Eesti ajakirjandus

Eesti ajakirjandus on Eestis ilmunud või eestikeelne ajakirjandus.

Ajalugu

Teadaolevalt esimene Eestis lugejateni jõudnud ajaleht oli aastatel 1689–1710 Tallinnas ilmunud saksakeelne Revalische Post-Zeitung (ka kujul: Revalsche Post-Zeitung; tõlkes: 'Tallinna Postiajaleht').^[1] Selle asutaja ja ühtlasi ka toimetaja (aastani 1707) oli Carl Philipp Grubb.^[2]

Ajalehe *Revalische Post-Zeitung esileht (1701)*

Ajalehte ("Postimeest") lugev mees, Oskar Hoffmanni õlimaal (1902)

Eestikeelse ajakirjanduse alguseks loetakse aastat 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga leht "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljaande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.

1806. aastal hakkasid Johann Philipp von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma kohalikus murdes ajalehte Tartoma Rahva Näddali-Leht.

Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857. aastal asutatud Perno Postimees, millest mitme nime- ja asukohavahetuse järel kujunes Eesti vanim enam-vähem järjepidevalt ilmunud ajaleht (tänapäevane Postimees). Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni Sakalal. 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte.

Eesti ajakirjanduse ajalugu kogub Põltsamaal tegutsev Eesti pressimuuseum.^[3]

Vaata ka

Viited

↑ Vanamölder, K. (2012). Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul – Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana Tartu Ülikool, doktoritöö, juhendaja Enn Küng.
↑ EE 12. köide, 2003: 478.
↑ http://www.sakala.ajaleht.ee/209339/pressimuuseum-kogub-eesti-ajakirjanduse-ajalugu/

Kirjandus

"Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940" Koostanud Epp Lauk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000

Välislingid

Anu Pallas: "Eesti ajakirjanduse ajalugu", e-kursuse "Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu" õppematerjal Tartu Ülikooli portaalis DSpace
Indrek Ibrus: "Eesti meedia tee tõeärisse" Müürileht, 13. jaanuar 2020
Toomas Sildam: "Kadastik ja Luik: miks Eestis on ajakirjandusega kõik enam-vähem hästi?" ERR, 30. juuli 2021

[1] Vanamölder, K. (2012). Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul – Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana Tartu Ülikool, doktoritöö, juhendaja Enn Küng.

[2] EE 12. köide, 2003: 478.

[3] ttp://www.sakala.ajaleht.ee/209339/pressimuuseum-kogub-eesti-ajakirjanduse-ajalugu/

[1]

[2]

[3]

v r Eesti võtmeartiklid
Ajalugu	Esiajalugu Liivimaa ristisõda Taani aeg Vana-Liivimaa Liivimaa ordu Baltisakslased Liivi sõda Liivimaa hertsogkond Rootsi aeg Põhjasõda Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Ärkamisaeg Eesti iseseisvumine Vabadussõda Vabadussõjalased Vaikiv ajastu Teine maailmasõda Metsavennad Eesti NSV Vabariigi Valitsus eksiilis Laulev revolutsioon Suveräänsusdeklaratsioon
Loodus	Fauna imetajad kalad linnud Floora puud põõsad samblad samblikud Jõed Järved Kaitsealad Kliima Saared
Riik	Asulad linnad Erakonnad Haldusjaotus maakonnad vallad Inimõigused Kaitsejõud Kaitsevägi Kohtusüsteem Riigikohus Peaminister President Põhiseadus Riigikogu Valimised Valitsus Välispoliitika Õiguskaitseorganid Äärmuspunktid
Majandus	Börs Keskpank Energeetika Maksusüsteem Põlevkivitööstus Põllumajandus Transport Turism
Ühiskond ja kultuur	Ajakirjandus Arhitektuur Eesti keel Eestlased Filmikunst Haridus Internet Kirjandus Kunst Kuritegevus Köök Meedia Muusika Mütoloogia Raadio Rahvaluule Rahvastik religioon Riigipühad Sport Sümbolid hümn lipp vapp Teater Televisioon Tervishoid Õigussüsteem