Ganymedes (kuu)

See artikkel räägib planeedi Jupiter kuust. Kreeka mütoloogilise tegelase kohta vaata artiklit Ganymedes; muude tähenduste kohta artiklit Ganymedes (täpsustus).

---

Ganymedes

Ganymedes pildistatuna kosmosesondi Galileo poolt. (õigetes värvides)
Avastamine
Avastajad	Galileo Galilei
Avastamise aeg	7. jaanuar 1610
Nimetamine
Teised nimed	Jupiter III
Orbiidi iseloomustus
Periapsiid	1069200 km
Apoapsiid	1071600 km
Orbiidi pikem pooltelg	1070400 km
Tiirlemisperiood	7,15455296 päeva
Emaplaneet	Jupiter
Füüsikaline iseloomustus
Mõõtmed	3660,0 × 3637,4 × 3630,6 km
Keskmine diameeter	5268,2±0,6 km
Pindala	87 miljonit km2
Ruumala	7,6×1010 km3
Mass	1,4819×1023 kg
Keskmine tihedus	1,936 g/cm3
Raskuskiirendus	1,428 m/s2
Paokiirus	2,741 km/s
Pöörlemisperiood	sünkroonne
Telje kalle	0–0,33°
Albeedo	0,43±0,02
Pinna temperatuur … minimaalne … keskmine … maksimaalne	70 K 110 K 152 K
Atmosfääri iseloomustus
Rõhk	väga väike
Koostis	peamiselt hapnik

Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest. Tegemist on suurima kuuga Päikesesüsteemis. Ganymedese läbimõõt (umbes 5268 km) on suurem kui Merkuuril, kuid tema mass on Merkuuri omast ligikaudu poole väiksem.

Ganymedese avastas 1610. aastal Galileo Galilei ja sellele pani nime Simon Marius.

See on teadaolevalt ainuke magnetväljaga kuu siinses Päikesesüsteemis. Selle elektromagnetvälja on uurinud kosmosesond Juno.

Ganymedesel on selgelt eristuv tuum. Arvatakse, et sügaval jäise pealispinna all võib leiduda ka vedel ookean, mis võiks olla sobilik eluks.

Välislingid

• "Asteroid lõi kuu poolused paigast" ERR Novaator, 4. september 2024