Erhard Arnold Julius Dehio

Erhard Arnold Julius Dehio

Erhard Arnold Julius Dehio (16. jaanuar 1855 Tallinn – 12. juuli 1940 Bad Oeynhausen) oli baltisaksa kaupmees ja poliitik, kes oli märtsist 1918 kuni 13. novembrini 1918 Tallinna ülembürgermeister.

Dehiode suguvõsa oli rännanud Tallinna 18. sajandi alguses Põhja-Saksamaalt, suguvõsa liikmed paistsid silma Tallinnas edukate kullasseppadena. Erhard Dehio oli Tallinnas edukas teraviljakauplejana, kes vahendas Venemaa vilja suurtele Lääne-Euroopa ettevõtetele. Erhard Dehio vennast Georg Dehiost sai nimekas Saksa kunstiajaloolane. Nõbu Karl Dehio oli Tartu Ülikooli (Landesuniversität Dorpat) ainus rektor Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal.

Erhard Dehio kuulus mitmesse Tallinna linnavolikogu koosseisu ning oli Tallinna Börsikomitee juhtkonnas, sealhulgas Börsikomitee esimees 1910. kuni 1918. aastani.

Erhard Arnold Julius Dehio oli ka Tallinna linnanõunik ja Tallinna ülembürgermeister Saksa okupatsiooni ajal I maailmasõja ajal. Saksa okupatsioonivõimud määrasid märtsis 1918 pikaaegse Tallinna linnavoliniku, suurkaupmehe ja reederi, Tallinna Börsikomitee esimehe Erhard Dehio, Tallinna ülembürgermeistriks. Tallinna teiseks bürgermeistriks sai advokaat Alexander Riesenkampff, tema asetäitjaks ettevõtja ja poliitik Harry Kochi.

Saksa okupatsiooni ajal täitis Tallinna Linnavolikogu aset nn Oberverwaltung der Sadt Reval (ka Verwaltungsrat), mis koosnes 40 nõunikust (Beiräte), sh bürgermeistrid. Valdavalt kuulusid valitsusnõukokku sakslased. 2. aprillist kuni okupatsiooniaja lõpuni juhtis linnavalitsust tegelikult Saksa sõjaväelane, linnapealik (Stadhauptmann) kapten Schmidt.

Saksa vägede kaitse all asusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkonnad taastama euroopalikke hertsogiriike ja nende alusel looma ühendatud Balti Hertsogiriiki. 9. aprillil 1918 toimus Toompea lossis Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil ja Saksa okupatsioonivõimude toetusel kokku kutsutud Eestimaa seisuslik maakogu (Landesversammlung). Sellele olid kutsutud ka valdade, linnade ja vaimulikkonna esindajad (51 liikmest oli eestlasi vaid 16 vallavanemat), kes pidid valima esindajad ühtse Balti Maapäevale. Balti Ühendatud Maanõukogul valitud 11-liikmelisse eestseisusse kuulus Tallinna esindajana ka, Tallinna ülembürgermeister Erhard Arnold Julius Dehio.

12. aprillil 1918 kuulutas Balti Maanõukogu (saksa keeles Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) Riias Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa valdade, vaimulikkonna ja valdade esindajad välja Balti Hertsogiriigi. Maapäeva otsuste edastamiseks Saksa valitsusele moodustati 12 liikmeline saatkond eesotsas Eestimaa Rüütelkonna peamehe parun Eduard von Dellingshauseniga, saatkonda kuulus ka Dehio.

 Pikemalt artiklis Balti Hertsogiriik

Pärast Saksa okupatsiooni lõppu ja Eesti iseseisvumist astus Dehio linnapea kohalt tagasi ning siirdus Saksamaale. 1918. aastal astus Saksa keisririigi teenistusse, töötas Helsingis Saksa mereväekomandantuuris ja Tallinnas sõjaväevalitsuse juures, kuid emigreerus veel enne sõja lõppu Saksamaale.

25. novembril 1918 sai uueks Tallinna linnapeaks sotsiaaldemokraat Aleksander Hellat ja juba iseseisvas Eesti Vabariigis toimusid esimesed Tallinna linnavolikogu valimised 25. mail 1919. aastal.

Saksamaal elas Erhard Dehio pikki aastaid Lübeckis ning võttis muu hulgas sõna Hamburgi juhtiva ajalehe veergudel majandus- ja rahandusküsimustes, pälvis nende artiklitega tähelepanu ja mängis nii oma rolli Saksamaa rahanduse korraldamises Esimese maailmasõja järgses kaoses.

Kirjandus

• Walter Dehio, Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas. ISBN 9789949688449, 2021, 214 lk, Kirjastus Argo

Eelnev Voldemar Vöölmann

Tallinna ülembürgermeister 1918

Järgnev Aleksander Pallas linnapea kohusetäitja