Mine sisu juurde

Elamislubade skandaal

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Elamislubade skandaal oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal IRL-i liikmed Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne, kes olevat müünud oma positsiooni kasutades Eesti elamislubasid.

Riigikogus moodustatud uurimiskomisjon leidis, et elamislube vahendas Nikolai Stelmachi firma ja Indrek Raudne oli sellest äritegevusest teadlik. Kooli 1/3 pinnaga samuti seotud olnud Siim Kabritsa puhul ei tuvastatud seotust elamislubade vahendamisega või sellest teadlikuks olemist. Kaitsepolitseiameti algatatud kriminaalasja käigus ei tuvastatud, et PPA-le oleks esitatud valeandmeid. Skandaali tulemusel lahkusid Stelmach ja Raudne mõlemad IRL-ist, Raudne ka Riigikogust ja Stelmach Tallinna volikogust.

Elamislubade skandaalile eelnes Keskerakonna Idarahaskandaal ja järgnesid Priit Toobali nn printimisskandaal ja Reformierakonna rahastamisskandaal. Samuti mitmed väiksemad juhtumid. See leidis kajastamist Vabariigi Presidendi aastapäevakõnes ning kõlas üleskutse luua Riigikogu eetikakoodeks.[1] 2012. aasta teises pooles algatati vastusena toimunud poliitilistele skandaalidele mitmeid liikumisi (nt Aitab valelikust poliitikast).

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta novembris läks Rahvusringhäälingu uurivas telesaates "Pealtnägija" eetrisse lõik, mis vallandas skandaali. Seal räägiti majast Tallinna vanalinnas aadressil Kooli 1/3, mis kuulus võrdselt Stelmachile, Raudsele ja Siim Kabritsale. Selle maja ühte korterisse oli äriregistri andmetel erinevad Venemaa, Valgevene, Ukraina riikide kodanikud sisse registreerinud 78 ettevõtet. Registreerimisega tegelesid Stelmachile kuuluv firma Advisory Partners OÜ, mis jagas kliente Raudse firmaga OÜ Integer Invest. Väidetavalt maksti Eesti elamisloa ja ID-kaardi saamise ja vormistamise eest umbes 3500–4000 eurot sularahas.[2][3]

3. detsembril tegid 79 IRLi liiget erakonna eestseisusele pöördumise, milles nõudsid Eesti elamislubade müümise skandaali tõttu majandusminister Juhan Partsi ja siseminister Ken-Marti Vaheri tagasiastumist. Lisaks nõudsid allakirjutanud ka skandaali kolmanda osapoole Siim Kabritsa lahkumist riigikogust ja Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi väljaviskamist erakonnast.[4][5] Samas avaldati ka pooldavaid seisukohti. Näiteks Isamaaliidu varasem siseminister Jüri Mõis ütles, et "Iseenesest on hea, kui siia rikkad inimesed saabuvad".[6]

Siim Kabrits eitas enda seotust elamislubade äriga ning nimetas ennast antud korteri passiivseks omanikuks, kellel ei ole Riigikogu liikme töö kõrvalt aega sellega tegeleda.[7] Ta müüs järgmise aasta jaanuaris korteri väidetavalt turuhinnast madalama hinnaga Stelmachi ja Raudsega seotud ettevõtetele ning põhjendas müüki sellega, et "riigikogu liikmena ei ole mul sobilik olla seotud sellise kinnisvaraga".[8] Riigikogu korruptsioonikomisjon kinnitas, et Kabritsa tegevuses ei tuvastatud korruptsioonivastase seaduse rikkumist.[8]

