III üldlaulupidu
III üldlaulupidu | |
---|---|
Eesti tänulaulupidu Keiserliku Majesteedi Aleksander II 25-aastase valitsemise juubelipüha mälestuseks | |
Toimumisaeg | 23.–25. juuni 1880 |
Toimumiskoht | Lutheri heinamaa, Tallinn |
Esinejate rühmi | 48 |
Esinejaid | 782 |
Üldjuhid |
Johannes Kappel David Otto Wirkhaus |
Korraldaja | Lootus |
IV > < II |
III üldlaulupidu toimus 23.–25. juunil (vkj. 11.–13. juunil) 1880 Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks.
Carl Robert Jakobson ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, et Tartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. Johann Voldemar Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistinghausen.
Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja Woldemar Grohmann, endine maakohtusekretär Ed. Koch, kooliõpetaja H. Stein, Tallinna linnavolinik Thomas Jakobson, kaupmees C. Langebraun, kaupmees Andreas Brommig, Tallinna Jaani kiriku köster Assmuth, sadulsepp O. Moorfeldt, ametnik Paul Wender, kaupmees H. Schiffer ja kingsepp Treumann.[1]
Peol osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega.
Peoplats asus Kadrioru läheduses Lutheri heinamaal, mida praegu tähistab Köleri tänava lõpus asuv laulupeo mälestuskivi. Teisel päeval oli peol hinnanguliselt 10 000 pealtvaatajat.[2]
III üldlaulupeo kava
[muuda | muuda lähteteksti]1. päev:
Väägvere orkester lauljate kaasalaulmisega
- "Meil tuleb abi jumalast" (koraal)
Meeskoor
- "Isamaa" (H. Preisz)
- "Laul" (Louis Spohr)
- "Vaasa marss" (C. Kollan)
- "Armastuse kiitus" (August Neithardt)
Jakob Hurda pidukõne
Meeskoor
- "Jumal on suur" (Bernhard Klein)
- "Mets ja maailm" (Carl Maria von Weber)
- "Ilus oled isamaa" (Karl August Hermann)
- "Laulgem" (Johannes Kappel)
- "Kodu" (eesti rahvaviis)
Orkester
- "Lodoiska opera ouverture" (C. Kreutzer)
R. Kallase pidukõne
Meeskoor
- "Oh helde Jeesus" (Giovanni Pierluigi da Palestrina)
- "Sind surmani" (Aleksander Kunileid)
- "Ööpik" (Johannes Kappel)
- "Üksinda" (saksa rahvaviis)
- "Nüüd üles, Vene alamad" (Johann Voldemar Jannsen)
Meeskoor ja orkester
- "Keisrilaul" (A. Lvov)
2. päev:
Üksikkooride esinemine
Ühendkoor
- "Süda tuksub" (eesti rahvalaul)
- "Vaeslapse õhtulaul" (eesti rahvalaul)
- "Rongikäigu laul" (rootsi "Orsa marsi" viis[3]) [4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tallinnast. Üleüldine Eesti tänu=laulupidu, Sakala, 23 7. juuni 1880, lk. 2
- ↑ "130 aastat eesti laulupidusid". Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. ISBN 9985-813-24-3
- ↑ Pekka Linnainen (4.12.2020). "Suomalaiset sävelet Viron laulujuhlilla". Estofennia (soome keeles). Vaadatud 7.12.2020.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ R. Põldmäe. Kaks laulupidu. Tallinn: Tallinn: Eesti Raamat, 1976.