Karjala köök

Karjalaste köögi tuntuim roog on rukkitainast küpsetatud Karjala pirukad (soome keeles karjalanpiirakka, vene keeles калитки), mida peavad oma rahvustoiduks ka karjalaste naabrid soomlased. Sellist rahvustoidu jagamist esineb teistegi soome-ugri roogadega.

Head pirukad on küpsetajale uhkuseks, eriti oluliseks peetakse vanadest traditsioonidest kinnipidamist. Karjalas on käibel kõnekäänd „Kalittoa kyzyy kaheksoa“. Pirukate tegemiseks on tarvis 8 komponenti: rukkijahu, vett, petti, soola, piima, võid, hapukoort ja täidist. Täidiseks kasutatakse kartuli-, tangu- või riisiputru, aga ka köögivilju. Kokku on teada üle 50 liigi Karjala pirukaid.

Karjalaste toidulaual on kindel koht kalal. Eriti soositud on kuivatatud kala, kuid levinud on ka soolakala. Soolamiseks kasutatakse männipuust pütte, kuhu puhastatud kalad laotakse kihiti jämeda soolaga. Soolamiseks roogitakse kalu hoolega, rääbistelgi võetakse pea ära ja kalu pestakse mitu korda järvevees. Kuivatamiseks puhastatakse seevastu ainult suuremaid kalu, väikestel jäetakse sisikond rookimata, sest see kuivab iseenesestki.

Väga palju süüakse seeni. Neidki kuivatatakse, soolatakse, marineeritakse ja hapendatakse.

Üldlevinud toiduks on pudrud, mida süüakse hapukoore ja suhkruga. Piimasuppe keedetakse vähe. Ka liha tarbimine on piiratud. Liha säilitatakse peamiselt soolatult.