Jüri Alperten
Jüri Alperten (16. juuni 1957 Tallinn – 26. august 2020) oli Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog.
Ta alustas 1964. aastal muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis klaveri erialal ja lõpetas kooli 1975. aastal. Klaveri kõrvalt õppis ta ka klarnetit.
1975. aastal astus Alperten Tallinna Riiklikku Konservatooriumisse ja lõpetas selle 1979. aastal cum laude klaveri erialal (Bruno Luki klassis), lisaks õppis ta Roman Matsovi juures dirigeerimist. 1985. aastal lõpetas ta Leningradi konservatooriumi (Ilja Mussini klassis) orkestridirigendina.
Ta töötas 1985. aastast Estonia teatris dirigendina (aastatel 2002–2004 oli orkestri peadirigent). Lisaks oli ta aastast 1993 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri dirigeerimispedagoog (aastast 1995 dotsent). Aastatel 1998-2018 Pärnu linnaorkestri peadirigent.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1997 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (dirigenditöö 1997. aastal)
- 2001 Eesti Teatriliidu muusikaauhind
- 2002 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (tegevus dirigendina 2002. aastal)
- 2009 Valgetähe IV klassi teenetemärk[1]
- 2012 Harjumaa teatripreemia
- 2014 Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind
- 2014 Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind (lavastuse "Tannhäuser" lavastusmeeskonna liige)
- 2014 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia
- 2020 Eesti Teatriliidu muusikaauhind
- 2020 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (tänupreemia, postuumselt, pikaajalise ja silmapaistva panuse eest Eesti muusikaellu)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli viiuldaja Moissei Alperten, ema pianist ja muusikapedagoog Renate Goznaja, abikaasa Estonia metsosopran Karin Andrekson[2].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/andrekson_karin1
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide: A–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk. 32-33.