Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus

Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus
Lühend	Eesti NSV SM MV
Asutatud	1946; 1953
Tegevuse lõpetanud	1949; 1968
Asukoht	Pikk tänav 19, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti NSV
Juhtkond	Arved Kalvo (1944–1948); August Pork (1953–1958); Aleksander Kikas
Emaorganisatsioon	Eesti NSV Siseministeerium

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Miilitsavalitsus
Lühend	Eesti NSV RJM MV
Asutatud	1968
Tegevuse lõpetanud	1990
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Pikk tänav 19, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti NSV
Emaorganisatsioon	Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus
Lühend	Eesti NSV SARKi MV
Asutatud	1940
Tegevuse lõpetanud	1946
Asukoht	Pagari tänav 1, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti NSV
Juhtkond	Arved Kalvo (1944–1948);
Emaorganisatsioon	Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

Eesti NSV SARKi ja SM Miilitsavalitsus oli Eesti NSV sisejulgeoleku- ja haldusasutus Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Eesti NSV Siseministeeriumi alluvuses.

1940. aasta septembris moodustatud Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsus täitis senise Politseitalituse ja sisekaitseülema ülesanded. Eesti NSV SARKi Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsus täitis moodustamisel 1940. aastal välis- ja kriminaalpolitsei ülesanded töö korraldamisel, administratiivkaristuste määramisel, tegeles elanike registreerimise, väljasõidulubade ja välispasside väljaandmise ja avalike ürituste registreerimisega, lahendas NSV Liidu kodakondsusse astumise avaldusi (senistele kodakondsuseta isikutele).

Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsuse moodustamisel likvideeriti Rahva Omakaitse, mille isikkoosseisust enamik astus SARK-i ja miilitsasse.

ENSV SARKi Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsuse juhiks oli Eesti kohalik kommunist Edgar Petree ja tema asetäitjaks miilitsa vanemleitnant Sergei Golubkov.

Vastavalt NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi organisatsioonistruktuurile allus miilitsavalitsus keskaparaadis, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadile ja ka piirkondlikes asutustes siseasjade linna- ja maakonna osakondadele. Varasema Eesti politsei kaheksa prefektuuri asemele moodustati TTM osakond igasse maakonda, lisaks Raudteede prefektuuri asemele raudteemiilits. TTM osakond (linnades ja maakondades) jagunes omakorda jaoskondadeks (kriminaaljälitusosakond, SORVVO osakond jt). Osakonnad linnades jagunesid veel miiltsajaoskondadeks ja maapiirkondades rajoonide miilitsavolinike piirkondadeks.

TMM juurde moodustati ka Riiklik Autoinspektsioon, mille ülesanne oli registreerida mootorsõidukeid, jälgida liikluseeskirjadest kinnipidamist, aga tegeleda ka mootorsõidukite tehnilise ülevaatusega.

TMM juurde moodustati eriosakond, mis tegeles lisaks salajasele ametkondlikule kirjavahetusele ka tulirelvade lubade väljastamisega ja võttis arvele kõik trüki- ja paljundusmasinad.

TTM juurde moodustati abistava organisatsioonina 1940. aasta lõpus vabatahtlik brigaadimiilits. Brigaadimiilitsate ülesandeks oli „võitlus kontrrevolutsioonilise ja klassivaenulise elemendi, salakuulajate, trotskistide, kahjurite, varaste ning huligaanidega”, st pidid abistama miilitsat patrullimisel ja vahiteenistuses.

SARKi Miilitsavalitsus 1940–1941

1941. aastal oli Eesti NSV SARKi Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsuse struktuur järgmine:

sekretariaat, Josif Smagar (hiljem Viktor Rader)
operatiivosakond,
kriminaaljälitusosakond, miilitsaleitnant Vassili Hanin
eriosakond, miilitsaleitnant Lisjenko
poliitosakond (tegeles poliitilise kasvatustööga), miilitsakapten Nikolai Voronin
väljaõppeosakond, vanemleitnant Ponomarjov
välispasside osakond,
passiosakond,
kaadrite osakond,
eelvangistuskamber,
relvatöökoda.

