Hugo Raudsepp

See artikkel räägib kirjanikust; keemiku kohta vaata artiklit Hugo Raudsepp (keemik).

---

Hugo Raudsepp (Nikolai Triigi joonistus)

Hugo Raudsepp (Gori, 1920)

Otto Krusteni šarž Hugo Raudsepast

Viktor Paul Hugo Raudsepp (varjunimi Milli Mallikas, 10. juuli 1883 Vaimastvere mõis, Tartumaa – 15. september 1952 Ozjorlag, Irkutski oblast) oli eesti kirjanik.

Elukäik

Hugo Raudsepp õppis Raduvere külakoolis, Laiuse kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis, mille lõpetas 1900. Töötas Tartus renteis, äriteenijana Rakveres ning pidas Tartus kauplust.

1907–1908 toimetas Valgas ajalehte Sõna, 1908–1911 töötas Postimehes nii Tartus kui Pärnus ning seejärel 1911–1914 följetonistina Päevalehe juures. 1914 toimetas Tallinna Kaja, 1914–1917 Sakalat, 1920–1924 oli Vaba Maa kirjanduse- ja teatrikriitik. Aastast 1925 oli vabakutseline kirjanik.

1919–1920 Asutava Kogu liige.

Aastal 1951 Hugo Raudsepp arreteeriti. Suri 1952. aastal Siberis Ozjorlagi vangilaagris.

Looming

Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Oli viljakas teatri- ja kirjanduskriitik. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, kus tema põhižanriks kujunes komöödia.

Hugo Raudsepa proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia.

Teosed

• Milli Mallikas, "Sidemed ja sõlmed" (lühiproosakogu, 1919)
• Milli Mallikas, "Imbi" (romaan, 1920)
• Milli Mallikas, "Kirju rida" (lühipalad, 1921)
• Milli Mallikas, "Vested" (I-II, 1921–1924)
• "Euroopa uuemast kirjandusest" (ülevaade, 1921)
• "Ekspressionism" (ülevaade, 1922)
• "Lääne-Euroopa sentimentalism ja haletundeline vool Eesti kirjanduses" (ülevaade, 1923)
• Milli Mallikas, "Demobiliseeritud perekonnaisa" (näidend, 1923)
• "Ameerika Kristus" (näidend, 1926)
• "Kikerpilli linnapead" (näidend, 1926)
• "Ristteed" (novellikogu, 1926)
• "Sinimandria" (näidend, 1927; 2. trükk: järelsõna Harald Peep, LR 1983, nr 26)
• "Kohtumõistja Simson" (näidend, 1927)
• "Siinai tähistel" (näidend, 1928)
• "Püha Miikaeli selja taga" (näidend, 1928)
• "Mikumärdi" (näidend, 1929)
• "Mait Metsanurk ja tema aeg. Ühe vaimsuse kroonika kaasaegse sulest" (esseistlik monograafia, 1929; 2 trükk: järelsõna "Kaitsekõne": Hando Runnel, Ilmamaa, Tartu 2013, 520 lk; ISBN 9789985774656)
• "Põrunud aru õnnistus" (näidend, 1931)
• "Vedelvorst" (näidend, 1932)
• "Salongis ja kongis" (näidend, 1933)
• "Isand Maikello sisustab oma raamatukappi" (näidend, 1934)
• "Roosad prillid" (näidend, 1934)
• "Jumala veskid" (jutustustekogu, 1936)
• "Lipud tormis" (näidend, 1937)
• "Mees, kelle käes on trumbid" (näidend, 1938)
• "Roheline Tarabella" (näidend, 1938)
• "Mustahamba" (näidend, 1939)
• "Kompromiss" (näidend, 1940)
• "Viimne eurooplane" (romaan, 1941, 2. trükk: järelsõna Lehte Tavel, sari "Eesti romaanivara", Eesti Raamat, Tallinn 1983)
• "Kivisse raiutud" (novellikogu, 1942)
• "Rotid" (näidend, 1946)
• "Tagatipu Tiisenoosen" (näidend, 1946)
• "Minu esimesed kodud. Mälestused I" (1947)
• "Tillereinu peremehed" (näidend, 1948)
• "Küpsuseksam" (näidend, 1949)
• "Lasteaed" (näidend, 1949)
• "Vaheliku vapustused" (näidend, järelsõna Ants Järv, LR 2003, nr 18)
• "Valitud näidendid". Koostanud ja järelsõna: Ants Järv, Eesti Raamat, Tallinn, 1974; sisaldab näidendid "Ameerika Kristus", "Mikumärdi", "Põrunud aru õnnistus", "Vedelvorst", "Roosad prillid" ja "Tillereinu peremehed"
• "Jumala veskid". Koostanud Lehte Tavel, sari "Eesti novellivara", Eesti Raamat, Tallinn 2003; ISBN 9985654110; sisaldab läbilõike Raudsepa novellistikast
• "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" (artiklite kogumik). Koostanud ja eessõna: Hando Runnel, sari "Eesti mõttelugu", nr 108, Ilmamaa, Tartu 2013, 488 lk; ISBN 9789985774397

Artiklid

• Mait Metsanurk., Looming nr. 7,8,9 1926
• Positiivse kangelase probleem Vene lavakirjanduses, Looming nr. 6 1935
• Maailmavaatelisi sugemeid Metsanurga loomingus, Varamu nr. 9 1939

Isiklikku

Tema noorem vend oli kirjandusteadlane Ernst Raudsepp.

