Hall (arhitektuur)
Hall ehk kodasaal[1][2] on arhitektuuri mõiste, inglise laensõna, mis tähistab algselt ühte avarat suletud ruumi elamus või hoonet. Üks eestikeelsetest vastetest hallile on "koda" (nt raekoda, vaekoda, kodakirik, püstkoda).
1980. aastate alguses said hallidena üldtuntuks Tallinnas V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee lühem nimetus Linnahall ning Tallinna vanalinna servale Aia (siis Ujula) tänavale ehitatud selvekauplus Kaubahall (praegu Rimi Kaubahall). Hiljem leidis sõna hall laialdast kasutamist monteeritavate kerghoonete liitnimedes, nagu kaarhall, viilhall ja kilehall, kus mõiste kasutus on täpne, kuigi võõrapärane. Hilisemast ajast on tuntuim Tallinnas Haabersti linnaosas asuv Saku Suurhall. Levinud on suurte spordisaalide nimetamine spordihallideks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ÕS: avar üldkasutatav hoone v ruum; suur esinduslik ruum elamus, kodasaal.
- ↑ EKSS: 1. kodasaal, elamu suurem siseruum; suur köetav esik (esimesel korrusel). Külalised kogunesid halli. Kohvi serveeriti hallis.; 2. rohkearvulisele publikule mõeldud suur saal v. hoone; suur tootmisruum v. hoone. Metroo avarad hallid. Mess toimus kahes suures hallis. Betoondetailide valamise hall.