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tallinna linnaosakond, ülem Nikolski^[küsitav]
Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Tartumaa osakonna ülem, Arved Kalvo
Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Viljandimaa osakonna ülem, Jaak Karu
Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Järvamaa osakond
Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Klooga-Paldiski osakond
Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Läänemaa osakond
Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Petserimaa osakond
Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Pärnumaa osakond
Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Saaremaa osakond
Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Tartumaa osakond
Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Valgamaa osakond
Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Viljandimaa osakond
Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Virumaa osakonna ülem, M. Peterson^[1]
Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Võrumaa osakond

Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused

1944. aasta 15. juulil moodustati Eesti NSV siseasjade rahvakomissari käskkirjaga nr 007 operatiivstaap ja ühendatud operatiivgrupid, mille kohaselt olid pärast Punaarmee poolset Eesti territooriumi vallutamist Eesti NSV SARK struktuuris järgmised miilitsa allüksused:

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus ehk ENSV SaRK-i Miilitsavalitsus (УМ – Управление Милиции НКВД) – miilitsa keskaparaadina
Kriminaaljälituse osakond (ОУР) tõsiste kriminaalkuritegudega ning piirkondlike allüksuste kontrolli ja abistamisega raskemate kuritegude avastamisel;
SORVVO osakond (ОБХСС) riikliku, ühiskondliku ja kooperatiivide omandi vastu suunatud kuritegevusega;
Lõuna Grupp, mis vastutas korrakaitse eest Lõuna Eesti piirkonnas,
Põhja grupp, mis vastutas korrakaitse eest Põhja-Eesti piirkonnas,
Narva Linnaosakond, mis vastutas Ida-Virumaa ning Narva piirkonna eest.

SARKi ja SM Miilitsavalitsus 1944–1949

Eesti NSV SM Miilitsavalitsusele allusid maakondade ja vabariikliku alluvusega linnade miilitsaosakonnad, mis formaalselt olid kohaliku töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee osakonnad.

1940. aastate lõpuks oli Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuses kujunenud järgmine struktuur:

Sekretariaat
Kriminaaljälitus
Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse osakond (SORVVO)
Uurimisosakond
Teenistusosakond
Operatiivosakond
Riiklik autoinspektsioon (lühendid RAI ja GAI)
Passiosakond (passi- ja registreerimisosakond), mille alluvuses töötas vabariiklik aadressbüroo (Olevimägi 16)
Kaadriosakond
Arvestus-registreerimisosakond (tegeles ka dokumenditöö ja arhiiviga)
Teaduslik-tehniline osakond
Ajaleht Na Straže (alates 1953. a.)
- Eesti NSV SM Miilitsavalitsuse tegevuse parteiliseks juhtimiseks loodi MV poliitosakond^[2],
  mis täitis ka EKP parteikomitee põhikirjajärgseid ülesandeid, poliitosakond likvideeriti 1956. aastal.

Eesti NSV SMi Tallinna Miilitsavalitsus, 1944. aastal Pärnu maantee 27 Tallinn

RJM Miilitsavalitsus 1949–1953

1949. aasta oktoobris viidi miilits SM alluvusest Eesti NSV RJM alluvusse, kuni 1953. aasta märtsini. SM asetäitja ametikoht miilitsa alal SM puudus. Ametikoht (siseministri asetäitja ja Miilitsavalituse ülem) SM taastati 1953. aasta märtsis.

27.03.1951-06.1953 oli Eesti NSV riikliku julgeoleku ministri asetäitja miilitsa alal ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Miilitsavalitsuse ülem Dmitri Sokolov.

1950. seadluse alusel kaotati Eestis maakonnad ja loodi nende asemele 39 maarajooni, kohalike miilitsa-asutuste võrk oli seotud Eesti NSV haldusjaotusega.

Eesti NSV SARKi/SM MV Harjumaa MO, ülem kapten Ernst Lillipuu, Eesti NSV SARKi Harjumaa osakond asus Tallinnas Nõmmel Idakaare tee 1 ja 3 majades (1944–);
- Eesti NSV SARKi/SM Miilitsavalitsuse Harjumaa osakond, Pärnu maantee 41 (1944–1954)
Eesti NSV SARKi/SM MV Läänemaa Miilitsajaoskond, ülem vanemleitnant Maiorov;
Eesti NSV SARKi/SM MV Valgamaa Miilitsajaoskond, ülem leitnant Soonda Konstantin (Соонда Константин Петрович);
Eesti NSV SARKi/SM MV Viljandimaa Miilitsaosakond, ülem vanemleitnant Heino Laas;
Eesti NSV SARKi/SM MV Virumaa Miilitsaosakond, ülem vanemleitnant Aleksandr Enger;
Eesti NSV SARKi/SM MV Tartumaa Linnaosakond, ülem julgeolekukapten Rudolf Prants (1944–); alampolkovnik Pavel Utikas/Tartumaa osakond, ülem Pavel Utikas^[küsitav]^[3], ^[4]
Eesti NSV SARKi/SM MV Saaremaa Miilitsaosakond, ülem kapten Ivan Erm;
Eesti NSV SARKi/SM MV Võrumaa Miilitsaosakond, ülem vanemleitnant Aleksander Osila. MO asus Kreutzwaldi tänav 52 ning teisel pool tänavat asuvas Ziehri majas paiknes NKVD sisevägede väeosa;
Eesti NSV SARKi/SM MV Pärnumaa Miilitsaosakond, ülem kapten Ratasepp;
Eesti NSV SARKi/SM MV Järvamaa Miilitsajaoskond, ülem vanemleitnant Karl Päro;
Eesti NSV SARKi/SM MV Narva Linnajaoskond, ülema asetäitja major Golubev.

