Hingamisteed

Võimalik autoriõiguste rikkumine!

Kui autor lubab kasutada teksti litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, siis peaks ta seda kinnitama, saates e-kirja aadressile permissions-etwikimedia.org. Autoriõiguse loa taotlemise juhendi leiad leheküljelt Vikipeedia:Autoriõiguse loa taotlemine.

Võimalikuks lahenduseks on ka mõtte edasiandmine teises sõnastuses, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Teksti allikas:

Hingamisteed on ...

Ülemised hingamisteed

Ninaesik, ninaõõs, ninakäigud, suuesik, suuõõs
Ninaneel, suuneel
Nina kõrvalkoopad (põskkoopad, otsmikukoopad, kiilluu urge, eesmised ja tagumised sõelluurakud)
Kuulmetõri ja keskkõrv
Kurk, kõriesik, kõri, häälepaelad Alumised hingamisteed:
Trahhea (e. hingetoru)
Bronhid (nn. “bronhiaalpuu”)
Bronhioolid • Alveoolid (alveolaartasand).

Alumised hingamisteed, Trahhea e. hingetoru

9-11 cm pikkune, 1,5-2 cm läbimõõduga
Lõpeb 4./5. rinnalüli vaheketta kõrgusel kahendharguse e. bifurkatsiooniga paremaks ja vasakuks peabronhiks Bronhiaalpuu:
Tsentraalsed bronhid (vaadeldavad fiiberbronhoskoobiga):

jagunemise aste: Peabronhid: parem jämedam, lühem (1-2 cm), jätkab enam hingetoru suunda allapoole; vasak pikem (5 cm), keerab vasakule suurema nurga all
jagunemise aste: Sagarabronhid: paremal 3 (ülasagar, kesksagar, alasagar), vasakul 2 (ülasagar, alasagar)
jagunemise aste: Segmendibronhid: kokku paremal 10, vasakul 8 (vahel 9) segmenti
jagunemise aste: Subsegmendibronhid: iga segment olenevalt suurusest jaguneb 2-3 subsegmendiks.

Trahhea e. hingetoru ehitus Koosneb 15-20 hoburauakujulisest toestavast kõhrest

Tagumine sein e. söögitorumine sein lihaseline (m. trachealis) elastne, pehme, võimaldamaks tahkete toiduosakeste läbipääsu
Seinas 4 kihti: • Limaskest • Limakesta alumine e submukooskude
Kõhr-sidekest (kondrofibrooskest)
Kohev välimine sidekoeline adventitsiaalkiht Alumiste hingamisteede struktuur Bronhiaalpuu ja alveolaartasand:
Kokku 23-24 kaheks hargnemise järku (lugedes hingetorust (0-järk)
“Juhtehingamisteed” e. nn. conducting airways – õhuteed, milles ei toimu gaasivahetust (kuni 16 jagunemist)
“Hingamistasand” – seintes alveoolid (jagunemised 17-23) • Mingile hargnemisjärgule vastavate hingamisteede arv N = 2Z , kus Z on hargnemistasandi number Alveolaartasandi struktuur Alveoolid:

• 23 kaheks hargnemise tasand

• Alveoolide arv kopsudes kokku 300-400 miljonit

• Alveoolide üldpind ~100 m2

• Alveoolid koos seda seestpoolt vooderdava epiteeliga moodustavad kopsude parenhüümi ehk elundi spetsiifilisele funktsioonile vastava koe Alveoolide põhifunktsioon on:

• Gaasivahetus

• Alveoolide ventilatsiooni, sissehingatud gaasi distributsioon e. jaotumine kopsu eri osade vahel

• Gaaside difusiooni

• Vere perfusiooni vahendusel 2 Kopsude anatoomia

• Kaal kokku 1,35 kg meestel, 1,05 kg naistel (53% / 47%)

• Parem kops vasakust suurem

• Ventilatsioon (50,5%/49,5%)

• Verevoolutus e perfusioon (50,8%/49,2%)

• Vitaalkapatsiteet e eluline mahtuvus (VC, FVC) 51%/49%)

• Suure õhusisaldusega, seega hea röntgenläbipaistvusega elundid

• Tihedus 340 g/dm3

• Kujult meenutab kumbki kops lõigatud tüvipüramiidi – alaosade läbimõõt igas suunas suurem kui ülaosades

• Kumer, lai kopsupõhimik piirneb vahelihasega, ülal ulatub ümar kopsutipp 3 cm rangluust ülespoole

• Kummalgi kopsul 3 pinda (roidmine, vahelihasmine ja keskseinandi pool sisemine e. mediaalne pind) ja 3 serva

• Pinnal kummalgi kopsul “jäljendid” – näit. südamejäljend, aordijäljend jne.

