Hingamiselundkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2018) |
Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid (sh inimesed) kasutavad gaasivahetuseks.
Hingamiselundkonna anatoomia ja füsioloogia on väga erinevad sõltuvalt organismi suurusest ja keskkonnast.
Gaasivahetus toimub kopsudes miljonites väikestes õhutaskutes ehk sopistes, mida nimetatakse imetajatel ja roomajatel kopsualveoolideks. Nendel mikroskoopilistel õhukottidel on väga hea verevarustus, mille tõttu õhk on tihedas kontaktis verega.[1] Õhupakid suhtlevad väliskeskkonnaga hingamisteede kaudu. Nendest on suurim hingetoru, mis asub rindkere keskel kahe peamise bronhi vahel. Viimased sisenevad kopsudesse, kus nad hargnevad järk-järgult kitsamateks sekundaarseteks ja tertsiaarseteks bronhideks, mis jagunevad omakorda arvukateks väiksemateks kopsutorudeks ehk bronhioolideks.
Veeloomadel on hingamiselunditeks enamasti lõpused, mis on veeselgroogsetel loomadel (nt kaladel) liigendunud rohketeks verekapillaariderikasteks liistakuteks (eripind on nii suurem). Liistakute abil toimub gaasivahetus lõpuseid läbiva vere ja vee vahel.[2] Paljudel mikroskoopilistel veeorganismidel (samuti mõnedel suurematel inaktiivsetel veeloomadel) lõpused puuduvad ning hingamine toimub kogu kehapinnaga.
Muudel loomadel, näiteks putukatel, on hingamiselundkonnad väga lihtsate anatoomiliste omadustega. Kahepaiksetel on ka nahal gaasivahetuses väga oluline osa.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Hsia, CC; Hyde, DM; Weibel, ER (2016). "Lung Structure and the Intrinsic Challenges of Gas Exchange". Comprehensive Physiology. 6 (2): 827–95. doi:10.1002/cphy.c150028. PMC 5026132 Freely accessible. PMID 27065169
- ↑ Priit Päkk (2016). "Kasvatatavate kalade haigused" (pdf)
- ↑ West, John B. Respiratory physiology-- the essentials. Baltimore: Williams & Wilkins, lk 1–10. ISBN 0-683-08937-4.