Riigikogu moodustas elamislubade müümise uurimiseks uurimiskomisjoni. Komisjon leidis, et välismaalastele elamislube vahendas Nikolai Stelmachi firma, ent Indrek Raudne oli sellest äritegevusest teadlik. Ministrite ja ametnike süüd ega teadlikkust elamislubade väärkasutusest komisjon ei tuvastanud. Samuti ei suudetud tuvastada, et elamislubade vahendamiseks oleks tegelenud Kabrits, või, et ta oleks sellest teadlik olnud. Leiti, et Indrek Raudne hankis siseministeeriumi vahendusel teavet sisserände piirarvu jäägi ja selle jaotuse kohta ajal, kui piirarv oli ammendumas. Kuna Raudse põhjendused selle kohta, et ta nõudis teavet riigikogu tööks, ei olnud veenvad, on komisjonil põhjust arvata, et Raudne taotles teavet seoses äripartner Stelmachi ja kaudselt enda ärihuvidega. Komisjon järeldas samuti, et Stelmachi äriühingu kaudu saadud elamislubasid menetlesid ametnikud samamoodi kui ülejäänute taotletud lube. Samuti ei leidnud komisjonis kinnitust kahtlus, et asutuste ametnikud olid enne meediakajastust teadlikud elamislubade võimalikust väärkasutamisest välismaalaste poolt, kes said elamisload Stelmachile kuuluva äriühingu teenuseid kasutades.[9]

2013. aastal lõpetas Kaitsepolitseiamet prokuratuuri loal kriminaalasja, milles uuriti, kas Tallinnas Kooli tänava aadressile registreeritud äriühingute välismaalastest osanikud võisid esitada Politsei- ja Piirivalveametile valeandmeid ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, kuna keegi valeandmeid esitanud ei olnud. Tehtud analüüsi kohaselt esineb kahtlus, et vaadeldud 55 firmast 13 ning nende 13 firmaga seotud 22 isikut ei ole asunud teostama elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevust. Kriminaalmenetluses tuvastati 13 firmaga seotud 22 isikut, kelle puhul esines viiteid, et nemad ei ole asunud teostama elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevust ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt tuvastatud 22 isikust tühistatud tähtajaline elamisluba 4 isikul, võiks kõne alla tulla ülejäänud kohtueelses menetluses tuvastatud 18 isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise küsimuse lahendamine.[10]

Kajastamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Seda skandaali kajastas 2011. aasta "Tujurikkuja" saade, kus Indrek Raudset mängis Ott Sepp.[11]

147 klienti

[muuda | muuda lähteteksti]

Kooli 1/3 registreeritud firmade osanikud:

