Karulauk
| Karulauk | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
| Sugukond |
Liilialised Liliaceae |
| Perekond |
Lauk Allium |
| Liik |
Karulauk |
| Binaarne nimetus | |
|
Allium ursinum, 1753 L. | |
| Sünonüümid | |
| |
Karulauk (Allium ursinum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.
Karulauk on maitse- ja ravimtaim.
Süstemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Taime on kirjeldanud Plinius Vanem entsüklopeedilises loodusloos "Naturalis historia".[1] [2]
Carl von Linné (1707–1778) süstematiseeris karulaugu oma 1753. aastal avaldatud taimeliikide raamatus "Species Plantarum".
Rahvapäraseid nimetusi
[muuda | muuda lähteteksti]Karulauku nimetatakse ka metsikuks küüslauguks.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas.
Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta.
Taim kasvab 20–50 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas.
Karulaugu saadused
[muuda | muuda lähteteksti]Karulaugu kuivatatud lehti (folia Allii ursini) ja kogu ürti (herba Allii ursini) kasutatakse ka droogina.
Kasutamine kulinaarias
[muuda | muuda lähteteksti]Karulauku kasutatakse maitsetaimena. Teda kasvatatakse ka aedades püsikuna. Taime osad sisaldavad erinevates kontsentratsioonides küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlide komponente, nagu allitsiin, alliin jpt. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.
Ohud söömisel
[muuda | muuda lähteteksti]Normaalse füsioloogiaga inimesel karulaugu tarvitamine söögiks mürgistusseisundeid esile ei kutsu, küll aga võib taimeosade söömine olla toksiline osadele loomadele.[3]
Karulaugu lehtede korjamisel ja söögiks ettevalmistamisel tuleb neid hoolikalt puhastada ja pesta, et mitte nakatuda selliste inimestele ohtlike haigusetekitajatega nagu Echinococcus multilocularis.[4][5]
Sarnaste lehtedega taimed
[muuda | muuda lähteteksti]Karulaugu lehed sarnanevad inimorganismile mürgise piibelehe ja hariliku sügislille lehtedega, mistõttu nõuab karulaugu korjamine head taimetundmist.[6] [7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bärlauch (saksa keeles)
- ↑ Allium ursinum (International) (saksa keeles)
- ↑ Allium ursinum - Botanik, ©2014 -Institut für Veterinärpharmakologie und -toxikologie, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (saksa keeles)
- ↑ Bärlauch - Allium ursinum
- ↑ Rebased levitavad surmatõbe nii maal kui ka linnas
- ↑ Maiglöckchen, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (saksa keeles)
- ↑ Ettevaatust: inimesed ajavad karulaugu segi mürgiste piibelehe- ja sügislille lehtedega. Postimees 27. mai 2017.
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Allium_ursinum (vaadatud 25.05.2013)
- Maiglöckchen, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (saksa keeles)
- Sissekanne veebiportaalis http://www.vetpharm.uzh.ch/ (vaadatud 25.05.2013)
- Renata Sõukand, Kalle Raivo. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas.Võrguteavik. 2008. Tartu: EKM Teaduskirjastus. Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
- Alo Lõhmus, "Rebased levitavad surmatõbe nii maal kui ka linnas", Maaleht, 22. aprill 2010, veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
- Bärlauch (saksa keeles)
- Bärlauch - Allium ursinum
Lisalugemist
[muuda | muuda lähteteksti]- Species Plantarum At: Biodiversity Heritage Library "Species Plantarum" raamatu veebiversioon (vaadatud 26.05.2013)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Karulauk andmebaasis eElurikkus
- Das Bärlauchkochbuch des Bärlauchportals.Karulaugu retseptiraamat veebiportaalis http://www.baerlauch.net/seite_2.html (vaadatud 25.05.2013)
- Karulauk – tervistav kevadekuulutaja Aialeht
- Sissekanne veebiportaalis www.seemnemaailm.ee (vaadatud 25.05.2013)
- Fotod: Bärlauch Google'i pildiotsing (vaadatud 25.05.2013)