Einar Sanden
| Einar Sanden | |
|---|---|
| Sünninimi |
Fred Einar Ein (aastani 1959) |
| Sünniaeg |
8. september 1932 Tallinn, Eesti |
| Surmaaeg |
18. aprill 2007 (74-aastaselt) Cardiff, Wales, Suurbritannia |
Einar Sanden (sünninimega Fred Einar Ein aastani 1959[1]; 8. september 1932 Tallinn – 18. aprill 2007 Cardiff, Wales) oli eesti meremees, proosakirjanik, luuletaja ja kirjastaja.[2]
Oli Briti Konservatiivide Partei (1953), Eesti Põllumeeste Kogu (1997)[3], Briti Kuningliku Kirjandusseltsi (1960), Välismaise Eesti Kirjanike Liidu (1970), PEN-klubi (aastast 1976 Inglise Keskuse ja aastast 1987 Eesti), Eesti Kirjanike Liidu (1995) ja Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige, Korp! Sakala vilistlane[2].
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Fred Einar Ein sündis Tallinnas ohvitser Johannes Eini ja Rita Eini (neiuna Simon) pojana. Eestis õppis ta Tallinna Prantsuse Lütseumis (1939–1940) ja Tallinna Õpetajate Seminari algkoolis (1940–1944).[2]
1944. aastal põgenes Eini perekond Saksamaale. Võõrsil jätkas noormees aastatel 1945–1948 õpinguid eesti laagrikoolides ja kohalikus gümnaasiumis Schleswig-Holsteini liidumaal. Sealt siirdus ta 1948. aastal Suurbritanniasse, kus omandas 1952. aastal kõrghariduse Walesi Ülikooli Teaduse ja Tehnoloogia Instituudis (University of Wales Institute of Science and Technology) Cardiffis, õppides majandusteadust, keeli ja kirjandust (MA ja PhD 1983). Töötas mõnda aega meremehena ja oli Eesti Meremeeste Uniooni Inglismaa esinduse sekretär aastatel 1951–1968. 1984. aastal sai ta Columbia Pacific Universityst Ameerika Ühendriikides humanitaarteaduste doktorikraadi[2].
1975. aastal omandas ta vanima välismaal tegutsenud eesti kirjastuse Boreas Publishing House (asutatud 1939. aastal), mida juhtis kuni 1999. aastani.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Pika kirjanikukarjääri jooksul ilmus Einar Sandenilt romaane, kaks luulekogu ("Tuul üle Andaluusia" ja "September"), näidend ("Alcopill") ja uurimusi ajaloost, pagulasajakirjanduses ka reisikirju, vesteid ja kriitikat. Tema loomingus on põnevaimad dokumentaalteosed, mistõttu teda on võrreldud ka Jaan Krossiga.[4] Romaan "Mitme näo ja nimega" (Cardiff 1978) räägib Tartu Riikliku Ülikooli saksa filoloogia kateedri kauaaegsest juhatajast Juhan Tuldavast, kes saadeti KGB agendina eesti pagulaste hulka. Romaan "KGB kutsub Evet" (Stockholm 1968) käsitleb äsja Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetanud filoloogi langemist KGB võrku ja sealt väljarabelemist. Selle teosega pälvis Sanden United Poets Laureate Internationali aukirja. Romaanis "Loojangul lahkume Tallinnast" (Cardiff 1979) ja selle järjes "Süda ja kivid" (Cardiff 1982) kirjeldatakse EKP KK I sekretäri Karl Säre saatust, romaanis "Tormi käest Tulemaale" (Tallinn 2004) pagulasena Islandil elanud endise poliitilise politsei töötaja Evald Miksoni elu.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Tuul üle Andaluusia (Stockholm 1954, autorinimega Einar Ein)
- September (Toronto 1959, Orto)
- Ungari sügis (Toronto 1959, Orto; teine trükk: Tallinn 1993, Õllu)
- Viimne veerand veini (I-II, Toronto 1962, Orto; teine trükk ühes köites: Tallinn 1994, Õllu ja [London] 1994, Boreas)
- KGB kutsub Evet (Stockholm 1968, Free Europe Press)
- Alcopill (Cardiff 1973, Free Europe Press,)
- Mitme näo ja nimega (Cardiff 1978, Boreas; teine trükk: Tallinn 2011, Tänapäev)
- Loojangul lahkume Tallinnast (Cardiff 1979, Boreas; teine trükk: Tallinn 1992, Kupar)
- Süda ja kivid (Cardiff 1982, Boreas; teine trükk: Tallinn 1993, Kupar)
- Võllamäe kavalkaad (Cardiff 1984, Boreas)
- Hommikutunnid (Tallinn 2001, Boreas)
- Näod ja maskid (Tallinn 2003, Varrak)
- Septembri lapsed (Tallinn 2004, Eesti Keele Sihtasutus)
- Tormi käest Tulemaale (Tallinn 2004, Olion)
- Kolme ilmakaare poole (Tallinn 2005, Eesti Keele Sihtasutus)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- United Poets Laureate Internationali aukiri romaani "KGB calling Eve" (Cardiff: Boreas, 1978) eest
- 1984 – Korp! Sakala auhind
- 2007 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[5]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Einar Sanden oli teises abielus poolatar Elzhbieta (Elizabeth) Gorelliga, kes halveneva tervisega mehe eest väga hoolitses.[6] Alates 1973. aastast elas Sanden vaheldumisi Walesis ja Hispaanias[2], 1993. aastast ka Tartus.[7] Abielupaari eluviisiks kujunes järgmine aastatsükkel: neli kuud Tarragonas Hispaanias, neli kuud Tartus Eestis ja neli kuud Cardiffis Suurbritannias.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000. Lk 510–511.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Einar Sanden TLÜAR väliseesti isikud
- ↑ Äriregistri teabesüsteem[alaline kõdulink]
- ↑ Cardiffis suri väliseesti kirjanik Einar Sanden www.epl.ee (vaadatud 19.08.2013)
- ↑ Teenetemärkide kavalerid Vabariigi President
- ↑ 6,0 6,1 Aarne H. Vahtra. "Einar Sanden — In Memoriam" Estonian World Review – eesti.ca 7. september 2007.
- ↑ Kirjanik Einar Sanden: vabanemine oleks pidanud saabuma varem (K&E intervjuu) Kultuur ja Elu 3/2003 (vaadatud 19.08.2013)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jüri Remmelgas. "Sensatsiooniline teos eesti raamatuturul" – Eesti Päevaleht (Stockholm, Rootsi), 3. juuni 1978, nr 41, lk 5.
- Jüri Lina. "Eesti kirjanik Inglismaal" – Vaba Eesti Sõna (New York, USA), 30. september 1982, nr 39, lk 4.
- "Sakala auhind Sandenile" – Eesti Päevaleht (Stockholm, Rootsi), 14. detsember 1984, nr 96, lk 2.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Einar Sanden Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Einar Sandeni teosed e-kataloogis ESTER
- Kirjanik Einar Sanden: vabanemine oleks pidanud saabuma varem (K&E intervjuu) Kultuur ja Elu 3/2003
- Urmet Kook. "Cardiffis suri väliseesti kirjanik Einar Sanden" Eesti Päevaleht, 26. aprill 2007
- Aarne H. Vahtra. "Einar Sanden – In Memoriam" Estonian World Review – eesti.ca, 7. september 2007
- "Maailmapilt. Einar Sandeni lugu". (Hellar Grabbi räägib Einar Sandeni kirevast elust ja loomingust. Saate autor ja toimetaja: Martin Viirand. Saade oli eetris 17.11.2007) arhiiv.err.ee