  1. Alexey Akulinin (1979)
  2. Dmitry Akulinin[12] (1966) Moskva
  3. Victor Akulinin (1933)
  4. Sofiya Akulinina (1929)
  5. Andrey Akura (1961) Peterburi
  6. Igor Akura (1987) Peterburi
  7. Natalia Aleeva (1973) Vladivostok
  8. Anna Andreeva (1976) Peterburi
  9. Yulia Artiakova (1984) Moskva
  10. Dmitry Artyakov (1983) Moskva
  11. Anna Baranova (1970) Moskva
  12. Mariia Baranova (1987)
  13. Mikhail Berezin (1955) Moskva?
  14. Svetlana Berezina (1954) Moskva?
  15. Liudmila Beshchekova (1959)
  16. Galina Bobela (1966) Moskva
  17. Marina Bogan (1973) Minsk
  18. Bogdan Budeev (1984)
  19. Stanislav Budretskiy (1962) Zelenogrosk
  20. Andrey Butorin (1970) Moskva
  21. Svetlana Chechina (1969)
  22. Ilona Chernenko (1974) Moskva
  23. Evgeny Dakhno (1971) Peterburi
  24. Bers Dzhambulatov (1992) Venemaa
  25. Liudmila Dzhambulatova (1965) Venemaa
  26. Dmitri Efremov (1967) Minsk
  27. Sergey Fomin (1972)
  28. Victor Fomin (1984)
  29. Natalia Fomina (1964)
  30. Ekaterina Frolova (1973)
  31. Oleg Gert (1957) Minsk
  32. Olga Gert (1986) Minsk
  33. Alexander Grinevich (1969) Peterburi
  34. Olga Grinevich (1971) Peterburi
  35. Valeria Grinevich (1991) Peterburi
  36. Viacheslav Gubernatorov (1972) Peterburi
  37. Olga Gubernatorova (1966) Peterburi
  38. Parviz Huseynov (1971)
  39. Sabina Ismailova (1967) Moskva
  40. Sergey Kadanov (1969) Moskva
  41. Andrey Kalachev (1987) Peterburi
  42. Igor Kalachev (1966) Peterburi
  43. Larisa Kalacheva (1967) Peterburi
  44. Alexander Kharkovskiy (1970) Vladivostok
  45. Olga Kharlapenkova (1971) Peterburi
  46. Taras Kharlapenkov (1969) Peterburi
  47. Natalia Kimura (1981)
  48. Ekaterina Kirillina (1980) Moksva
  49. Nadežda Kirillina (1956) Moskva
  50. Berd Kodzoev (1981) Moskva
  51. Andrei Kokorev (1962)
  52. Pavel Kokorev (1985)
  53. Olga Kokoreva (1963)
  54. Lyudmila Kokorich (1981)
  55. Natalia Kudryashova (1957) Peterburi
  56. Pavel Kuleshov (1970) Moskva
  57. Victoria Kuleshova (1976) Moskva
  58. Nikolai Kulikov (1991)
  59. Irina Kulikova (1973)
  60. Svetlana Kulikova (1967) Moskva
  61. Sergey Kurbatov (1967) Engels, Saratovi oblast
  62. Olga Kurbatova (1966) Engels, Saratovi oblast
  63. Maria Kuzminova (1979) Moskva
  64. Maxim Lalakin (1979)
  65. Sergey Lalakin[13] (1956)
  66. Anna Lalakina (1981)
  67. Valentina Lalakina (1957)
  68. Igor Liashchenko (1972) Peterburi
  69. Ruslan Maksimenko (1968) Moskva
  70. Ruslana Maksimenko (1971) Moskva
  71. Vadim Mamchur (1966)
  72. Alexander Mashin (1963)
  73. Nadzeya Matveyonak (1964) Borovljanõ küla, Minski rajoon
  74. Andrey Minko (1975) Moskva
  75. Sergey Minko (1970) Moskva
  76. Uliana Minko (1970) Moskva
  77. Yulia Minko (1977) Moskva
  78. Elman Mirzoev (1964) Moskva
  79. Igor Molchanov (1949)
  80. Liudmila Molchanova (1948)
  81. Alexey Morozov (1977) Moskva
  82. Dmitry Morozov (1975) Peterburi
  83. Irina Morozova (1979) Moskva
  84. Evgeny Mulyukov (1967)
  85. Anastasia Myskina (1981) Himki
  86. Galina Myskina (1959)
  87. Sergey Novitskiy (1949)
  88. Gleb Ognyannikov (1972) Peterburi
  89. Ekaterina Okhlopkova (1972) Moskva
  90. Denis Pavlov (1971) Vladivostok
  91. Dmitry Perminov (1981)
  92. Alexander Petrov (1982)
  93. Vladimir Pisarev (1968) Moskva
  94. Anatolii Pogrebniak (1957)
  95. Liudmyla Pogrebniak (1958)
  96. Sergey Pokazanyev (1971) Jekaterinburg
  97. Grigory Polkachev (1973) Moskva