• Seesmisel pinnal keskkohast veidi tagapool on kopsuvärat e. hiilus, paremal on see laiem ja lühem kui vasakul

• Kopsuväratis sisenevad kopsu peabronhid, närvid ja lümfi- ning veresooned – kõik kokku koos katva kopsukelme e. kopsupleuraga moodustavad kummagi kopsu kopsujuured

• Peamiselt veresooned jätavad röntgenpildil otsevaates kopsuväratite (kopsujuurte) varju Kopsude paiknemine Vaade eest

• Kopsutipp ulatub 3 cm rangluust ülespoole

• Kopsupõhimik ulatub ees all väljahingamisfaasis 6.-7. roideni, sissehingamisfaasis 8. roide või 8. roidevahemikuni

• Maksa tõttu on parema kopsu alumine piir vasakust kõrgemal Vaade tagant

• Kopsupõhimik ulatub taga all väljahingamisfaasis

10. roideni, sissehingamisfaasis

12. roideni Kopsude segmendid Parem kops Vasak kops Ülasagar Ülasagar

1. Tipusegment e. segmentum apicale 1.+2. Tipmis-tagumine segment e. segmentum apicoposterius

2. Tagumine segment e. s. posterius 3. Eesmine segment e. s. anterius

3. Eesmine segment e. s. anterius Kesksagar Kesksagar vasakul puudub, samal kõrgusel on ülasagara juurde kuuluv keeleke e. lingula

4. Välimine segment e. s. laterale

4. Ülemine lingulasegment e. s. lingulare superius

5. Sisemine segment e. s. mediale

5. Alumine lingulasegment e. s. lingulare inferius Alasagar Alasagar

6. Alasagara tipusegment e. segmentum superius (apicale)

7. Sisemine basaalsegment e. s. basale mediale

8. Eesmine basaalsegment e. s. basale anterius

9. Välimine basaalsegment e. s. basale laterale

10. Tagumine basaalsegment e. s. basale posterius

10. Tagumine basaalsegment e. s. basale posterius Kopsude segmendid, subsegmendid, sagarikud

• Vasakul puudub kesksagar, samas positsioonis paikneb keeleke e. lingula

• Kokku paremal 10, vasakul 8 (vahel 9) segmenti (vastavad bronhid on 3. jagunemise bronhid e. segmendibronhid) • Vasakul jaguneb ülasagar ülemiseks (S1+2 ja S3) ja alumiseks divisjoniks (lingula)

• Vasakul puudub sageli iseseisev 7. segmendi bronh, see lähtub koos S8 bronhiga (B8-ga) • Mõlema kopsu 6. segmendi all võib paikneda iseärasusena nn. subapikaalne segment (s. subapicale)

• Segmendid jagunevad 2-ks … (sagedamini 3-ks) subsegmendiks (vastavad bronhid on

4. Jagunemisjärgu e. subsegmendibronhid)

• Subsegmendid jagunevad sagarikkudeks e. lobulus’teks (mõlemas kopsus on neid ca 1000) 3 Rinnakelme e. pleura Normaalne pleura on sile, läikiv, õhuke membraanitaoline serooskelme, koosneb sidekoest ja on pleuraõõne pool kaetud mesoteelrakkude kihiga; mesoteel on mesodermi derivaat, rakkude valendikupoolne pind on varustatud mikrohattudega Pleuralestmed: Parietaalne e. seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid Vistseraalne pleura e. kopsupleura – katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse

• Parietaalne pleura vooderdab seestpoolt kogu rindkereõõnt (kaasa arvatud diafragmakupleid rindkereõõne poolt) ja läheb kopsujuurte piirkonnas jätkuvalt üle vistseraalseks pleuraks (kopsupleuraks), mis katab pealispinnal kopse olles kopsudega tihedalt liitunud. Seejuures tekib duplikatuur – kopsuside e. kopsuligament, mis ulatub kopsuväratitest diafragmani.

