Faasanlased
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2010) |
| Faasanlased Fossiilide leiud: oligotseen–tänapäev | |
|---|---|
 saatür-helmesfaasan Tragopan satyra | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kanalised Galliformes |
| Ülemsugukond |
Phasianoidea |
| Sugukond |
Faasanlased Phasianidae Horsfield, 1821 |
| Tüüpliik | |
|
Jahifaasan Phasianus colchicus Linnaeus, 1758 | |
| Perekonnad | |
| |
Faasanlased ehk kanalased (Phasianidae) on lindude sugukond kanaliste (Galliformes) seltsis.
Faasanlaste sugukonda kuulub üle 150 liigi.
Faasanlased on rasked, maas tegutsevad linnud. Sugukond sisaldab näiteks perekondi faasan, püü, džunglikana (Gallus), põldvutt (Coturnix), kalkun (Meleagris) ja paabulind (Pavo).[1][2] Mitmed faasanlased on tuntud kodulinnud.[3] Sugukond on suur ning tihti jaotatakse see mitmeks alamsugukonnaks, näiteks: faasanilaadsed (Phasianinae), kalkunilaadsed (Meleagridinae), Perdicinae ja tedrelaadsed (Tetraoninae).
Faasanlased on suurim kanaliste haru, koosnedes rohkem kui 150 liigist. Kuni 1990. aastate alguseni jaotati sugukond kaheks: Phasianinae - faasanid, džunglikanad, helmesfaasanid ja paabulinnud ning Perdicinae - vutid ja frankoliinkanad.[2] Molekulaarsed uuringud näitavad, et sellised alamsugukonnad pole monofüleetilised ning kuuluvad mõlemad ühise eellasega liini.[4][5] Nõnda on nurmkanad (Perdix) sugulased faasanitele, samas kui vutid (Cotornix) ja perekond Alectoris on lähemad džunglikanadele (Gallus).
Vanim faasanlaste fossiil pärineb 30 miljoni aasta tagusest Hilis-Oligotseenist.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Johnsgard, P. A. (1986). The Pheasants of the World. Oxford, UK: Oxford University Press.
- ↑ 2,0 2,1 Johnsgard, P. A. (1988). The Quails, Partridges, and Francolins of the World. Oxford, UK: Oxford University Press.
- ↑ McGowan, P. J. K. (1994). "Family Phasianidae (Pheasants and Partridges)". In del Hoyo, J.; Elliot, A.; Sargatal, J. New World Vultures to Guineafowl. Handbook of the Birds of the World. 2. Barcelona, Spain: Lynx Edicions. pp. 434–479. ISBN 84-87334-15-6.
- ↑ Kimball, R. T.; Braun, E. L.; Zwartjes, P. W.; Crowe, T. M.; Ligon, J. D. (1999). "A molecular phylogeny of the pheasants and partridges suggests that these lineages are not monophyletic". Molecular Phylogenetics and Evolution. 11 (1): 38–54. doi:10.1006/mpev.1998.0562.
- ↑ Kimball, Rebecca T.; Braun, Edward L. (2014). "Does more sequence data improve estimates of galliform phylogeny? Analyses of a rapid radiation using a complete data matrix". PeerJ: e361. doi:10.7717/peerj.361
- ↑ Mayr, G.; Poshmann, M.; Wuttke, M. (2006). "A nearly complete skeleton of the fossil galliform bird Palaeortyx from the late Oligocene of Germany". Acta Ornithologica. 41 (2): 129–135. doi:10.3161/000164506780143852.