Mine sisu juurde

Jüri Aarma

Allikas: Vikipeedia
Jüri Aarma juhtimas "Vaba rahva laulu" Kuressaare lossihoovis 20. augustil 2013

Jüri Aarma (30. mai 1951 Betseva küla, Kirovi oblast – 21. mai 2019 Tallinn) oli eesti näitleja, muusik ja kultuuriajakirjanik.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Jüri Aarma 1984. aastal esinemas ansambli Hampelmann koosseisus
Foto: Jaan Künnap

Jüri Aarma sündis küüditatud eestlaste peres. 1956. aastal jõudis ta koos perega Eestisse ja asuti elama Pärnusse. Juba koolipoisina käis ta isa eest salaja Pärnu teatri Endla stuudios näitlemist õppimas ja tegi kaasa teatrilavastuste massistseenides.[1]

Aastatel 1970–1974 õppis ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VI lennus (kursusejuhendajad Grigori Kromanov ja Mikk Mikiver).

Seejärel töötas ta kuni 1995. aastani Eesti Riiklikus Noorsooteatris näitlejana. Aastatel 1992–1996 oli ta Kuku Raadio koosseisuline toimetaja, seejärel üks kaasautoreid. 1995–2002 oli ta ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja. Lisaks töötas ta Maalehes kultuuritoimetajana. Samuti tegutses Aarma vabakutselise näitleja, laulja ja pillimehena.

Alates 1979. aastast kuulus ta koos Kaarel Kilveti ja Lauri Nebeliga 1980. aastate menuansamblisse Hampelmann, kes esitas humoorikaid rahvalikke laule.[2] 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel esines luges ja laulis ta sageli Eesti Raadio huumorisaates "Meelejahutaja".

Aastatel 1995–2001 tegi Jüri Aarma saatejuhina Eesti Televisioonis teatritegelastest persoonisaadete sarja "Siin ja praegu" (vähemalt 76 saadet), 2018.–2019. aastal jätkas sarnast saatesarja pealkirjaga "Praegu ja siin" Tallinna Televisioonis.

Alates hooajast 2010/2011 juhtis ta koos Gerli Padariga ETV-s laulusaadet "Lauluga maale".

Jüri Aarma luges palju aime- ja teatmekirjandust. Tema laiast silmaringist annab tunnistust asjaolu, et 20 aasta jooksul kuulus ta Vikerraadio "tarkade klubisse" ehk mälumängusaates "Mnemoturniir" küsimustele vastajate hulka.[3][4]

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]
Jüri Aarma 1992. aastal
Foto: Jaan Künnap

Rolle filmides ja teleseriaalides

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1975 – "Löö vastu" (tudengifilm) – Avo Eller
  • 1980 – "Kuninganna Maudi maa" (ETV telelavastus) – peaosaline koos Külliki Tooliga
  • 1981 – "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust I jagu" (telemängufilm) – Jaan Anvelt, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees
  • 1981 – "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust II jagu" (telemängufilm) – Jaan Anvelt, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees
  • 1981 – "Pihlakaväravad" (mängufilm) – Kalle
  • 1985 – "Alevimaastikud" (dokumentaalfilm) – teksti lugeja
  • 1988 – "Näkimadalad III jagu" (telemängufilm) – Hans Verthausen
  • 1994 – "Jüri Rumm" (mängufilm) – pillimees
  • 1997 – "Waba Riik" (teleseriaal)
  • 2002 – "Jätkusõja viimased sõdurid" (dokumentaalfilm) – teksti lugeja
  • 2003 – "Kodu keset linna" (teleseriaal) – Felix
  • 2007 – "Georg" (mängufilm) – pianist klubis
  • 2007 – "Tuulepealsed leelod" (dokumentaalfilm) – teksti lugeja
  • 2011 – "Koddo" (tudengifilm) – vanamees
  • 2012 – "Allveelennud" (mängufilm) – hääled
  • 2012 – "Ellawood" (tudengifilm) – joodik
  • 2012 – "Umbkotid" (telemängufilm) – Jüri Maimik
  • 2017 – "Litsid" (teleseriaal) – Linda isa hr Värk
  • 2017 – "Rohelised kassid" (mängufilm) – patsient

Raamat

[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal ilmus Jüri Aarma intervjuude kogumik "Hobusest Mozartini" (kirjastus Maalehe Raamat).

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli Gunnar Aarma. Tema vend on August Aarma ja õde oli Maria Tilk.

Ta oli abielus koorijuhi ja muusikapedagoogi Merike Aarmaga, neil on poeg Kiur Aarma ja tütar Roosi-Mae Aarma.

Aarma noot oli sol-diees.

Jüri Aarma hukkus 21. mail 2019 rongiõnnetuses.[6]

Aarma pere ostis 6000 euro eest Tallinna Kaarli kiriku Walckeri orelile 12 Jüri Aarma nimelist vilet.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ ETV saade "Prillitoos" (nr 481) 13.01.2019.
  2. ↑ Jüri Aarma 30. V 1951 – 21. V 2019. Eesti kultuuriasutuste järelehüüe kultuurilehes Sirp. 24.05.2019.
  3. ↑ Jüri Aarma annab aru: kuidas “Mnemoturniiris” tegelikult vastuseid välja mõeldakse Maaleht.ee, 17.05.2017.
  4. ↑ ETV saade "Prillitoos" (nr 481) 13. jaanuar 2019.
  5. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  6. ↑ Traagilise õnnetuse tagajärjel lahkus meie seast näitleja ja ajakirjanik Jüri Aarma. Maaleht, 21. mai 2019

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jüri_Aarma&oldid=6728668"