• Parietaalne pleura jaguneb koha järgi, millises osas ta rinnaõõne seina katab: o Vahelihasmine pleura o Roidmine pleura o Keskseinandmine pleura o Pleurakuppel – ülalasetsev parietaalse pleura osa, ulatub kaelani Mesoteeli all asetseb elastsete ja kollageenkiududerohke sidekude, seal on rohkesti kapillaare, lümfisooni Pleura verevarustus

• vistseraalne: bronhiaalarteritest

• parietaalne: interkostaalarteritest ja diafragma arteritest Pleura innervatsioon

• vistseraalne: autonoomsed närvilõpmed

• parietaalne: diafragma- ja interkostaalnärvid Pleura lümfidrenaaž

• vistseraalne: kopsuvärati lümfisõlmedesse

• parietaalne: retrosternaalsetesse ja keskseinandi lümfisõlmedesse

• otsene ühendus kõhuõõne lümfiteedega Rinnakelmeõõs e. pleuraõõs

• Pleuraõõs – inimkeha suuruselt teine seroosõõs, normaalselt on õõs teoreetiline, kuna pleuralestmed on kontaktis teineteisega: seinmine pleura ulatub vastu kopsupleurat, (on liibunud) kuid ei ole normaalselt sellega liitunud võimaldades libisevat liikumist

• Pleuralestmete “määrimiseks” leidub pleuraõõnes kokku ca 30 ml pleuravedelikku

• Rindkereõõne alaosades, roidmise pleura üleminekul vahelihasmiseks tekivad sopised: roiete-keskseinandi sopis (recessus costomediastinalis) ja välimisel roiete-vahelihasmine sopis (recessus costodiaphragmaticus)

• Vedeliku või õhu kogunemisel või sattumisel (vedelikrind e. fluidothorax) ja õhkrind e. pneumothorax)

• Pleurat (kumba lestet tahes) haaravate haiguste tagajärjel tekivad liited pleuralestmete (seinmise ja kopsupleura) vahele

• “Pleuraõõnes” on negatiivne rõhk, see süveneb sissehingamisel (-1,0 kPa) ja väheneb väljahingamisel (-0,3 kPa) Kopsude vereringe – kopsuarteri süsteem Kopsuarteri – kopsuveenide süsteem e. kopsuringe e. nn. “väike vereringe”

• Algab südame paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta

• Ülesanne: vere oksügeniseerimine kogu keha hapnikuvarustuse tagamiseks, CO2 elimineerimine alveolaarõhku

• Maht võrdne suure e. kehavereringe omaga, ca 5 liitrit minutis

• See nn. “minutimaht” jaguneb normis vasaku ja parema kopsu vahel 50,8% : 49,2%

• Väikese vereringe veresooned on õhukeseseinalised, mahutavad suure hulga verd – kopsud on väga hea verevarustusega ja elupuhuselt vererohked

• Vererõhk madal 25/10 mmHg (keskmine rõhk 15 mmHg)

• Südame parem vatsake ei suuda järsku kujunenud olukorras oluliselt kõrgemat rõhku tekitada

• Kopsuringe maht suureneb: füüsilisel koormusel, palaviku, kilpnäärme ületalitluse, aneemia, vasakult paremale šundi korral 4

• Väheneb südamepuudulikkuse, emfüseemi, kopsufibroosi, difuussete parenhümatoossete kopsuhaiguste, paremalt vasemale šundi korral

• Kopsuringe ei varusta kopse ega selle kudesid hapnikuga Kopsude vereringe – bronhiaalarterite süsteem Bronhiaalarterite süsteem

• Väike osa suurest vereringest • Bronhiaalarterites on süsteemne vererõhk

• Bronhiaalarterid – peened arterid, varustavad bronhide seinte ja kopsu strooma neid kudesid, mis ei osale gaasivahetuses ega saa hapnikuvarustust alveolaarventilatsiooni kaudu

• Bronhiaalarterid lähtuvad rinnaaordist või roietevahelistest arteritest (interkostaalarteritest)

• Venoosne veri dreneerub suurte hingamisteede kudedest ja lümfisõlmedest bronhiaalveenidesse, need omakorda suubuvad v. azygos’sse (ülemise õõnesveeni süsteemi) (Defferbach et al., 1987)

• Kopsu tasandilt dreneerub venoosne veri kopsuringesse segunedes seal juba oksügeniseerunud verega (moodustab paremalt vasakule šundi ühe komponendi: o Interstiitsiumist, kopsusisestest hingamisteedest, vistseraalsest pleurast, närvidest ja veresoonte seintest kopsuveenidesse (nn. bronhopulmonaalsed veenid) o Alveolaartasandil tekivad nn. bronhopulmonaalsed anastomoosid Kopsude lümfisüsteem Eraldi lümfidrenaaž kopsust ja rindkereseinast

