Juuru kirik
|
See artikkel on luterlikust kirikust; Juurus asub ka Juuru õigeusu kirik |
| Juuru Mihkli kirik | |
|---|---|
 | |
| Riik |
 Eesti |
| Asukoht |
Juuru Rapla vald Rapla maakond |
| Esmamainimine | 1238 |
| Koordinaadid | 59° 3′ 37″ N, 24° 57′ 15″ E |
Juuru Mihkli kirik on Juuru kihelkonna kirik Rapla maakonnas Juurus. Seal tegutseb EELK Juuru Mihkli kogudus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pärimuslugu kõneleb: Juuru hakatud kirikut ehitama. Otsitud selleks sobivat kohta. Arutatud ja peetud nõu, kuid õiget paika pole osanud keegi näidata. Pandud siis härjad vankri ette, laotud raske kivikoorem peale ja lastud nad sihitult minna. Otsustatud nii: kuhu kivikoorem ümber läheb, sinna ehitatakse kirik. Härjad vedanud koormat hulk aega. Viimaks jäänud vankri rattad suure tamme juure taha kinni ja kivikoorem vajunud küljeli. Sinna ehitatudki kirik ja pandud talle nimeks Juuru kirik.[1]
Keskaeg
[muuda | muuda lähteteksti]1200. aasta paiku kuulusid Juuru alad Harju maakonna Loone muinaskihelkonda. Taanlaste vallutuse järel moodustati Lõuna-Harjumaal suur Hageri kihelkond, millest 1240. aasta paiku eraldus Juuru kihelkond. Sellest ajast pärineb ka esimene kirik, mis oli tõenäoliselt ehitatud puust. Kiriku patroon oli Taani kuningas.[2]
Juuru kogudus peab oma kiriku sünniajaks ja koguduse asutamise ajaks aastat 1238,[1] mida tähistatakse igal aastal septembris mihklipäeval.
13. sajandi viimasel veerandil rajati esimene kivikirik. See oli tornita, ühelööviline ja võlvideta kivihoone. Sellist kirikutüüpi seostatakse tsistertslaste orduga. 1287. aastal on mainitud Tallinna naistsistertslaste Mihkli kloostrile kuulunud maavaldusi Juuru kihelkonnas.
Juuru esimene kivikirik pühitseti pühale Jürile. Hiljem, ilmselt pärast reformatsiooni 16. sajandil, pühitseti kirik peaingel Miikaelile. Mihkel on peaingel Miikaeli rahvapärane nimekuju.[3]
Arvatavasti valmis sajandi lõpul kivikiriku kooriruumi hilisgootikas võlvlagi, mida ehib eriti madalalt algav ja väga kõrgele ulatuv ristvõlv. Pikihoone aga jäi võlvimata. 14. märtsil 1498 (vkj.) pühitses Tallinna piiskop Nicolaus Rottendorf ümberehitatud kiriku ning Maarja, apostel Andrease ja peaingel Miikaeli altari. Samast ajast pärineb tõenäoliselt ka kiriku idaseinas asuv sakramendinišš ja kiriku lääneküljel asuv skulptuurpea.[4]
Uusaeg
[muuda | muuda lähteteksti]1847. aastal ehitati keskaegsele kirikuhoonele uus uusgooti stiilis 42,4 meetri kõrgune läänetorn.[5]
Viimane põhjalik ümberehitus teostati aastatel 1893–1895 Eestimaa kubermanguvalitsuse arhitekt Ervin Bernhardti projekti järgi. Keskaegne pikihoone lõunaeeskojaga ja käärkamber lammutati. Vanast kirikust säilisid altariruum ja torni alusmüür. Läänetorni ja vana altariruumi vahele ehitati ristikujulise põhiplaaniga uusgooti stiilis uus põhikorpus. Valmis ka uus käärkamber, koori põhjaaken ja ristnurksed tugipiilarid. Stiililt pääses valitsema uusgootika.
Tornialune peaportaal sai Ingliste mõisahärra annetusena uued rikkalikult kaunistatud uksed. Värvilist valgust hakkasid jagama altariruumi mõisnike poolt annetatud kaks apostleid Peetrust ja Johannest kujutavat vitraažakent, teine teisel pool altariseina. Uus hoone pühitseti 27. augustil 1895 (vkj.).[6]
Lähiaeg
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti esimesel iseseisvusajal, 1924. aasta nelipühadel avati pidulikult kiriku altariruumis mälestustahvlid I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele.[7]
1936. aastal oli kirikuhoones suurem remont ning 1938. aastal tähistati pidulikult kiriku ja koguduse 700. aastapäeva. Mõlemal korral austas oma kohal viibimisega ning õnnistas nii kirikut kui kogudust EELK piiskop Hugo Bernhard Rahamägi.
Nõukogude ajal, 1964. aastal kevadel süttis pikselöögist kiriku torn. Tulekahjus hävis torni kiiver, mis taastati endistes vormides juba järgmisel aastal. 1980. aastal toimus kirikurööv, mille käigus varastati väärismetallist altaritarbed. Uuel rahvuslikul ärkamisajal, 1988. aastal tähistati pidulikult kiriku ja koguduse 750. aastapäeva.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Altar
[muuda | muuda lähteteksti]Altarit kroonivad skulptuurid (Kristus, Peetrus ja Paulus), mis on Quirinus Rabe töö (1736). Altariseina valmistas tisler Johann Siimsen. Altarimaali "Kolgata" autor on Carl Sigismund Walther (1852).
