Horst Wessel

Horst Ludwig Georg Erich Wessel (9. oktoober 1907 – 23. veebruar 1930) oli saksa natsionaalsotsialistlik aktivist, SA sturmführer, luuletaja, NSDAP hümni "Horst Wessel Lied" teksti autor.

Elulugu

Horst Wessel oli luteri pastori dr Wilhelm Ludwig Georg Wesseli (1879–1922) poeg, kes teenis 1913. aastast Berliini Püha Nikolai kirikus. Ka tema ema oli luteri pastorite perest.^[1]

Wessel õppis algkoolis Cöllnis (1914–1922) ja seejärel Königstädtische Gymnasium'is. Peale gümnaasiumi lõpetamist 1926. aastal astus Horst Wessel Friedrich Wilhelmi Ülikooli õigusteadust õppima, kuid jättis hiljem õpingud pooleli.^[2]

Wesseli perekond, keda mõjutasid isa poliitilised seisukohad, toetas innukalt monarhistlikku Saksa Rahvuslikku Rahvaparteid (DNVP, Deutschnationale Volkspartei) ning 15-aastaselt liitus Wessel DNVP noorterühmaga Bismarckjugend ('Bismarcki noored'). Hiljem astus ta poolsõjalisse rühmitusse Wiking Liga, mille eesmärk oli "Saksamaa taaselustamine rahvuslikul ja etnilisel alusel". Wessel ise ütles, et rühmituse lõplik eesmärk oli "rahvusliku diktatuuri kehtestamine".^[3] Peagi sai Wesselist kohalik liider, kes osales tänavalahingutes neile vaenulike rühmitustega, kus tegutsesid Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) ja Saksamaa Kommunistliku Partei (KPD) noorliikmed.

Tegevus SA-s

7. detsembril 1926. aastal liitus ta Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) poolsõjaväelise üksusega Sturmabteilung (SA). Berliini 400-mehelist rühma juhtis Joseph Goebbels.^[1] Paar aastat elas Wessel topeltelu, olles ülikoolis õigusteaduse üliõpilane ja Sturmabteilungi liige. 1928. aastal värbas Wessel Berliinis kohalikke noori ning aitas ellu viia NSDAP struktuuri ümberkorraldamist. Wessel tegi seda hoolimata SA reeglitest, mis keelasid selle liikmetel partei heaks töötada.

Joseph Goebbels ja Berliini natsistide juhtliikmed tunnustasid Wesselit tõhusa tänavakõnelejana, kes 1929. aastal esines 56 korda. Aastatel 1929–1930 toimusid pidevalt vägivallaaktid Berliinis natsionaalsotsialistliku partei tänavavõitlejate, teiste paremäärmuslike rühmituste ning kommunistliku partei ja teiste vasakpoolsete parteide vahel. Wessel sai kommunistide seas tuntuks, kui ta juhtis Goebbelsi korraldusel mitmeid SA sissetunge vaesemasse Berliini linnaossa, kus tegutsesid kommunistid koos kriminaalse elemendiga. Politsei ei suutnud olukorda kontrollida.^[1]

Wessel ei olnud füüsiliselt tugev, talle anti koolis alaline vabastus kehalisest kasvatusest, kuna ta oli ratsutades kukkumisel murdnud mitmel korral käe, mis selle tagajärjel jäi vigastatuks. Sellegipoolest ta poksis ja harjutas võitluskunste. Oma füüsilise puude kompenseerimiseks kasutas ta tänavakonfliktides retoorikat. 1929. aastal sai Wessel SA ringkonnajuhiks Sturmführer'i auastmega. Ta kirjutas SA-le laule, millest tuntum on "Die Fahne hoch!" ('Tõstke lipp!'), mida hakati nimetama "Horst Wesseli lauluks"("Horst Wessel Lied").^[1] Hiljem esitati natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ametlikult kahte hümni – "Deutschlandliedi" ja "Horst Wessel Liedi".

Surm ja märtristaatus

Jaanuaris 1930. aastal läks Horst Wessel maksmata üüri pärast tülli naisest majaomanikuga, kelle juures ta korterit üüris. Omanik pöördus oma surnud abikaasa kommunistidest sõprade poole, kes nõustusid Wesseli läbi peksma ja korterist välja tõstma. 14. jaanuaril avas Wessel teadmatusest korteriukse kahele mehele, kellest üks teda tulistas, tabades Wesselit vasakult poolt suukoopasse. Raskelt haavatud Wessel viidi haiglasse, kus ta algul paranes, kuid 23. veebruaril suri haiglast saadud veremürgistusse. Tulistaja, hiljuti vanglast vabanenud Albrecht Höhler tabati ning kohus mõistis talle kuus aastat vangistust. Kolm aastat hiljem, pärast natsistide tulekut võimule 1933. aastal, viis tolleaegne Gestapo Höhleri fiktiivsel ettekäändel vanglast välja ning mees hukati ebaseaduslikult.