Mälestuse jäädvustamine

Hugo Raudsepa sünnikoha mälestuskivi Vaimastvere mõisa pargis

Hugo Raudsepa mälestussammas Elvas

Hugo Raudsepale on püstitatud mälestuskivi Rakkes 7. augustil 1983 ja mälestussammas kodulinnas Elvas 9. juulil 1989 (autor Aivar Dominiq Ennet).

H. Raudsepa nimeline tänav asub Elva linnas.

Kirjandus

• "Hugo Raudsepp". Bibliograafia. Koostanud ja eessõna: Tiina Ritson. Konsultant ja saatesõna autor Lehte Tavel. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn 2009, 306 lk; ISBN 9789949413232
• August Anni (= August Annist), "Raudsepast kui mõtlejast" – Looming, 1933, nr 5, lk 567–572
• Marta Sillaots, "Hugo Raudsepp" – Looming 1936, nr 4, lk 455–461, nr 5, lk 566–573 ja nr 6, lk 670–677
• Harald Peep, "Pilk peegli taha" (artikleid), Eesti Raamat, Tallinn 1967, lk 222–252 ("Sirvides Hugo Raudsepa pärandit")
• Lehte Tavel, "Ääremärkusi H. Raudsepa loomingu mõistmiseks" – Sirp 12. juuli 1968, nr 28
• J. Järv, "Hugo Raudsepp mälestuste mosaiigis" – Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 627–631
• "Hugo Raudsepa kannatustee". Saatesõna: Vello Pekomäe. EMP, Stockholm 1973, 248 lk (Sisu: Viiu Raudsepp-Tulk, "Minu isa Hugo Raudsepa hukkumine Siberis"; Hugo Raudsepp, "Uuendatud "Mikumärdist""; "Mikumärdi: komöödia viies vaatuses"; "Roosad prillid: komöödia kolmes vaatuses")
• Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp suhetes "Noor-Eestiga"" – Keel ja Kirjandus 1974, nr 9, lk 526–535
• Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp näitekirjanikuna aastail 1923–1928" – Keel ja Kirjandus 1977, nr 6, lk 329–337 ja nr 8, lk 462–472
• Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1981, lk 445–474 (ülevaate autor Lehte Tavel) ja bibliograafia lk 484–485
• Jaan Pert, "Mälestusi saksa okupatsiooni päevilt" – Rahvuslik Kontakt, 1983, nr 3
• Oskar Kuningas, "Hugo Raudsepa osast meie teatrimõtte arengus" – TMK, 1983, nr 7, lk 68–76
• Lehte Tavel, ""Mikumärdist" "Roosade prillideni". Hugo Raudsepa loomingu kõrgperiood" – Looming 1983, nr 7, lk 976–986
• Harald Peep, "Hugo Raudsepa koomiline meel" – Looming 1983, nr 8, lk 1127–35
• Lehte Tavel, "Karakteriloomingust Hugo Raudsepa komöödiates" – Keel ja Kirjandus 1984, nr 10, lk 594–602
• Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp kirjanduskriitikuna aastail 1905–1924" – kogumikus "Kirjanduse tõe poole", Tallinn 1988, lk 60–72
• Ervin Reimo, "Ühe dramaturgitee kroonikast: Hugo Raudsepp: viimane eluaasta, 1952" (seni avaldamata märkmeid; kommenteerinud Lea Tormis) – TMK 1989, nr 1, lk 73–80; täpsustusi – Lehte Tavel, TMK 1989, nr 5, lk 92–93
• Lydia Raudsepp, ""Ärge nukrutsege minu pärast..." Kolmkümmend aastat ühist teed" (abikaasa meenutused) – Akadeemia 2013, nr 11, lk 2038–60
• Jüri Uustalu, "Hugo Raudsepa viimsed elupäevad" – samas, lk 2062–67
• Mart Orav, ""See ei või olla ilmsi..." Hugo Raudsepa viimasest eluaastast". I osa – Akadeemia 2014, nr 4, lk 651–664

Välislingid

• Kalle Hein, "Viimne eurooplane Vanemuises" (intervjuu lavastaja Tiit Paluga) – Postimees 18. oktoober 1997, lk 15
• Aivar Kull, "Vahva magistri uskumatud seiklused" (Tiit Palu lavastuse "Viimne eurooplane" arvustus) – Postimees 25. oktoober 1997
• Madis Kolk, "Niisiis… mõtestagem Mikumärdit" (Ingo Normeti lavastuse arvustus) – Postimees 19. aprill 2000
• Tambet Kaugema, "Luik, haug ja rähn" (Roman Baskini lavastatud "Roosade prillide" arvustus) – Postimees 25. veebruar 2003
• Aivar Kull, "Teravkeelse kirjaniku näitemäng valikutest" (raamatu "Vaheliku vapustused" arvustus) – Tartu Postimees 23. juuli 2003
• Andres Laasik, "Komöödiaklassik Raudsepa tõsine mõttevaramu" (raamatu "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" arvustus) – Eesti Päevaleht 25. märts 2013, lk 12
• Aivar Kull, "Näitekirjanik tõstab kriitikamõõka" (raamatu "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" arvustus) – Tartu Postimees 24. aprill 2013, lk 5
• Ülo Tonts, "Hugo Raudsepp mõtteloolasena" (raamatu "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" arvustus) – Looming 2013, nr 6, lk 879–880
• Andrus Kivirähk, "Raudsepp: olemas!" (raamatu "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" arvustus) – Keel ja Kirjandus 2013, nr 10, lk 767–769
• Aivar Kull, "Mammutessees uitab mõte vabalt" (raamatu "Mait Metsanurk ja tema aeg" kordustrüki arvustus) – Tartu Postimees 24. jaanuar 2014, lk 6
• Hugo Raudsepp Eesti biograafilises andmebaasis ISIK