Ford Madox Brown
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2023) |
Ford Madox Brown (16. aprill 1821 Calais – 8. oktoober 1893 London) oli inglise maalikunstnik, kes oli lähedane prerafaeliitidele.[1]
Browni vanaisa oli meditsiiniteoreetik John Brown, kes töötas välja Browni süsteemi. Tema isa Ford Brown teenis kuninglikus mereväes kaptenina Sir Isaac Coffini teenistuses. Ta lahkus teenistusest pärast Napoleoni sõdade lõppu.[2] Ford Brown abiellus 1818. aastal vanast Genti perekonnast pärit Caroline Madoxiga. Sealt tuli teine perekonnanimi. Neil olid rahalised raskused, seega kolisid nad odavama elamispinna leidmiseks Calais'sse. Calais's sündis 1819. aastal paari tütar Elizabeth Coffin ja 1821. aastal poeg Ford Madox Brown.[viide?]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ford Madox Browni haridustee oli piiratud, sest pere kolis sageli, vahetades elukohti Calais' ja Genti sugulaste vahel. Juba noores eas avaldus Browni kunstianne, kui ta kopeeris vanu maale, kuid isa soovis, et pojast saaks mereväelane. Sel eesmärgil kirjutas ta Sir Isaac Coffinile.[viide?]
1833. aastal läks Brown õppima Antwerpeni Kunstiakadeemiasse Gustaf Wappersi juurde. 1835. aastal kolis pere Belgiasse Bruggesse, et Brown saaks õppida akadeemias Albert Gregoriuse juures. 1836. aastal kolis Brown Genti, kus jätkas kunstiõpinguid Pieter van Hanselaere käe all.[viide?] Pärast ema surma 1839. aastal jätkas ta õpinguid Antwerpenis. Veel õppis ta kunsti Roomas ja Pariisis.[3]
Browni õde suri 1840. aastal ja paar aastat hiljem suri ta isa.[viide?]
Aastatel 1840–1843 elas Brown Pariisis. 1848. aastal kohtus ta Dante Gabriel Rossettiga ja tutvus prerafaeliitide vennaskonnaga, kuid temast ei saanud selle ametlikku liiget. Ta oli veendunud, et kunst peaks olema looduslik.[4] Brown võttis kasutusele William Holman Hunti ja John Everett Millais' töödega sarnased erksad värvid ja realistliku stiili. Browni mõjutasid ka Holbeini teosed, mida ta nägi 1845. aastal Baselis.[viide?] Brown oli Dante Gabriel Rosetti suurepärane sõber ja õpetaja.[1]
Ford Madox Brown oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa Elizabeth Brombley oli tema ema õe Maarja tütar. Nad abiellusid 1841. aasta aprillis Meophamis. Brown oli siis 20-aastane. Paari esimene laps suri imikuna 1842. aasta novembris, teine laps Lucy Madox Brown sündis 1843. aastal. 1844. aastal kolis pere Inglismaale. Aasta hiljem sõideti Itaaliasse Rooma leevendama abikaasa Elizabethi haigust (kopsutuberkuloosi). 1846. aasta juunis tagasisõidul Roomast Inglismaale suri Browni abikaasa Pariisis, olles 27-aastane.[viide?]
1848. aastal tekkis Brownil armusuhe Emma Hilliga, kellega ta jagas Londonis eramaja. Esialgu ei saanud nad abielluda, sest sotsiaalne olukord ei võimaldanud mehel abielluda kirjaoskamatu naisega. 1850. aastal sündis neil tütar Chatherine Emily. Brown abiellus Emmaga 1853. aasta aprillis St Dunstan-in-the-Westis. 1855. aastal sündis neil poeg Oliver Madox Brown, keda kutsuti Nollyks. Nollyl oli nii kunsti- kui ka luuleannet. Nolly suri 1874. aastal veremürgistusse. Pärast Nolly surma langes Brown masendusse. Ta hoidis poja asju toas alles nagu pühamut. 1856. aastal sündis neil kolmas laps, poeg Arthur. Brown kasutas Arthurit oma töös modellina. Arthur suri 1857. aasta juulis, olles kümnekuune. [viide?]
Tema tütred Lucy ja Catherine olid samuti kunstnikud. Lucy abiellus 1874. aastal William Michael Rossettiga. Catherine abiellus Francis Huefferiga.[viide?]
Browni teine naine suri oktoobris 1890. aastal. Ford Madox Brown suri 1893. aasta oktoobris Primrose Hillis. Ta on maetud St Pancrase ja Islingtoni kalmistule East Finchleys.[viide?]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Browni varaseid töid iseloomustab imeline värv ja dramaatiline tunnetus, mis sobib Byroni teemaga, mida ta maalis aastatel 1840–1843 Pariisis. 1845. aastal Itaalias kohtus Brown Peter von Corneliusega. See kohtumine mõjutas Browni stiili. Ta hakkas huvi tundma briljantselgete värvide ja neomedievalismi vastu.[5] Tema kujutatud maastikud olid realistlikus stiilis.[1] Brown maalis vabas õhus, et saavutada naturalistlikku täpsust.[6]
1850. aastal oli Brown abiks prerafaeliitide ajakirja The Germ väljaandmisel.[6] Ta töötas ka William Morrise raamatute illustraatorina. Aastatel 1864–1865 võitis ta Durhamis valmistatud vitraažide eest Püha Oswaldi auhinna.[5] 1865. aastal loobus Brown maastikukujundusest, seejärel alustas ta dekoratiivse kujundusega.[7] Alates 1860. aastast valmistas Brown mööblit ja vitraaže ning oli silmapaistev graafikas.[viide?]