• Kopsust suunaga kopsuväratitesse, sealt keskseinandisse, edasi suure vereringe venoossesse süsteemi – ülemisse õõnesveeni

• Lümfitee peal lümfisõlmed (N vastavalt kasvajate lümfogeense leviku klassifikatsioonile:

• I etapp e. nn. N1 sõlmed: sama poole kopsusisesed (e. intrapulmonaalsed), peribronhiaalsed ja kopsuvärati lümfisõlmed

•II etapp e. nn N2 sõlmed: sama poole keskseinandi ja trahhea bifurkatsiooni alused lümfisõlmed

•III etapp e. nn. N3 sõlmed: vastaspoole keskseinandi, vastaspoole kopsuvärati, sama või vastaspoole kaela (astriklihase eesserva või supraklavikulaarsed sõlmed

•Rindkereseinast rinnaku kõrval olevatesse (parasternaalsetesse) lümfisõlmedesse

• Kopsust suunaga kopsuväratitesse, sealt keskseinandisse, edasi suure vereringe venoossesse süsteemi – ülemisse õõnesveeni Kopsude närvisüsteem Aferentne ja eferentne süsteem Aferentne süsteem:

• Pulmonaalsed (jukstaalveolaarsed) J-retseptorid – kemoretseptorid

• Vabad närvilõpmed bronhilimaskesta epiteelis (nii kemo- kui mehhanoretseptorid) – põhilised köharetseptorid

• Aeglaselt adapteerivad venitusretseptorid (SAR) bronhide silelihaste venitusretseptorid

• Kiiresti adapteeruvad venitusretseptorid (RAR, trahhea ja suurte bronhide seintes)

• Viivad signaali ajusse, aluseks hingamise ja bronhide toonuse regulatsioonil Eferentne süsteem:

• Parasümpaatiline: Piklikajust uitnärvi (n. vagus) kaudu ganglion jugulare ja ganglion nodosum kaudu parasümpaatiline toonus bronhidele – bronhokonstriktsioon

• Sümpaatiline: rinnaosa sümpaatilistest gangloinidest - funktsionaalselt vähetähtis

• NANC (“mitte-adrenergiline, mitte-kolinergiline”) süsteem: uitnärvi koosseisus, erinevad peptiidsed mediaatorid suurendavad ja vähendavad bronhide silelihaste ja näärmete toonust Hingamisteede seina ehitus Trahhea ja suurte bronhide seinas 4 kihti:

• Limaskest

• Limakesta aluskiht • Kõhr-sidekest (kondrofibrooskest)

• Kohev välimine sidekoeline adventitsiaalkiht, millega torujad hingamisteed on seotud ümbritsevate kudedega Limaskest

• Valendiku poolt katab mitmerealine ripsepiteel (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid kõik ei ulatu valendikuni)

• Suur osa rakkudest on ripsrakud, iga 10. on karikrakk (sisuliselt üherakuline limanääre)

• Basaalrakud (ei ulatu valendikuni)

• Neuroendokriinsed rakud

• Epiteeli all on basaalmembraan

• Omakorda allpool rohkelt elastseid kiude sisaldav limaskesta päriskiht rohkete näärmetega <2 mm läbimõõduga hingamisteede seina ehitus Bronhilimaskesta epiteelialuse basaalmembraani (BM) struktuur <2 mm juhtehingamisteede seina ehitus (BM – basaalmembraan; Lamina basalis = termin tähistamaks lamina rara’t ja lamina densa’t üheskoos)

• Kõhrtoese elemendid muutuvad ebaregulaarsemateks, kaovad

• Asemele tuleb kogu tsirkulaarselt ümbritsev silelihas

• Epiteel madaldub mõnevõrra

• Limaskesta päriskiht on õhem kui jämedamates hingamisteedes

• Limaskesta aluskihi sidekude sisaldab näärmeid ja rasvkudet 5 6 <1 mm bronhioolide seina ehitus

• Seinas ei ole kõhre ega näärmeid

• Epiteel muutub üle 1-kihilise ripsepiteeli ühekihiliseks kuubiliseks epiteeliks

• Kaovad karikrakud, asemele tulevad clara-rakud, viimaste osakaal tõuseb perifeerias selgesti

• Silelihas on hästi arenenud Alveoolide seina ehitus Moodustab gaaside nn. difusioonimembraani: Alveolaarepiteel • I tüüpi alveolaarepiteelrakud (95% pinnast kaetud nendega)