Goebbels oli otsinud kedagi, kellest saaks natsistide märter ning ta nägi Wesseli tulistamises võimalust propaganda suurendamiseks. Tema plaan oli muuta Wesseli matused massimeeleavalduseks, mis oleks täis kõnesid ja mundris SA meeste rongkäiku, kuid ta ei saanud selleks vajalikku politseiluba. Wessel maeti Berliinis 1. märtsil 1930. Matustel kõnelesid Joseph Goebbels, Hermann Göring ja teised. Adolf Hitler ei osalenud julgeoleku kaalutlustel. Vastupidi natsistide väidetele ei rünnatud matuserongkäiku, kuid matuseid filmiti ja natsionaalsotsialistlik partei muutis need suureks propagandaürituseks.^[1]

Hitler kõneles Wesseli haual ligi kolm aastat pärast tema surma, 22. jaanuaril 1933, mälestusmärgi pühitsemisel. Hitler nimetas Wesselit "veretunnistajaks", kelle laulust oli saanud "lahinguhümn miljonite jaoks" ja kelle eluohver oli "kivist ja pronksist kestvam monument". Wesseli surm ja "Horst Wesseli laulu" levik oli natsistide märtrikultuse, mis oli alguse saanud 1923. aasta õllekeldriputšis tapetud 19 natsionaalsotsialistist, oluliseks arenguks.^[4] Natsistid kasutasid Wesseli nime sageli, et toetada natsionaalsotsialistliku ideoloogia põhialuseid natsistliku Saksamaa ülejäänud eksisteerimise ajal.

Pärast Teist maailmasõda Wesseli mälestusmärk purustati ja tema säilmed hävitati. Selline tegevus sai Ida-Saksamaale maetud natsistide haudade suhtes tavaliseks. Hauaplatsi tähistas pikka aega vaid osa Horst Wesseli isa Ludwigi hauakivist, millelt oli eemaldatud perekonnanimi Wessel. 2011. aastal ründas rühm natsismivastaseid aktiviste Wesseli hauakohta. 2013. aasta augustis eemaldati hauakivi ja tasandati ka Wesseli isa haud.^[5]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Siemens, Daniel (2013). The Making of a Nazi Hero: The Murder and Myth of Horst Wessel. Burnett, David (trans.). London: I. B.Tauris. ISBN 978-0857733139.
↑ Reuth, Ralf Georg (1993) [Originally published in German in 1990]. Goebbels. Winston, Krishna (trans.). New York: Harcourt, Brace. ISBN 0-15-136076-6.
↑ Friedrich, Thomas (2012). Hitler's Berlin: Abused City. Translated by Spencer, Stewart. New Haven, Connecticut: Yale University Press. ISBN 978-0-300-16670-5.
↑ Broszat, Martin (1987). Hitler and the Collapse of Weimar Germany. Translated by Berghahn, V. R. Providence, Rhode Island: Berg Publishers. ISBN 0-85496-517-3.
↑ Walden, Geoff. "Horst Wessel's Grave". Third Reich in Ruins. Retrieved 27 May 2015.

Välislingid

[1]. Horst Wessel. IMDb.
Horst Wessel. Herold, nr. 4, 28. jaanuar 1934. DIGAR.
Horst Wessel. Postimees, nr. 240, 10. oktoober 1942. DIGAR.
Horst-Wessel-Lied
Albrecht Höhler, Horst Wesseli tapja

[Wessel-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Siemens, Daniel (2013). The Making of a Nazi Hero: The Murder and Myth of Horst Wessel. Burnett, David (trans.). London: I. B.Tauris. ISBN 978-0857733139.

[2] Reuth, Ralf Georg (1993) [Originally published in German in 1990]. Goebbels. Winston, Krishna (trans.). New York: Harcourt, Brace. ISBN 0-15-136076-6.

[3] Friedrich, Thomas (2012). Hitler's Berlin: Abused City. Translated by Spencer, Stewart. New Haven, Connecticut: Yale University Press. ISBN 978-0-300-16670-5.

[4] Broszat, Martin (1987). Hitler and the Collapse of Weimar Germany. Translated by Berghahn, V. R. Providence, Rhode Island: Berg Publishers. ISBN 0-85496-517-3.

[5] Walden, Geoff. "Horst Wessel's Grave". Third Reich in Ruins. Retrieved 27 May 2015.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]