Browni teoste puhul torkab silma žestide sügav hingestatus.[7] Tema teosed on paljude omaduste poolest sarnased prerafaeliitide maalidega. Nooremad kunstnikud võtsid Brownilt tema õpetuse põhiprintsiibid üle: nurgelise väljenduslaadi, karmid murdumatud ja vahetult värsked värvid, õrna detailkujutuse, ilmekad žestid ja psühholoogilise sügavuse.[8]
1879. ja 1893. aastal enne oma surma lõpetas Brown Manchesteri raekoja suure saali 12. tsüklist koosnevad freskod, mis kujutavad linna ajalugu.[5]
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Manchesteris Oxfordi teel asuv JD Wetherspooni pubi on saanud Ford Madox Browni nime, sest Brown elas sealses eeslinnas.[viide?]
Maalid
[muuda | muuda lähteteksti]"Töö" (1852–1865)
[muuda | muuda lähteteksti]
Brown maalis "Töö" aastatel 1852–1865. See on kõige kuulsam pilt Victoria ühiskonnasüsteemist ning esimene Suurbritannia kunstniku maal, mis kujutab rühma inimesi, kes töötavad linnakeskkonnas. Brown on oma allegoorias "Töö" jäädvustanud erinevaid töödega seotud tegevusi. Maali põhitegevus on veetorude kaevamine Heathi tänavas, mis jääb põhjapoolsesse äärelinna Hampsteadis. Maalil on jäädvustatud ka erinevaid töid tegevaid inimesi: pildi keskel töötavad kraavikaevajad ehk töölised, vasakul on lillemüüja, paremal on kaks nn tarka, kes vaatlevad töö tegemist. Need on kristlike sotsialistide juht F. D. Maurice, kes asutas meeste kolledži, kus Brown õpetas kunsti, ning tööliste koguduse asutaja Thomas Carlyle. Üles on Brown maalinud rikkaid inimesi, kellel pole vaja tööd teha.[6] Tööliste kõrval paremal on teised töölised, kes puhkavad ja võtavad einet. Maali eesosas paiknevad orvud. Maalil on kujutatud ka mitmeid lemmikloomi, peamiselt koeri ja taamal ka hobuseid. Brown on oma maaliga tahtnud näidata, et briti tööline on samaväärne kui teistesse sotsiaalsetesse klassidesse kuuluvad inimesed.[viide?]
Maalist "Töö" on olemas kaks versiooni: suurem mõõtmetega 137 × 198 cm ja väiksem mõõtmetega 68,4 × 99,9 cm. Suurema teose maalimist alustas Brown 1852. aastal ja lõpetas selle 1865. aastal. Maali tellija oli tuntud prerafaeliitide kunsti koguja Thomas Plint. Teos asub Manchesteri kunstigaleriis. Väiksem maal telliti 1859. aastal ja see valmis 1863. aastal. See maal asub Birminghami muuseumis. Väiksem maal on sarnane suuremaga, kuid sinises kleidis naine ehk proua Brown on asendatud Maria Leatharti näoga.[viide?]
"Lahkumine Inglismaalt" (1855)
[muuda | muuda lähteteksti]
Teos "Lahkumine Inglismaalt" on maalitud aastatel 1852–1855. Maalil on kujutatud emigratsiooni: pildil olevad peategelased lahkuvad Inglismaalt igaveseks. See oli inspireeritud Ameerikast lahkunud prerafeliitide skulptori Thomas Woolneri elust. Maalil on kujutatud Browni ja tema teise naise Emma portreed.[6]
Teisi maale
[muuda | muuda lähteteksti]Teose "Wycliffe loeb uut testamenti John Gauntile" maalis Brown aastatel 1847–1848. Enne vennaskonnaga suhtlemist olid Browni maalid segu arhaismist ja natsionalismist. Kõik maalil olevad modellid on kunstniku sõbrad.[6]
Aastatel 1851–1856 maalis Brown teose "Kristus peseb Peetruse jalgu". Seda maali eksponeeriti 1857. aastal Bostonis.[6]
Maalil "Ilusad lambad" ("The Pretty Baa-Lambs") on modellid Browni teine abikaasa ja tütar Cathy. Esimest korda esitleti seda teost 1851. aastal Kuninglikus Akadeemias.[6]
1865. aastal valmis Morrise ettevõttele vitraaž "Aadam ja Noa".
-
"Wycliffe loeb uut testamenti John Gauntile"(1847–1848) -
"Kristus peseb Peetruse jalgu" (1851–1856) -
"IIusad lambad"(1851–1859)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Isabella Steer (2001). History of British Art. ÜK: Parragon. Lk 140.
- ↑ "Ford Madox Brown".
- ↑ "JFord".
- ↑ "discover".
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "britannica".
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 Clare Haworth-Maden (1998). The Pre-Raphaelites. New Jersey, USA: Chartwell Books. Lk 18–59.
- ↑ 7,0 7,1 Lexikon der Kunst. Leipzig: VEB. E.A. Seemann Verlag. 1968. Lk 353.
- ↑ Anton Gpringer (1921). Handbuch der Kunstgeschichte. Leipzig: Alfred Kröner Berlag in Gtuttgart. Lk 141–143.