• II tüüpi alveolaarepiteelrakud – kuubilised, sisaldavad lamellaarkehi (fosfolipiidid - surfaktandi komponendid) Alveolaar-basaalmembraan

• Kapillaariderohke õhuke sidekude ümbritseb alveoole

• Kapillaaride basaalmembraan – gaasivahetuspiirkondades ühine alveolaar-basaalmembraaniga

• Kapillaaride endoteel

• Alveolaarkapillaarid on 2 korda laiemad kui suures vereringes olevad) Kaitsemehhanismides osalevad alveolaarmakrofaagid Hingamise füsioloogia Hingamisliigutused: skeletilihaste osaliselt tahtlikult reguleeritud, osaliselt tahtest olenematud, piklikajus paiknevate hingamiskeskuste juhitud liigutused eesmärgiga ventileerida kopse

• Hingamislihased (sisse- ja väljahingamislihased)

• Põhilihased: diafragma, roietevahelised lihased

• Ülejäänud rindkerepiirkonna skeletilihaste hulgas mitmeid abilihaseid

• Kopsude ventilatsioon: rindkereõõne mahu muutmine rindkereõõne väliste lihaste töö tulemusena (ca 1% ööpäevasest energiabilansist)

• Kopsud peavad järgima rindkereõõne mahu muutusi

• Rindkereõõne mahu muutuse DV ja selle tekitamiseks vajaliku pleuraõõne rõhu muutuse Dp suhet nimetatakse kopsu venitatavuseks C (“compliance”), ml/kPa. Venitatavus on suurem kopsude alaosades

• Sellise ventilatsiooni võimalikkuse eeltingimused: o kopsude elastsus o negatiivne rõhk pleuraõõnes peab olema tagatav – ei tohi olla ühendust pleuraõõne ja väliskeskkonna vahel (pleuradreenil “vesilukk”), samuti fikseeritakse roided hulgimurdude korral Kopsude ventilatsioon: rindkereõõne mahu muutmine rindkereõõne väliste lihaste töö tulemusena

• Kopsud järgivad rindkereõõne mahu muutusi o kopsude elastsus o negatiivne rõhk pleuraõõnes peab olema tagatav • Negatiivne rõhk, see süveneb sissehingamisel (-1,0 kPa) ja väheneb väljahingamisel (-0,3 kPa) Kopsude ventilatsioon

• Kopsude mahud ja mahtuvused (koosnevad mitmest mahust) • Tavalise hingamise maht (VT, “tidal volume”)

• Inspiratoorne reservmaht (IRV) – võimalik lisaks sisse hingata pärast tavalist sissehingamist • Ekspiratoorne reservmaht (ERV) - võimalik lisaks välja hingata pärast tavalist väljahingamist

• Residuaalmaht e. jääkmaht (RV) – õhu hulk, mis jääb kopsudesse alles pärast maksimaalset väljahingamist

• Vitaalkapatsiteet e. eluline mahtuvus (VC) (forsseeritud väljahingamisel mõõdetult FVC) on VT + IRV + ERV

• Funktsionaalne residuaalkapatsiteet (FRC) on ERV + RV

• Totaalkapatsiteet e. kopsude kogumaht (TLC) on RV + ERV + VT + IRV Forsseeritud väljahingamismanöövri ajal mõõdetakse oluline funktsionaalne parameeter – FEV1 (esimese sekundi jooksul väljahingatav maht e. “forsseeritud ekspiratoorne sekundimaht”)

• Kopsude ventilatsiooni eesmärk on alveoolide (kus toimub gaasivahetus) ventilatsioon e. alveolaarventilatsioon

• Paratamatult toimub “surnud ruumi” ventilatsioon

• “Surnud ruum” – gaasivahetusest mitteosavõttev ruum

• Koosneb ülemistest hingamisteedest ja alumistest juhteingamisteedest kuni respiratoorsete bronhioolideni

• Maht ca 0,14 liitrit Ventilatsioon sõltub:

• Hingamislihaste jõust

• Kopsude venitatavusest

• Hingamisteede läbitavusest

• Juhtehingamisteede obstruktsiooni korral halveneb alveolaarventilatsioon 7 Normaalne forsseeritud spirogramm voolu-mahu teljestikus

• FVC - forsseeritud vitaalkapatsiteet

• FEV1 - esimese sekundi jooksul väljahingatav maht e. nn. “esimese sekundi ekspiratoorne maht”

