustamist, 1988. aastal anti talle Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus.