Peamised avalikud logid

See on Vikipeedia kõigi olemasolevate logide ühendkuva. Valiku kitsendamiseks vali logitüüp, sisesta kasutajanimi (tõstutundlik) või huvipakkuva lehekülje pealkiri (samuti tõstutundlik).

Logid

Täitja:

Objekt (pealkiri või Kasutaja:kasutajanimi):

Alates kuupäevast (ja varasemad):

Märgisefilter:

Näita kõiki peale valitud nimeruumi

Näita lisalogisid:

Tänulogi

Kontrollimislogi

Märgiste logi

Konto loomise logi

29. juuni 2024, kell 16:18 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Pygmalion (Donizetti) (Teisaldatud artiklist "Pygmalion")
18. aprill 2024, kell 12:25 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Ānanda (Uus lehekülg: ''''Ānanda''' oli üks Buddha peamisi õpilasi. Ta oli Šākjamuni onupoeg ja teener, kes sai sangha liikmeks juba teisel aastal pärast Buddha virgumist. Kuna ta oli kõige kauem Buddhaga koos viibinud ja tema õpetust kuulanud õpilane, siis olevat ta esimesel budismi suurkogul Rādžagrihas kandnud ette kõik, mida Buddha oli õpetanud. See sai aluseks kanoonilisele ''Sutta Piṭaka''le. Ānand...')
18. aprill 2024, kell 12:16 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Nõnda olen ma kuulnud (Uus lehekülg: ''''"Nõnda olen ma kuulnud"''' (paali keeles ''Evaṃ me sutaṃ;'' sanskriti keeles ''Evaṃ mayā śrūtam'') on paljude budistlike tekstide traditsiooniline algusvormel, millega vastava teksti esitaja määratleb ennast vaid suulise pärimuse vahendajaks. Esimesel budistlikul suurkogul olevat Ānanda kasutanud seda vormelit, edastades Buddha õpetusi ja nõnda kinnitades, et ta on neid kuulnud Budd...')
17. aprill 2024, kell 16:40 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Pistriku mäetipp (Uus lehekülg: 'thumb|Vulturepeak1|Pistriku mäetipp '''Pistriku mäetipp''' või '''Raisakotka mägi''' (paali keeles ''Gijjhakūṭa'', sanskriti keeles ''Gṛddhakūṭa'' गृद्धकूट) on Indias Bihari osariigis ajaloolise Rādžagriha (praeguse Rajgiri) linna lähedal asuv mäetipp, mille kuju meenutab istuvat pistrikku või raisakotkast. Budistliku pärimuse kohaselt andis Siddhārtha Gautama|B...')
7. veebruar 2024, kell 11:49 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Laibaväli (Uus lehekülg: ''''Laibaväli''' (sanskriti keeles श्मशान, tiibeti keeles དུར་ཁྲོད) on koht maapinnal, kuhu surnukehad viiakse kõdunema. Laibaväljad olid vana- ja keskaegses Indias jm laialdaselt kasutusel. Tänapäeval on neist kujunenud pigem palverännakute sihtkohad. == Vaata ka == * Laipade vaatlemine')
6. veebruar 2024, kell 15:37 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Laipade vaatlemine (Uus lehekülg: ''''Laipade vaatlemine''' on budismis ja teistes idamaistes vaimsetes praktikates kasutatav meditatsioonitehnika, mille käigus silmitsetakse laibaväljadel lebavaid surnukehi erinevates lagunemise ja roiskumise staadiumites.<ref>Vt näit. ''Mahāsatipaṭṭhāna Sutta'' („Suur meelespidamise suutra“) – DN 22, 1.6. jm.[https://suttacentral.net/]</ref> Laipade vaatlemisel mõistetakse selgemini ka enda püsitust ja muutumist. Ühtlasi a...')
29. jaanuar 2024, kell 13:11 Lulu arutelu kaastöö teisaldas lehekülje Võrdne suhtumine pealkirja Eelistamatus alla
26. jaanuar 2024, kell 09:25 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Budistlik psühholoogia (Uus lehekülg: ''''Budistlik psühholoogia''' on budistlikes tekstides ja õpetustes sisalduv epistemoloogia, teadmisteooria või teadmisõpetus, mis hõlmab mitmesuguseid vaimseid protsesse, sealhulgas aistinguid, taju, teadvust, mõtteid, tundmusi, emotsioone, tähelepanu, mõistmist, tahtmisi jmt. == Mõisteid == Paalikeelseid mõisteid Tipitakas: * ''Citta'' on meel üld...')
4. jaanuar 2024, kell 12:55 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Arutelu:Mittekasv (Pealkiri: uus alaosa) Märgis: Uus teema
19. detsember 2023, kell 17:49 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Peedivein (Uus lehekülg: ''''Peedivein''' ehk "peet" oli 1970. ja 1980. aastatel Nõukogude Liidus, sealhulgas ka Eestis, halvustav nimetus suhteliselt odavatele alkohoolsetele jookidele, piiritusega kangemaks tehtud veinidele. Rahvapärased nimetused "peet" või "peedivein" viitasid sellele, nagu koosneksid need joogid punase peedi mahlaga lahjendatud alkoholist. Tuntumad olid portveinid "Solntsedar", "Agdam" jmt.')
18. november 2023, kell 14:32 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Mall Sarv (Uus lehekülg: ''''Mall Sarv''' (sündinud 1. mail 1918 Tartus, surnud 8. juunil 2002 Tartus) oli eesti klaverikunstnik ja -õpetaja, muusikakriitik ja tõlkija. Erialase hariduse sai Mall Sarv kõigepealt Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Adele Brosse klaveriklassis, mille lõpetas 1939. aastal. 1944. aastal lõpetas ta Tallinna konservatooriumis Erika Franzi klaveriklassi ja 1955. aastal samas Bruno Luki klaveriklassi. Lisaks erialasele haridusele lõpetas ta 1941. aast...')
31. oktoober 2023, kell 15:27 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Hare Krišna mantra (Uus lehekülg: ''''Hare Krišna mantra''' on Rahvusvahelises Krišna Teadvuse Ühingus ehk Hare Krišna liikumises oluline praktika, mille käigus korratakse järgmisi sõnu: {{Quote|''Hare krishna hare krishna krishna krishna hare hare'' ''Hare rama hare rama rama rama hare hare''}}')
4. aprill 2023, kell 10:13 Lulu arutelu kaastöö teisaldas lehekülje Arutelu:Egalitarism pealkirja Arutelu:Egalitaarsus alla (Kirjaviga pealkirjas: Artikkel käsitleb peamiselt egalitaarsust ehk võrdsust, mitte filosoofilist mõistet.)
4. aprill 2023, kell 10:13 Lulu arutelu kaastöö teisaldas lehekülje Egalitarism ümbersuunamise Egalitaarsus asemele (Kirjaviga pealkirjas: Artikkel käsitleb peamiselt egalitaarsust ehk võrdsust, mitte filosoofilist mõistet.)
4. aprill 2023, kell 10:13 Lulu arutelu kaastöö kustutas ülekirjutamise teel ümbersuunamise Egalitaarsus (Kustutatud, et tõsta asemele lehekülg "Egalitarism")
27. märts 2023, kell 15:30 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Vendlus (osadus) (Uus lehekülg: ''''Vendlus''' (inglise keeles ''brotherhood'', tuletatud ladinakeelsest mõistest ''frater'', "vend") on vaimne osadus, pühendumine või kuulumine mingisse ühendusse või institutsiooni ehk vennaskonda. == Vaata ka == * Vendlus (filosoofia)')
27. märts 2023, kell 15:07 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Vendlus (filosoofia) (Uus lehekülg: ''''Vendlus''' (prantsuse keeles ''fraternité'') on poliitilises filosoofias inimestevaheline solidaarsus või üksmeel. Vendluse idee sisaldub Prantsusmaa rahvuslikus loosungis "vabadus, võrdsus, vendlus" (''liberté, égalité, fraternité''). == Vaata ka == * Vabadus * Võrdsus == Kirjandus == Tõnn Sarv. Vendluse revolutsioon. – Teater. Muusika. Kino nr 7/8, 2020.')
27. märts 2023, kell 14:52 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Vendlus (psühholoogia) (Uus lehekülg: ''''Vendlus''' on transtsendentaalse psühholoogia kohaselt olnud inimkonna algne seisund. Ken Wilber kirjeldab oma raamatus „Eedenist alates“ fenomenoloogiliselt inimteadvuse arengut ürginimesest alates. Tema tõlgenduse järgi elasid ürginimesed teadvusliku universumi maagilisest alateadvusest. Tänapäeval esindavad seda seisundit veel naturaalmajanduslikult elavad aborigeenid.<ref>{{Raamatuviide|au...')
6. märts 2023, kell 16:27 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Isikupõhine vaade (Uus lehekülg: ''''Isikupõhine vaade''' (paali keeles ''sakkāya-diṭṭhi'') on budismis mõiste, mis viitab vaatele, nagu eksisteeriks püsivalt ja muutumatult teatav "isiksus", "ise" või "mina". == Etümoloogia == Paalikeelne mõiste ''sakkāya-diṭṭhi'' koosneb mitmest osast. ''Kāya'' tähendab üldiselt "keha" ning ''sakkāya'' viitab selles seoses "olemasolevale kehale". ''Diṭṭhi'' tähendab "vaadet" ehk "vaateviisi", mis selles kontekstis viitab "valele vaatele...')
1. märts 2023, kell 18:12 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Arutelu:Isetus (Mõiste: uus alaosa)
7. jaanuar 2023, kell 18:36 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Eumeniidid (Uus lehekülg: ''''Eumeniidid''' (kreeka keeles "heasoovijad") on vanakreeka mütoloogias kättemaksujumalannadest õnnistust toovateks muutunud erinnüsed. Eumeniidid kaitsesid õnnetuste eest ja kinkisid viljakust. Eumeniide austati eriti Ateenas. "Eumeniidid" on Aischylose triloogia "Oresteia" kolmas osa, kus erinnüsed jälitavad Orestest, kes on mõrvanud oma ema. == Vaata ka == * Erinnüsed')
4. detsember 2022, kell 16:23 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Mazu Daoyi (Uus lehekülg: ''''Mazu Daoyi''' (hiina keeles 馬祖道一, 709–788) oli hiina chan-budismi mõjukas õpetaja, Hongzhou koolkonna rajaja. == Kirjandus == * Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus. ISBN 9789985587690 {{asenda:Pooleli}}')
2. detsember 2022, kell 14:00 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Eisai (Uus lehekülg: ''''Eisai''' (jaapani keeles 榮西, 1141–1215), ka Myōan Eisai, oli jaapani budistlik munk, ''rinzai zen''’i koolkonna rajaja. ''Tendai'' koolkonna mungana rändas ta 1168. aastal Hiinasse, tutvudes seal tol ajal ülipopulaarse ''linji ''koolkonna ''chan''iga, mida hakkas Jaapanis õpetama. 1187. aastal rändas Eisai taas Hiinasse, kuhu jäi 4 aastaks, mille vältel õppis ''chan’''i meeleharjutusi ja sai ''chan’''i õpet...')
2. detsember 2022, kell 11:11 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Daisetz Teitaro Suzuki (Uus lehekülg: 'thumb|Daisetsu Teitarō Suzuki '''Daisetz Teitaro Suzuki''' (jaapani keeles 鈴木大拙貞太郎, ''Suzuki Daisetsu Teitarō'', 18. oktoober 1870 - 12. juuli 1966) oli jaapani päritolu buda munk ja budoloog, esseist, filosoof, õpetlane, tõlkija ning ''zen’''i ja ida mõtteloo olulisemaid tutvustajaid Läänes 20. saj esimesel poolel. Noorena jõudis ta ''rinzai'' õpetaja S...')
29. november 2022, kell 16:51 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Äkiline virgumine (Uus lehekülg: ''''Äkiline virgumine''' (hiina keeles 頓悟 ''dunwu''; jaapani keeles ''tongo'') on mõiste või meetod ''chan''- ehk ''zen''-budismis, mille kohaselt võib jõuda virgumise ehk taipamiseni äkitselt ja spontaanselt ning see ei sõltu eelnevatest õpingutest ega harjutustest. Äkilist virgumist võidakse esile kutsuda šokimeetodil, õpilast ehmatades, teda lüües või muul viisil tavapärasest olukorrast välja viies. Äkilise virgumise...')
29. november 2022, kell 16:31 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Astmeline tee (Uus lehekülg: ''''Astmeline tee''' on mahajaana budismi õpetus, mille kohaselt bodhisattva saab jõuda virgumiseni ainult aste-astmelt, rakendades erinevaid meeleharjutusi ja õpetusi. Virgumisel on samuti mitu astet ja taset. Bodhisattva tasemete alustekstiks on ''Daśabhūmika-sūtra''; astmelist teed käsitlevad "Bodhitšarjāvatāra" ja ''Bhāvanākrama''. Tiibeti budismis tuntakse astmelise tee õpetust nimetusega...')
29. november 2022, kell 12:58 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Linji Yixuan (Uus lehekülg: 'thumb|Rinzai Gigen '''Linji Yixuan''' (hiina keeles 臨濟義⽞, jaapani keeles Rinzai Gigen, surnud u 866. aastal), oli hiina budismi ''chan’''i koolkonna üks mõjukamaid õpetajaid, ''linji ''koolkonna rajajaid. Ta oli pärit Caozhoust (tänapäeva Shandongi provintsis), sai juba lapsena mungaks, õppis paljude õpetajate juures ja sai ''chan’''i liinis pühitsuse õpetaja Huangpo Xiyunilt (surn 850). 851 a...')
27. oktoober 2022, kell 09:33 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Tõleti Raamatukogu (Uus lehekülg: ''''"Tõleti Raamatukogu"''' oli 1978. aastal ilmunud omakirjastuslik väljaanne, mida ilmus kaks numbrit ja mis sisaldas välis-eesti autorite luulekogusid. "Tõleti Raamatukogu" toimetaja ja väljaandja oli Hubert Jakobs. *Tõleti Raamatukogu nr 1. – Kalju Lepik, "Kivimurd". Bernard Kangro "Veebruar", "Puud kõnnivad kaugemale". *Tõleti Raamatukogu nr 2. – Arved Viirlaid, "Jäätanud peegel". Arno Vihalemm...')
13. oktoober 2022, kell 15:06 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Harta 87 (Uus lehekülg: ''''"Harta 87"''' oli usulis-poliitilise liikumise Elu Sõna esimene ja tuntuim deklaratsioon, millele allakirjutanud ütlesid lahti Nõukogude Liidu kodakondsusest ning nõudsid Eestile vaimset, poliitilist ja majanduslikku iseseisvust. "Harta 87" teksti koostasid Hubert Jakobs ja Rein Mets, see dateeriti 1987. a 19. oktoobri kuupäevaga ning esialgselt allkirjastasid selle 139 inimest.<ref>[https://harta.ee/harta-87...')
10. oktoober 2022, kell 17:01 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Asja käik (Uus lehekülg: ''''"Asja käik"''' oli Hubert Jakobsi avalik kiri 1979. aastast, milles ta avalikustas oma suhted KGB-ga ja seosed tema toimetatud omakirjastuslike väljaannetega ("Kuller", "Tõlet" ja "Poolpäevaleht"). Hubert Jakobsi kiri levis omakirjastuslikul teel. == Välislingid == * [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:214634 ''Lisandusi mõtete...')
8. oktoober 2022, kell 12:59 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Magisteerium (Uus lehekülg: '{{See artikkel|räägib omakirjastuslikust väljaandest. SAPTK portaali kohta vaata artiklit Magisteerium.ee.}} '''"Mаgisteerium"''' oli aastatel 1980-1982 ilmunud omakirjastuslik väljaanne, milles avaldati tõlkeid ja refereeringuid esoteerika, parapsühholoogia, ufoloogia, alternatiivmeditsiini jmt valdkondadest. "Magisteeriumi" ilmus kolm numbrit ja selle toimetaja oli Jaak Lõhmus. == Arhiivimaterjalid...')
8. oktoober 2022, kell 09:00 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge ECE (Uus lehekülg: ''''"ECE"''' (Eesti Evangeelse Luteri Kiriku hääle- ja informatsioonikandja) oli aastatel 1978-1980 ilmunud omakirjastuslik ajakiri, mida ilmus kokku kaheksa numbrit. Selles kajastati kristlike noorte kokkutulekutel avaldatud mõtteid, käsitleti kirikuelu probleeme ja pakuti lahendusi. "ECE" toimetaja oli Tarmo Soomere.')
7. oktoober 2022, kell 12:14 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Vigilia (Uus lehekülg: ''''"Vigilia"''' oli aastatel 1972-1973 ja 1978-1979 ilmunud esseistikat sisaldav omakirjastuslik väljaanne, mille viiest numbrist ilmusid esimene ja teine ning neljas ja viies. "Vigilia" toimetaja oli Tõnn Sarv, kaanepaberi kujundas Ago Kivi. "Vigilia" tähendab ladina keeles valvel olekut, valvsat jälgimist. Selle pealkirja pakkus välja Ain Kaalep. == Sisu == === Vigilia === Sügisene Tartu 1972. ''Kohes me lääme vast...')
6. oktoober 2022, kell 12:56 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Tartu sügis (kirjutis) (Uus lehekülg: ''''"Tartu Sügis"''' oli Ants Juske ja Linnar Priimäe omakirjastuslikul teel levinud kirjutis aastast 1978, milles iseloomustati erinevaid põlvkondi ühiskonnas, nimetades neid "ebalitsideks", "laine ohvriteks", "disko-teksa põlvkonnaks" jne. 1982. aastal ilmus "Tartu Sügis" välis-eesti ajakirjas "Mana".')
6. oktoober 2022, kell 09:21 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Visarid (almanahh) (Uus lehekülg: '"Visarid" oli 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul ilmunud omakirjastuslik kunstialmanahh, mida andis välja samanimeline kunstirühmitus Tartus. Avaldati peamiselt tõlkeartikleid kaasaegse kunsti kohta. Ilmus kolm numbrit: 1. Pariis; 2. Soome; 3. Ameerika.')
5. oktoober 2022, kell 14:53 Lulu arutelu kaastöö teisaldas lehekülje Arutelu:Thespis pealkirja Arutelu:Thespis (almanahh) alla
5. oktoober 2022, kell 14:53 Lulu arutelu kaastöö teisaldas lehekülje Thespis pealkirja Thespis (almanahh) alla
4. oktoober 2022, kell 17:40 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Thespis (Uus lehekülg: ''''"Thespis"''' oli teatrile pühendatud omakirjastuslik kogumik, mida ilmus 1970. aastate algupoolel viis numbrit. {{täienda}} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Rähesoo, Jaak 1997a. Eessõna. – Thespis. Meie teatriuuendused 1972/73. Toim Vaino Vahing. Tartu: Ilmamaa, lk 9–23. * Rähesoo, Jaak 1997b. „Sina, kes sa saad kõrvakiile” puhul. – Thespis. Meie teatriuuendused 1972/73. Toim Vaino Vahing. Tartu: Ilmamaa,...')
4. oktoober 2022, kell 13:18 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Sõna (almanahh) (Uus lehekülg: ''''"Sõna"''' oli 1978. aastal Tartus ilmunud omakirjastuslik almanahh. "Sõna" koostaja ja toimetaja oli Matti Milius.<ref>Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis. IV kogu, 1979, lk 105 jm.</ref> == Viited == {{viited}}')
3. oktoober 2022, kell 12:05 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Tartu II Keskkooli almanahhi juhtum (Uus lehekülg: ''''"Tartu II Keskkooli almanahhi juhtum"''' oli omakirjastuslik almanahh, mida ilmus aastatel 1977-1979 kolm numbrit. == Eellugu == Tartu koolides oli lõpetatud iga-aastaste omaloominguliste kirjanduslike almanahhide ilmumine. Nende asemel ilmus 1977. aasta kevadel esimene koolide koondalmanahh nimega "Tipa-tapa". == Lugu == 1977. aasta sügisel panid õpilased Tartu II Keskkoolis kokku ja andsid välja esimese eneste poolt koostatud ja toimetatud almanahhi. 1978....')
2. oktoober 2022, kell 10:25 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Existentia (Uus lehekülg: ''''"Existentia"''' oli omakirjastuslik almanahh, mida ilmus alates 1985. aastast 3 numbrit. == Sisu == === EXISTENTIA I. Tallinn 1985 === Autorid: Luule Metsis, Jay Mannlihher ( = Jaanus Tamm), Consuela de la Croix ( = Tarmo Teder), Jan v. Hus ( = Jaanus Tamm), Eve Kass ( = Jaanus Tamm), Tarmo Teder, Jaanus Tamm, Pruutus Päääss. === EXISTENTIA II === Autorid: Jaan Paavle, Consuela de la Croix ( = ...')
2. oktoober 2022, kell 09:51 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Urikiri (Uus lehekülg: ''''"Urikiri"''' oli Tartus 1981. aastal ilmunud omakirjastuslik almanahh. == Sisu == Autorid: Urmas Nagel, Tarmo Teder, Matti Milius, R. von Shalali ( = Rünno Vissak), Juhan Pallopson ( = Rünno Vissak), Boriss Saabas, Pan Przkovski-Puhkevitš, Hardi Volmer, Jaanus Tamm, Lauri Vahtre, Andres Sats, Jaan Paavle, Villu Kangur, Indrek Hirv, K. V. ( = Indrek Hirv), Aleksander Müller, Peeter...')