• Suhe FEV1/FVC (Tiffeneau indeks, normaalselt >70%) – näitab hingamisteede läbitavust (<70% viitab obstruktsioonile)

• PEF (“Peak Expiratory Flow”) – ekspiratoorne tippvool

• MEF ehk FEF 75, 50, 25 - (Maximal Expiratory Flow e. Forced Expiratory Flow) – hingamisteedest väljuva õhu kiirus tasemetel 75%, 50% või 25% FVC-st

• MMEF – (Maximal Mid-Expiratory Flow) keskmine õhuvoolu kiirus vahemikus, mil välja hingatud on 25%-75% FVC-st Gaasivahetus kopsudes

• Toimub difusiooni teel läbi alveooli seina alveooli sees olevast õhust (nn. alveolaarõhust) kapillaarveresoontesse läbi nn. difusioonimembraani (Vt.)

• Difusiooni aluseks on gaasi liikumine kõrgema kontsentratsiooniga/(osa)rõhuga ruumist madalama kontsentratsiooniga/(osa)rõhuga ruumi

• Suurest vereringest naasev ja kopsuarteri kaudu kopsu tulev hapnikuvaene veri rikastub kopsukapillaarides hapnikuga, süsihappegaas difundeerub samas verest välja

• Gaasivahetuseks kuluv vajalik aeg on 0,25 s., rahuolekus viibivad punalibled kopsukapillaaris 0,75 s., füüsilisel koormusel 0,4 s.

• Hapnikuga rikastunud (oksügeniseerunud) veri jõuab kopsuveenide kaudu südame vasakusse poolde ja pumbatakse arteriaalse verena suurde ringesse Arteriaalne ja venoosne veri Arteriaalne veri:

• pH 7,35…7,45;

• Hapniku osarõhk PaO2 80-100 mmHg

• Süsihappegaasi osarõhk PaCO2 40 (35-45) mmHg Venoosne veri:

• Hapniku osarõhk PaO2 40 mmHg

• Süsihappegaasi osarõhk PvCO2 46 mmHg Hapnik seondub veres põhiliselt hemoglobiiniga. Mitu protsenti hemoglobiinist on seotud hapnikuga, seda näitab hemoglobiini küllastatus %-des e. saturatsioon. Saturatsioon ja O2 osarõhk on füüsikaliselt omavahel seotud 8 9

• Tähistus: SaO2 - arteriaalses veres, SvO2 - venoosses veres

• Kapillaarveres pulssoksümeetriga mõõtes SpO2

• SpO2 normaalselt ≥95% o SpO2 <90% on ohtlik! Termineid hingamise füsioloogiast

• Eupnoe – normaalne hingamine

• Düspnoe – hingeldus, hingamisraskus

• Tahhüpnoe – tõusnud hingamissagedus

• Bradüpnoe – langenud hingamissagedus

• Apnoe – hingamatus, hingamisseiskus >10 sekundi jooksul

• Hüpopnoe - õhuvoolu vähenemine läbi nina ja/või suu enam kui 50% võrra eeldatavast normaalsest õhuvoolu mahust >10 sekundi jooksul

• Ortopnoe – düspnoe, mis tekib pikaliasendisse heitmisel (raske emfüseemi korral - kopsude ülaosade reperfusioon → ventilatsiooni-perfusiooni tasakaalu muutused; südame paispuudulikkuse korral paisu süvenemisest)

• Platüpnoe - düspnoe, mis tekib pikaliasendist istukile või püsti tõusmisel (harv, kopsude alaosade fibroosi või arteriovenoossete malformatsioonide korral - kopsude alaosade reperfusioon → ventilatsiooni-perfusiooni tasakaalu muutused)

• Hüperventilatsioon – tõusnud alveolaarventilatsioon, mille tulemusena on langenud arteriaalses veres CO2 osarõhk (PaCO2) normväärtustest madalamale

• Hüpoventilatsioon – langenud arteriaalse vere CO2 osarõhk (PaCO2) on tõusnud üle normi ülemise piiri

• Selgitus: kuivõrd CO2 difundeerub läbi alveokapillaarse barjääri väga hästi (ca 20 korda hapnikust kiiremini), sõltub PaCO2 praktiliselt täielikult ainult kopsualveoolide ventilatsioonist

Allikas

https://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/pildid/oppetoo/oppematerjal/hingamiselundite_anatoomia_ja_fysioloogia.pdf