Fraas

See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; muusika mõiste kohta vaata artiklit Fraas (muusika)

Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.

Näiteks lause Väikesed lapsed laulavad üllatavalt hästi kohta saab küsida kes? teeb mida? kuidas?. Nendele kolmele küsimusele vastates leiame fraaside piirid - need sõnad, mida kasutame küsimustele vastamiseks, kuuluvadki lauses kokku ning moodustavad fraasi.

Seega

kes? - väikesed lapsed, see on nimisõnafraas, sest laps on nimisõna,
teeb mida? - laulavad üllatavalt hästi, see on verbifraas, sest laulavad on tegusõna,
kuidas? - üllatavalt hästi, see on määrsõnafraas, sest hästi on määrsõna.

Fraasi struktuur

Fraas koosneb tuumsõnast ja selle ühest või mitmest laiendist ehk laiendliikmest. Fraas on seega nagu laiendatud sõna.

Fraasi laiend võib omakorda olla iseseisev fraas. See tähendab, et üks suurem fraas võib sisalda mitu väiksemat fraasi.

Näiteks: eriti suur torm on nimisõnafraas, mille peasõna on torm. Lisaks sisaldab see nimisõnafraas omadussõnafraasi eriti suur, mille peasõna on suur.

Fraasi tuumsõna ja laiendi kokku kuulumise seisukohalt on olulised lause moodustajate vahelised grammatilised seosed, täpsemalt rinnastus ja alistus. Predikatsiooniseos fraasi puhul võimalik ei ole - see avaldub ainult lauses.

Fraasid jagunevad

endotsentrilisteks fraasideks, kust võib laiendi mõtteliselt välja jätta, ilma et fraas muutuks arusaamatuks. Endotsentrilised on kõik fraasid, v.a kaassõnafraas ja hulgasõnafraas;
eksotsentrilisteks fraasideks, kust ei saa mõtteliselt välja jätta ei tuumsõna ega laiendit. Eksotsentrilised on kaassõnafraasid ja hulgasõnafraasid.

Fraasi tuumsõna

Fraasi tuumsõnaks ehk tuumaks on verbi käändeline vorm või mõne muu sõnaliigi sõna.

Fraaside omadused olenevad ennekõike tuuma sõnaliigist ning fraase nimetataksegi tuuma sõnaliigi järgi.

Näiteks lauses Väike poiss magas magusasti on fraas väike poiss nimisõnafraas, sest selle süntaktilised omadused (nt lauseliikmelisuse) määrab nimisõna poiss, fraas üsna magusasti aga on määrsõnafraas, sest tema tuumaks on määrsõna magusasti.

Nagu lause tuum võib toimida üksi lausena, nii võib ka endotsentrilise fraasi tuum esineda ilma laiendita - ühesõnalise fraasina, nt poiss ja magusasti lauses Poiss haigutas magusasti.

Fraasilisuse määramise seisukohast pole seega oluline, kas tuumsõnal on konkreetses lauses laiendeid või mitte, vaid see, kas tuumsõnal saab või ei saa olla laiendeid. Sõnad, mis pole laiendatavad, nt üsna fraasis üsna magusasti, pole fraas.

Fraaside liigid

Fraase liigitatakse tuumsõna sõnaliigi järgi:

Sõnaliigist lähtuv liigitus toimib ainult põhijuhtudel, sest sõnade jaotamisel sõnaliikidesse on arvesse võetud ka neid tunnuseid, mis lause fraasistruktuuri seisukohast olulised pole, näiteks seda, kas sõna täidab asendavat funktsiooni või mitte. Lisaks on sõnaliike, mille esindajad jäävad fraasi struktuurist üldse välja, iseloomustades situatsiooni kui tervikut.

Viited

Erelt, Mati. 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4.

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.