Hapu oblikas

Hapu oblikas
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Nelgilaadsed Caryophyllales;
Sugukond	Tatralised Polygonaceae;
Perekond	Oblikas Rumex;
Liik	Hapu oblikas;
Binaarne nimetus
	Rumex acetosa; L., 1753
Sünonüümid
	Acetosa pratensis Mill.

Hapu oblikas ehk hapuoblikas^[1] (Rumex acetosa) on mitmeaastane kahekojaline rohttaim tatraliste sugukonnast oblika perekonnast.

Morfoloogia

Tugevast sammasjuurest kasvab välja kodarik nooljate, terveservaliste, veidi lihakate lehtedega. Ülaosast harunev vars kasvab 30–100 cm kõrguseks. Varasuvel ilmub väikestest punakatest õitest pikk pööris õisik. Taim õitseb juunist augustini.

Lehed sisaldavad palju oblikhapet, C-vitamiini ja rauda. Park- ja mõruained annavad taimele hapu, kergelt kibeda maitse.

Levila

Levinud peaaegu kogu Euroopas ja Aasias ning laialdaselt Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal. Eestis tavaline. Kasvab päris- ja looniitudel, kuid ka ranna- ja lamminiitudel, teeservadel, põõsastikes, kraavi-, jõe- ja järvekallastel.

Kasutamine

Hakitud lehed sobivad toorelt või keedetult suppidesse ja salatitesse. Vene köögis tehakse oblikatest pirukatäidist. Oblikalehtedega saab pehmendada liha ning neid võib kasutada marinaadides sidruni või äädika asemel.

Väheses koguses mõjub oblikas verd puhastavalt ja soodustab seedimist. ^[2] Suure oblikhappe sisalduse tõttu ei sobi hapuoblikas reumat ja artriiti põdevatele inimestele ega pikaajaliseks kasutamiseks.

Hapuoblikas sobib ka aias varjuliste kohtade haljastamiseks. Punaste roodudega verev oblikas on selleks eriti sobiv.

Juured sisaldavad parkaineid ning neist saadakse punast, lehtedest kollaseid ja rohelisi toone värvi. Hapuoblika lehtede hapu mahlaga saab linastelt ja hõbedast esemetelt ja korvidelt eemaldada rooste-, hallituse- ja tindiplekke.

Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju, võib esineda mürgistusi.

Ajalugu

Vana-Rooma arstid kasutasid oblikalehti vett väljutava vahendina. Eriti hinnatud oli oblikas aga 16. sajandi Inglismaal, kuna see oli üks kuningas Henry VIII lemmikuid. Omal kindlal kohal on see taim Inglise ja Prantsuse köögis tänapäevani. Juba keskajal panid taimetundjad tähele, et oblikas aitab ära hoida skorbuuti. Esimesed uusasukad viisid oblika Põhja-Ameerikasse ja kasvatasid seda New Englandi aedades. Sealt levis oblikas Kanadasse.^[3]

Lapimaal kasutati oblikalehti piima hapendamiseks. Seda taime peeti nii oluliseks, et igakevadise rände teekond valiti nii, et möödutaks võimalikult mitmest oblikate kasvukohast.^[4]

Viited

↑ "sonaveeb.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2024. Vaadatud 15. juunil 2022.
↑ Maitsetaimede leksikon, Tallinn, Maalehe Raamat, 2004
↑ Maailma toiduainete entsüklopeedia, Tallinn, TEA Kirjastus, 2006
↑ McVicar, J., Suuri yrttikirja, Helsinki, WSOY, 2004

Välislingid

[1] "sonaveeb.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2024. Vaadatud 15. juunil 2022.

[2] Maitsetaimede leksikon, Tallinn, Maalehe Raamat, 2004

[3] Maailma toiduainete entsüklopeedia, Tallinn, TEA Kirjastus, 2006

[4] McVicar, J., Suuri yrttikirja, Helsinki, WSOY, 2004

[1]

[2]

[3]

[4]