  98. Natalia Polkacheva (1975) Moskva
  99. Evgeny Predein (1969) Moskva
  100. Victor Predein (1992) Moskva
  101. Victoria Predeina (1970) Moskva
  102. Maria Protasova (1987)
  103. Mikhail Puchkov (1968)
  104. Igor Reshetnikov (1969) Peterburi
  105. Tatiana Reshetnikova (1976) Peterburi
  106. Olga Revyakina (1969)
  107. Evgeny Ryzhikov (1982)
  108. Mstislav Samsonov (1967) Venemaa
  109. Elena Savchuk (1978) Peterburi
  110. Vladimir Savchuk (1973) Peterburi
  111. Yulia Semenova (1974) Peterburi
  112. Victor Shaposhnikov (1968) Moskva
  113. Evgeny Sharovarin (1967) Jekaterinburg
  114. Marina Shatrovskaya (1971) Peterburi
  115. Vitalii Shatrovskii (1991) Peterburi
  116. Andrey Shatrovskiy (1969) Peterburi
  117. Aristakos Shaynyan (1956)
  118. Larisa Shumova (1979) Peterburi
  119. Olga Shurmina (1978)
  120. Igor Sinikov (1970)
  121. Natalia Sinikova (1970)
  122. Igor Sitnikov (1969) Moskva
  123. Olga Smirnova (1971) Moskva
  124. Pavel Smotrin (1979)
  125. Valeriya Sokolovskaya (1975) Venemaa
  126. Andrey Sosna (1971)
  127. Alexey Strunilin (1970) Moskva
  128. Elizaveta Strunilina (1970) Moskva
  129. Timofey Sukonkin[14] (1972) Peterburi
  130. Valery Suraev (1960) Moskva
  131. Vera Zernova (1967)
  132. Olga Zheltova (1972) Moskva
  133. Eduard Zubavichus (1967) Peterburi
  134. Inna Zubavichus (1979) Peterburi
  135. Alexander Tkachev (1965) Jekaterinburg
  136. Marina Tsodykovskaya (1974) Moskva
  137. Anatoly Valetov (1979) Moskva
  138. Galina Valetova (1980) Moskva
  139. Anastasia Vasilieva (1991) Moskva
  140. Natalia Vasilieva (1968) Moskva
  141. Eduard Vasilyev (1969) Moskva
  142. Igor Vdovin (1971)
  143. Alexander Veligodskiy (1968) Moskva
  144. Tatiana Veremeeva (1954)
  145. Polina Volchek (1974)
  146. Igor Vygovskiy (1966) Peterburi
  147. Viktoryia Yafremava (1973) Minsk[15]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "ÄP: Eetikakoodeksi loomist takistab tahte puudumine" Äripäev, 28. veebruar 2012
  2. ↑ "Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube" ERR, 30. november 2011
  3. ↑ "IRLi poliitikud toovad Eestisse Vene raha" Eesti Ekspress, 1. detsember 2011
  4. ↑ "79 IRLi liiget nõuavad Vaheri ja Partsi tagasiastumist" Delfi, 4. detsember 2011
  5. ↑ Aivar Hundimägi: "IRLi 79 liiget nõuavad tagasiastumist" Äripäev, 4. detsember 2011
  6. ↑ Jüri Mõis: IRLi elamislubade skandaal töötab Reformierakonna huvides Delfi, 1. detsember 2011
  7. ↑ Vahur Koorits: "Siim Kabrits: mina pole elamislubade äriga seotud" Delfi, 2. detsember 2011
  8. ↑ 8,0 8,1 Merike Teder: "Kabrits müüs oma osaluse skandaalses vanalinna majas" Postimees, 7. veebruar 2012
  9. ↑ Komisjoni raport: elamislube vahendas Stelmach. Postimees. 29.05.2012
  10. ↑ "Kapo lõpetas elamislubade uurimise: ükski 136st Kooli tänavale registreeritud ärimehest ei esitanud valeandmeid" Delfi, 5. juuni 2013
  11. ↑ Tujurikkuja 2011
  12. ↑ IRLi meestega ajas äri Venemaal 300 miljoni euro kadumise asjus tagaotsitav pankur, Eesti Ekspress, 8. detsember 2011
  13. ↑ Mis mees on Sergei Lalakin, kelle perele Raudne ja Co andsid Eesti elamisloa, delfi.ee, 05.12.2011
  14. ↑ "Pealtnägija": politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest, err.ee, 20.11.2019
  15. ↑ Kuidas kõik algas: IRLi poliitikud toovad Eestisse Vene raha, 15. mai 2012

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elamislubade_skandaal&oldid=6148157"