Mine sisu juurde

Hüpervitaminoos

Allikas: Vikipeedia

Hüpervitaminoos ehk vitamiinimürgistus ehk vitamiiniliigsus võib eeldatavasti tekkida organismides, kellele manustatakse ja kes tarbivad liigselt nii rasv- kui vesilahustuvaid vitamiinipreparaate.[1][2][3]Vitamiinimürgistuseks vajalikud kogused ja mürgistusnähud ning patoloogiad ja ka ravi on erinevate loomade (sh inimese) jaoks erinevad. Hüpervitaminoose on esinenud järgmise vitamiinipreparaatide- retinooli, tiamiini, nikotiinhape, B6-vitamiini, biotiini, D-vitamiini, E-vitamiini ja K-vitamiini tarbimise ja manustamisega.

Eestis tänapäeval kehtiva rahvusvaheliste haiguste klassifikatsiooni RHK-10 alusel kuuluvad hüpervitaminoosid IV peatüki alampeatükki E65-E68: Rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid (ingl k Obesity and other hyperalimentation) jaotisse E67: Muud liigtoitumuse vormid (ingl k Other hyperalimentation) mida vajaduse korral täpsustatakse jaotistega:

Muud liigtoitumuse vormid

Jaotis Eestikeelne nimetus Ingliskeelne nimetus
E67.0 A-hüpervitaminoos Hypervitaminosis A
E67.1 Hüperkarotineemia Hypercarotenemia
E67.2 B6-megavitamiinsündroom
E67.3 D-hüpervitaminoos Hypervitaminosis D


  1. "Meditsiinisõnastik". Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, lk 280, 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7.
  2. Professional Guide to Diseases, 9th Edition, lk 566, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.06.2013)
  3. Subcommittee on Vitamin Tolerance, "Vitamin Tolerance of Animals", Natinal Research Council, National Academy Press, 1987, ISBN 0-309-03728-X,Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.08.2013)