2. oktoober 2022, kell 09:18 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Kuller (almanahh) (Uus lehekülg: ''''"Kuller"''' oli omakirjastuslik almanahh, mida ilmus 1975. aastal kaks numbrit. "Kulleri" koostaja, toimetaja ja väljaandja oli Hubert Jakobs. == Moto == ''Ut aliquid fieri videatur'' (nähtagu, et midagi tehakse). == Sisu == === Kuller I === Autorid: Gustav Meyrink (tõlk. Hubert Jakobs), Peeter Ilus, Octavio Paz (tõlk. Hubert Jakobs), Antonin Artaud, Mart Lekštein, Hubert Jakobs, Fe...')
1. oktoober 2022, kell 16:57 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Konformismi sünd (Uus lehekülg: ''''Konformismi sünd''' oli 1978. aastal Tallinnas ilmunud omakirjastuslik kogumik. Autorid: Andrus Rõuk, Profiri Nikititš Krõlov, Lemmi Letraset ( = Leonhard Lapin), Leho Rätsep, Mare Maidra, Mihhail Vassiljevitš Kuprijanov, Urmas Mikk, Reeda Toots, Malle Talvet, Kai-Mai, J. Olšak (tõlk. A. Trapeež), Toomas Vint, Nikolai Aleksandrovitš Sololov, Aivar Rumvolt, vanad eestlased...')
1. oktoober 2022, kell 16:39 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Avangardi lõpp (Uus lehekülg: ''''Avangardi lõpp''' oli 1977. aastal ilmunud omakirjastuslik kogumik. Autorid: Andrus Rõuk, Lauri Vahtre, Leopold Propeller ( = Leonhard Lapin), Leopold, Mart Helme, Karl Eduard Haavand ( = Ott Arder), Urmas Mikk, Ott E. Arder, Siim Annus, M. Milius, Erki Kannus, al. Antson, Terje Tulik, Jaan Oks, Villu Rebane ( = Vilen Künnapu), Juhan Viiding|Jüri...')
1. oktoober 2022, kell 16:20 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Salong (almanahh) (Uus lehekülg: ''''Salong''' oli 1978. aastal Tartus ilmunud omakirjastuslik kogumik. Autorid: Kajar Pruul, Peeter Künstler, Eve Kivipõld, Raimu Hanson, Imre Siil, Doris Kareva, Jaan Undusk, Linnar Priimägi. Illustreerinud ja kujundanud Indrek Hirv.')
1. oktoober 2022, kell 16:12 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Karjamaa (almanahh) (Uus lehekülg: ''''Karjamaa''' oli 1972. aastal Tartus ilmunud omakirjastuslik kirjanduslik-publitsistlik album. Autorid: Ene Kaseorg, Paul Vesik, Peeter Simm, Hindrek Rääk, Eda Kai, Ilmeti Peep, Erika Hänikõnõ, Taivo Uibo, Paul-Eerik Rummo, Jaan Unt, Uku Masing. Toimetaja: Matti Milius. Kaanekujundus: Rein Tammik.')
1. oktoober 2022, kell 16:01 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Meie (almanahh) (Uus lehekülg: ''''Meie''' oli 1970. aastal Tartus ilmunud omakirjastuslik luulealmanahh. Autorid: Toomas Lepp, Eda Kai, Leelo Tungal. Ilustanud Enn Tegova, Peeter Urbla.')
1. oktoober 2022, kell 15:48 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Magasin (almanahh) (Uus lehekülg: ''''Magasin''' oli 1969. aastal Tallinnas ilmunud omakirjastuslik väljaanne. == Tiitel == MAGASIN. Sangviinikute väljaanne. Tallinn, märts 1969. == Autorid == Heiti Talvik, Jaan Tooming, Rein Saluri, Jüri Üdi, Joel Sang, Vaino Vahing, Mati Unt, Allen Ginsberg (tõlk. Joel Sang), Guillaume Apollinaire (tõlk. Ain Kaalep), Thomas Stearns Eliot (tõlk. Ja...')
1. oktoober 2022, kell 13:16 Lulu arutelu kaastöö alustas lehekülge Kamikadze (almanahh) (Uus lehekülg: ''''Kamikadze''' oli omakirjastuslik luulealmanahh, mida ilmus aastatel 1969-1971 kolm numbrit. == Sisu == === ÕITSEV TUUL. Kamikaze=== Autorid: Illus ( = Peeter Ilus), Kalle I. Eller, Kirsti Anat ( = Jaanus Paal), Leelo Tungal, Peep Ilmet, Raja Teele, Mednie Pilve, Johannes Humal ( = Juhan Paju). Koostasid: Kalle I. Eller, Endel Soonsein, Tamara Ilus. Ilustas: Endel Soonsei...')