Folkboot
| Üksikasjad kehtivate klassinõuete kohaselt | |
| Folkboot | |
| |
| [[Pilt:{{{pilt}}}|250x150px]] | |
| Autor | Tord Sundén |
|---|---|
| Üldpikkus (LOA) | 7,68 m |
| Veeliinipikkus (LWL) | 6,00 m |
| Suurim laius (B) | 2,2 m |
| Vähim mass (D) | 1930 kg |
| Süvis (T) | 1,2 m |
| Koduleht | http://www.folkboat.com/ |
Folkboot ehk Põhjamaade rahvapaat (rootsi keeles Nordisk Folkbåt, Folkbåt, inglise keeles Nordic Folkboat, saksa keeles Nordische Folkeboot soome Pohjoismainen kansanvene) on pikakiiluline luup-taglasega purjejaht.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Folkboot on lihtsa ehitusega, kerge ja odav purjejaht.
Jahi pikkus on 7,68 m ja veeliini pikkus 6,00 m, süvis 1,20 m, laius 2,2 m ja mass 1930 kg.
Jahi purjepindala on 24,0 m², millest suurpurje pindala on 17,0 m² ja eespurje pindala 7,0 m².
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1942 korraldas Põhjamaade Purjetamisliit jahtide konstrueerimise võistluse, lootes saada odavat ja kergesti juhitavat paati. Võitjat võistlusel ei selgunudki, kuid ürituse organisaatorid võtsid laekunud võistlustööde parimad osad ja tellisid nende põhjal elukutseliselt laevade projekteerijalt Tord Sundénilt (1909–1999) niisuguse jahi projekti, mis vastaks konkursi kõigile tingimustele. Niimoodi saadud jaht muutus kiiresti meremeeste lemmikuks kogu maailmas ja seda kasutatakse laialdaselt tänapäevani. Esimene Folkboot valmis Göteborgis.
Esimesed Folkboodid olid valmistatud puidust. Sõrestik oli tehtud tammest ja küljed kuusest, kuigi eri ehitajad on kasutanud teisigi puuliike. Kasutatud oli klinkerplangutust, mille korral ülemised plangud katavad alumisi, mille peale nad on asetatud, osaliselt. Jahil oli avatud kokpit ja väike kajut, milles oli tavaliselt kaks koid ja napp mööbel. Kuigi Folkboodi taglas on lihtne, on laeva mast suurel määral kohandatav, nii et Folkboodiga saab sõita nii nõrga kui tugeva tuulega.
1966 valmistas Sundén Folkbootist uue versiooni. Traditsiooniline Folkboot oli klinkerplangutusega, aga uus versioon oli karveelplangutusega. Uus projekt ei erinenud vanast palju, kuid pakkus rohkem mugavust allpool tekki ja tal oli veest ise tühjenev kokpit. Sundén pakkus uue versiooni nimeks International Folkboat, kuid see osutus vana versiooni nimega liiga sarnaseks ja keelustati seetõttu. Sellepärast sai uusversioon nimeks IF-paat. Seda toodeti Rootsis Smålandis kuni 1984. aastani.
1968 mindi Folkbootide valmistamisel puidult üle klaasplastile. Sealjuures säilitati laeva iseloomulik lihtsus. Kõik kaalud ja mõõtmed jäeti hoolikalt samaks, et puidust ja klaasplastist laevu saaks omavahel võrrelda ja samas klassis võistlema lubada.
Folkboot köitis kiiresti pikamaapurjetajate tähelepanu oma merekindluse ja tagasihoidliku hinnaga. Kui 1960 korraldati esimene üksi üle Atlandi ookeani purjetamise võistlus, tuli kolonelleitnant Herbert Hasler 48 päeva, 12 tunni ja 2 minutiga Folkboodil teisele kohale. Sama paadiga sõitis ta ka 1964 korraldatud teisel üksi üle Atlandi purjetamise võistlusel, saades 37 päeva, 22 tunni ja 5 minutiga 5. koha. 1962–1963 purjetas Adrian Hayter Folkboodil üksinda Uus-Meremaalt Panama kanali kaudu Suurbritanniasse. Ann Gash Austraaliast purjetas sellel 1975–1977 üksinda ümber maailma.
2007. aasta seisuga on maailmas rohkem kui 4000 Folkbooti. Neist on registreeritud Rootsis 1300, Taanis 1125, Saksamaal 900, Soomes 400, Suurbritannias ja USA-s 100 ning Hollandis 48. Jahiklaasi reegleid administreerib Folkbootide Rahvusvaheline Assotsiatsioon.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Folkboot |
- Eesti Folkbootide Flotill
- NFIA – Nordic Folkboat International Association
- A Marieholm International Folkboat Page
- International Folkboats Around the World
- History about the IF-Boat - Om IF-båten, Lite IF-historia @ Svenska IF-båtförbundet
- Dieter Loibner. The Folkboat story: from cult to classic – the renaissance of a legend Google Books