SM Miilitsavalitsus 1953–1968

Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse juhid

1953–1958, August Pork, Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülem
- 1949–1954, alampolkovnik Rudolf Prants, Eesti NSV Siseministeeriumi MV ülema asetäitja
- Jüri Veskijärv, Jüri p., Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja^[5]
- Eduard Teus Karli p. Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja^[6]
polkovnik Aleksander Kikas, Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülem, SM asetäitja

SM Siseasjade Valitsus 1968–1991

Eesti NSV Siseministeeriumi Siseasjade valitsus
Lühend	Eesti NSV SM SAV
Asutatud	1968
Tegevuse lõpetanud	1990
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Pikk tänav 19, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti NSV
Emaorganisatsioon	Eesti NSV Siseministeerium

1968. aasta lõpul nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus, ENSV SM Siseasjade Valitsuseks, kohalikud piirkondlikud asutused linnade ja rajoonide Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteede siseasjade osakondadeks või valitsusteks (nt Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus ja Harju Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Osakond).

Miilitsa- ja (alates 1968. aastast siseasjade) asutuste ülesanded olid avaliku korra tagamine, võitlus kuritegevusega ja selle ennetustöö, valveteenistus tähtsamates riigiasutustes, elanike elukoha registreerimine, riigisiseste passide väljaandmine ja passirežiimi elluviimine, mootorsõidukite registreerimine, tehniline kontroll ja liiklusohutuse tagamine, mitmesuguste tegevuslubade väljaandmine ja esemete registreerimine ( tulirelvad, lõhkeained, kirjutusmasinad, paljundus- ja trükiseadmed, pitsatite ja stampide kinnitamine jm), koos tsiviilkaitse ja tuletõrje keskasutustega sellealase töö organiseerimine, kaadri väljaõpe.

1968. aastal oli miilitsa/siseasjade valitsuse struktuur järgmine:

Sekretariaat
Kriminaaljälitus
Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse osakond (SORVVO)
Välisteenistuse osakond
Passiosakond koos aadressbürooga (tegeles ka maksudest ja alimentidest kõrvalehoidjatega)
Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond (OVIR)
Teaduslik-tehniline osakond
Päästeteenistuse osakond
Riiklik autoinspektsioon
Ajalehe Na Straže toimetus

Viited

↑ Eesti NSV Teataja Lisa - Digar, Eesti NSV Teataja Lisa, 1940 nr 22
↑ ENSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse poliitosakond (1944 - 1956), The National Archives of Estonia
↑ Vabastajad või vallutajad? Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu Linnaosakonna tegevusest 1944. aastal, Tuna, 2008/3
↑ Indrek Paavle, Voldemar Miller ja Eesti Ajalooarhiiv^{[alaline kõdulink]}, Kleio, 1996/3
↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega autasustamise kohta Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäeva puhul. Viljaka ja laitmatu töö eest, seoses Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäevaga, autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi töötajaid: Veskijärv, Jüri Jüri p. Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja, Eesti NSV Teataja, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 263
↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega autasustamise kohta Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäeva puhul. Viljaka ja laitmatu töö eest, seoses Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäevaga, autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi töötajaid: Teus, Eduard Karli p. Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja, Eesti NSV Teataja, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 262

Välislingid

ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsus (1940 - 1941), The National Archives of Estonia
ENSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus (1940 - 1941), The National Archives of Estonia

[1] Eesti NSV Teataja Lisa - Digar, Eesti NSV Teataja Lisa, 1940 nr 22

[2] ENSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse poliitosakond (1944 - 1956), The National Archives of Estonia

[3] Vabastajad või vallutajad? Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu Linnaosakonna tegevusest 1944. aastal, Tuna, 2008/3

[4] Indrek Paavle, Voldemar Miller ja Eesti Ajalooarhiiv^{[alaline kõdulink]}, Kleio, 1996/3

[5] Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega autasustamise kohta Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäeva puhul. Viljaka ja laitmatu töö eest, seoses Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäevaga, autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi töötajaid: Veskijärv, Jüri Jüri p. Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja, Eesti NSV Teataja, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 263

[6] Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega autasustamise kohta Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäeva puhul. Viljaka ja laitmatu töö eest, seoses Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäevaga, autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi töötajaid: Teus, Eduard Karli p. Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja, Eesti NSV Teataja, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 262

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]