Kantsel
[muuda | muuda lähteteksti]Kiriku interjööris väärib tähelepanu Christian Ackermanni töökojas valminud puuskulptuuridega ja reljeefidega barokk-kantsel koos kõlakatusega (1695). Kantsel toetub käsulaudu hoidvale Moosesele, kõlakatusel on kujutatud ülestõusnud Kristust inglitega ja rinnatisel figureerivad neli evangelisti Matteus, Luukas, Markus ja Johannes.
1895. aastal kantsel rekonstrueeriti Sally von Kügelgeni juhendamisel. Viimane kavandas kantsli juurde ka trepirinnatise, mis seni sel puudus. Trepirinnatisel on reljeefid: "Kristuse sünd" ja "Ülestõusmine", mis on koopiad Tallinna Püha Vaimu kiriku kantslitrepilt, ning inglel, kes hoiab kätel vana, keskaegset kirikut.[8]
Rahvajutu järgi olevat kantsel varem kuulunud Padise kloostrikirikule ja pärast Põhjasõda Juuru üle toodud.
Kirikukellad
[muuda | muuda lähteteksti]Suur ja väike pronksist kell pärinevad vastavalt 16. ja 17. sajandist, annetajateks Ingliste mõisnik Reinhold Anrep õega ja koguduse pastor Johannes Justus Ludvig.
Krutsifiks
[muuda | muuda lähteteksti]Lõunapoolse ristlöövi võlvil asub krutsifiks. Selle algne asukoht oli ilmselt võidukaarepalgil. Stiilianalüüsi põhjal peetakse selle autoriks Johann Valentin Rabet (u 1730).
Orel
[muuda | muuda lähteteksti]1849 valmis Carl August Tantoni käe all esimene orel. 1897 valmis Tallinna orelimeister Jakob Saarmann käe all, 2 manuaali ja 17 registriga orel, mille ehitamisel kasutas ta osaliselt vana pilli ja teiste orelite detaile. Uus orel õnnistati sisse 27. juulil 1897, esinesid kohalik koor ja orelikunstnik Reinike Tallinnast. Aastatel 2006–2007 orel restaureeriti ja 2007. aasta juulis õnnistati sisse. Sellest ajast saati toimub kirikus igal suvel muusikafestival Juuru Orelisuvi, kus esinevad interpreedid Eestist ja välismaalt.
Sakramendinišš
[muuda | muuda lähteteksti]Altariruumi idaseinas asub sakramendinišš, mis pärineb tõenäoliselt 15. sajandist, katolikuajast, kui seal hoiti pühitsetud armulaualeiba.
Vitraažaknad
[muuda | muuda lähteteksti]Kiriku omanäolisemad detailid on vitraažaknad, mis asuvad koori idaseinas ning pärinevad 1895. aastast. Need kujutavad Peetrust (annetaja Maidla mõisnik parun Berend von Maydell abikaasaga) ja Johannest (annetaja Pirgu mõisapreili Cäcilie von Wetter-Rosenthal).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Juuru Mihkli kogudus. https://web.archive.org/web/20120903233959/http://juurukirik.ee/kirik
- ↑ Markus, Kersti. Raplamaa kirikud. Ilo. Muinsuskaitseamet. 2002, lk. 22, 25.
- ↑ Markus, Kersti. Raplamaa kirikud. Ilo. Muinsuskaitseamet. 2002, lk. 23, 25–26.
- ↑ Markus, Kersti. Raplamaa kirikud. Ilo. Muinsuskaitseamet. 2002, lk. 26–27.
- ↑ Markus, Kersti. Raplamaa kirikud. Ilo. Muinsuskaitseamet. 2002, lk. 28–29.
- ↑ Kalev Kask. Vana ja uus Juuru kirik.- EELK Juuru Mihkli koguduse leht. Juuli 2011.
- ↑ Juuru kihelkonna materjalid. "Juuru kiriku seinal olev nimekiri sõdades langenud koguduse meestest".
- ↑ Kaur Alttoa. Eesti kaunimad kirikud III. Juuru Mihkli kirik.- Eesti Kirik. 30.03.1994, lk. 4.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Juuru Mihkli kiriku ajaloost koguduse kodulehel
- Juuru kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
- Juuru kiriku uuesti pühitsemine. - Eesti Kirik nr. 41/ 08.10.1936.
- Juuru kogudus 700 aastat vana. - Eesti Kirik nr. 39/ 29.09.1938.
- Juuru oreli remondiks on kogutud 710 006 krooni - Raplamaa Sõnumid, 2. september 2006
Kirik: Juuru kirik
Mõisad: Atla mõis | Hiiru mõis | Hõreda mõis | Härgla mõis | Ingliste mõis | Juuru kirikumõis | Juuru mõis | Järlepa mõis | Kaiu mõis | Karitsa mõis | Kuimetsa mõis | Kädva mõis | Mahtra mõis | Maidla mõis | Oraniku mõis | Pae mõis | Pirgu mõis | Purila mõis | Põlliku mõis | Seli mõis | Umbru mõis