Läti haldusjaotus
Läti on jagatud 36 piirkonnaks (läti keeles novads) ja seitsmeks riigilinnaks (valstspilsēta). Piirkonnad omakorda jagunevad valdadeks.
2009. aastani jagunes Läti 26 rajooniks ja seitsmeks vabariigilinnaks. Aastatel 2011–2021 oli piirkondi 110 ja vabariigilinnu üheksa.
Piirkonnad ja riigilinnad
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Piirkond (Läti)
1. juulil 2021 jõustunud haldusreformiga vähenes vabariigilinnade (uus nimetus: riigilinn) arv üheksalt seitsmele ja piirkondade arv 110-lt 36-le.
Riigilinnad on Daugavpils, Jelgava, Jūrmala, Liepāja, Rēzekne, Riia ja Ventspils. Riigilinnadeks loetakse ka Jēkabpils, Ogre ja Valmiera, kuigi need kuuluvad ümbritseva piirkonna koosseisu.
Piirkonnad:
- Ādaži piirkond
- Aizkraukle piirkond
- Alūksne piirkond
- Augšdaugava piirkond
- Balvi piirkond
- Bauska piirkond
- Cēsise piirkond
- Dobele piirkond
- Gulbene piirkond
- Jēkabpilsi piirkond
- Jelgava piirkond
- Ķekava piirkond
- Krāslava piirkond
- Kuldīga piirkond
- Limbaži piirkond
- Līvāni piirkond
- Ludza piirkond
- Lõuna-Kuramaa piirkond
- Madona piirkond
- Mārupe piirkond
- Ogre piirkond
- Olaine piirkond
- Preiļi piirkond
- Rēzekne piirkond
- Ropaži piirkond
- Salaspilsi piirkond
- Salduse piirkond
- Saulkrasti piirkond
- Sigulda piirkond
- Smiltene piirkond
- Talsi piirkond
- Tukumsi piirkond
- Valka piirkond
- Valmiera piirkond
- Varakļāni piirkond
- Ventspilsi piirkond
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Haldusjaotus kuni 1. juulini 2009
[muuda | muuda lähteteksti]Läti riigi loomisel säilis üldjoontes maa senine jaotus maakondadeks. Seimi valimisteks jagati riik viieks piirkonnaks. 1949. aasta lõpus asendati Läti NSVs maakonnad 58 (rajooniga, eksisteerisid ka vabariigilinnad. Lühiajaliselt jagati Läti ka oblastiteks (1952–1953, nt Riia oblast, Liepaja oblast, Daugavpilsi oblast).[1] 1960. aasta lõpuks rajoonide arv vähenes 26 peale ja stabiliseerus.
Vabariigilinnu oli 2009. aastani seitse: Daugavpils, Jelgava, Jūrmala, Liepāja, Rēzekne, Riia ja Ventspils.
1. juulini 2009 olid Lätis järgmised rajoonid:
- Aizkraukle rajoon
- Alūksne rajoon
- Balvi rajoon
- Bauska rajoon
- Cēsise rajoon
- Daugavpilsi rajoon
- Dobele rajoon
- Gulbene rajoon
- Jēkabpilsi rajoon
- Jelgava rajoon
- Krāslava rajoon
- Kuldīga rajoon
- Liepāja rajoon
- Limbaži rajoon
- Ludza rajoon
- Madona rajoon
- Ogre rajoon
- Preiļi rajoon
- Rēzekne rajoon
- Riia rajoon
- Salduse rajoon
- Talsi rajoon
- Tukumsi rajoon
- Valka rajoon
- Valmiera rajoon
- Ventspilsi rajoon
2009. aasta haldusreform
[muuda | muuda lähteteksti]19. detsembril 2008 võttis Läti valitsus vastu otsuse luua varasema 522 kohaliku omavalitsuse üksuse (41 piirkonda, 424 valda, 50 rajoonilinna, 7 vabariigilinna) asemel 118 omavalitsusüksust (109 piirkonda ja 9 vabariigilinna).[2] Varasemale seitsmele vabariigilinnale lisandusid Jēkabpils ja Valmiera. Reform jõustus 1. juulil 2009.[3]
Uus jaotus loodi järgmistel printsiipidel. Piirkondadeks (novads) loeti territoorium, kus elab püsivalt vähemalt 4000 inimest ja piirkonna keskuses vähemalt 2000 inimest. Kaugus piirkonna keskusest teiste linnadeni ei või ületada 50 kilomeetrit. Hulgas piirkondades oli siiski vähem elanikke. Näiteks kõige väiksemates piirkondades Baltinava ja Alsunga piirkonnas elas 2011. aasta seisuga vastavalt 1177 ja 1470 inimest.
2011. aasta alguses lisandus ka Mērsragsi piirkond, mis sai 110. piirkonnaks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Pašvaldības. Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija, vaadatud 29.11.2021.
- ↑ Administratīvo teritoriju un apdzīvoto vietu likums