Läti haldusjaotus

Läti on jagatud 36 piirkonnaks (läti keeles novads) ja seitsmeks riigilinnaks (valstspilsēta). Piirkonnad omakorda jagunevad valdadeks.

2009. aastani jagunes Läti 26 rajooniks ja seitsmeks vabariigilinnaks. Aastatel 2011–2021 oli piirkondi 110 ja vabariigilinnu üheksa.

Piirkonnad ja riigilinnad

 Pikemalt artiklis Piirkond (Läti)

1. juulil 2021 jõustunud haldusreformiga vähenes vabariigilinnade (uus nimetus: riigilinn) arv üheksalt seitsmele ja piirkondade arv 110-lt 36-le.

Läti piirkonnad ja vabariigilinnad

Riigilinnad on Daugavpils, Jelgava, Jūrmala, Liepāja, Rēzekne, Riia ja Ventspils. Riigilinnadeks loetakse ka Jēkabpils, Ogre ja Valmiera, kuigi need kuuluvad ümbritseva piirkonna koosseisu.

Piirkonnad:

1. Ādaži piirkond
2. Aizkraukle piirkond
3. Alūksne piirkond
4. Augšdaugava piirkond
5. Balvi piirkond
6. Bauska piirkond
7. Cēsise piirkond
8. Dobele piirkond
9. Gulbene piirkond
10. Jēkabpilsi piirkond
11. Jelgava piirkond
12. Ķekava piirkond
13. Krāslava piirkond
14. Kuldīga piirkond
15. Limbaži piirkond
16. Līvāni piirkond
17. Ludza piirkond
18. Lõuna-Kuramaa piirkond
19. Madona piirkond
20. Mārupe piirkond
21. Ogre piirkond
22. Olaine piirkond
23. Preiļi piirkond
24. Rēzekne piirkond
25. Ropaži piirkond
26. Salaspilsi piirkond
27. Salduse piirkond
28. Saulkrasti piirkond
29. Sigulda piirkond
30. Smiltene piirkond
31. Talsi piirkond
32. Tukumsi piirkond
33. Valka piirkond
34. Valmiera piirkond
35. Varakļāni piirkond
36. Ventspilsi piirkond

Ajalugu

Haldusjaotus kuni 1. juulini 2009

Läti riigi loomisel säilis üldjoontes maa senine jaotus maakondadeks. Seimi valimisteks jagati riik viieks piirkonnaks. 1949. aasta lõpus asendati Läti NSVs maakonnad 58 (rajooniga, eksisteerisid ka vabariigilinnad. Lühiajaliselt jagati Läti ka oblastiteks (1952–1953, nt Riia oblast, Liepaja oblast, Daugavpilsi oblast). 1960. aasta lõpuks rajoonide arv vähenes 26 peale ja stabiliseerus.

Läti rajoonid ja vabariigilinnad (kuni 2009)

Vabariigilinnu oli 2009. aastani seitse: Daugavpils, Jelgava, Jūrmala, Liepāja, Rēzekne, Riia ja Ventspils.

1. juulini 2009 olid Lätis järgmised rajoonid:

1. Aizkraukle rajoon
2. Alūksne rajoon
3. Balvi rajoon
4. Bauska rajoon
5. Cēsise rajoon
6. Daugavpilsi rajoon
7. Dobele rajoon
8. Gulbene rajoon
9. Jēkabpilsi rajoon
10. Jelgava rajoon
11. Krāslava rajoon
12. Kuldīga rajoon
13. Liepāja rajoon
14. Limbaži rajoon
15. Ludza rajoon
16. Madona rajoon
17. Ogre rajoon
18. Preiļi rajoon
19. Rēzekne rajoon
20. Riia rajoon
21. Salduse rajoon
22. Talsi rajoon
23. Tukumsi rajoon
24. Valka rajoon
25. Valmiera rajoon
26. Ventspilsi rajoon

2009. aasta haldusreform

Läti piirkonnad ja vabariigilinnad (2011–2021)

19. detsembril 2008 võttis Läti valitsus vastu otsuse luua varasema 522 kohaliku omavalitsuse üksuse (41 piirkonda, 424 valda, 50 rajoonilinna, 7 vabariigilinna) asemel 118 omavalitsusüksust (109 piirkonda ja 9 vabariigilinna). Varasemale seitsmele vabariigilinnale lisandusid Jēkabpils ja Valmiera. Reform jõustus 1. juulil 2009.

Uus jaotus loodi järgmistel printsiipidel. Piirkondadeks (novads) loeti territoorium, kus elab püsivalt vähemalt 4000 inimest ja piirkonna keskuses vähemalt 2000 inimest. Kaugus piirkonna keskusest teiste linnadeni ei või ületada 50 kilomeetrit. Hulgas piirkondades oli siiski vähem elanikke. Näiteks kõige väiksemates piirkondades Baltinava ja Alsunga piirkonnas elas 2011. aasta seisuga vastavalt 1177 ja 1470 inimest.

2011. aasta alguses lisandus ka Mērsragsi piirkond, mis sai 110. piirkonnaks.

Vaata ka

• Läti linnade loend
• Läti valdade loend