Langekare
Langekare | |
---|---|
Ümbritseb | Väinameri |
Koordinaadid | 58° 48′ 16,8″ N, 23° 8′ 30,3″ E |
Pindala | 0,9 ha[1] |
Rannajoone pikkus | 540 m |
Kõrgeim koht |
2,5 m üle merepinna |
Langekare on 0,9 hektari suurune laid (kare) Hiiumaa valla Sarve küla territooriumil Väinameres. Langekare kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Langekare sihtkaitsevööndisse.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Saart on 1770 mainitud kui Langokari ja 1855 Langekarre.[2]
Asend
[muuda | muuda lähteteksti]Langekare asub Hiiumaast kagus ja Heinlaiust 3 kilomeetrit lõunas.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Saar paikneb merest välja ulatuval paekivist aluspõhjal.
Langekare on pindalalt sama suur kui Hanerahu ning sarnaneb mõnevõrra sellega taimestiku ja klibuse ranna poolest.
Taimed
[muuda | muuda lähteteksti]1999. aasta seisuga oli Langekarelt leitud 51 liiki soontaimi.[3] Muuhulgas kasvavad saarel harilik türnpuu, mage sõstar, koer-kibuvits, põldmurakas, harilik pihlakas, harilik lodjapuu, koirohi, merikapsas, kõrvenõges.
2004 oli soontaimede nimestikus 54 liiki, kusjuures lisandusid rihu-peenlook, roog-aruhein ja valge pusurohi.[4] 2007. aastal on märgitud esmakordse leiuna valget pusurohtu (leitud ka 2004), longus põisrohtu ja humallutserni.[5] Viimane liik loeti uueks ka 2008. aastal, mil lisandusid kaks liiki, harilik nõiahammas ja humallutsern.[6] Arvestades seda, et mõned taimed on välja toodud uutena mitmel aastal ning 2005. ega 2006. aastal loendust ei toimunud, on Langekare soontaimede nimestikus 57 liiki.
Samblaid Langekarel ei leidu.[7]
Samblikud
[muuda | muuda lähteteksti]2004. aasta seisuga on saarelt leitud 27 samblikuliiki.[8]
Linnud
[muuda | muuda lähteteksti]Eraldatuse tõttu on Langekare hea pesitsuspaik lindudele. 2002. aastani pesitses saarel hulgaliselt kormorane,[9] kes on mitmed linnu- ja taimeliigid (näiteks kõik samblad) välja tõrjunud.
Linnud sulgivad sageli saare ümber meres, eriti Langekare ja Kõverlaiu vahel. Kohatud on näiteks 2002. aastal 700 sõtkast, kühmnokk-luikesid[10] ning 2003. aastal 120 hallhane.[11]
Loomad
[muuda | muuda lähteteksti]Ükski imetaja saarel püsivalt ei ela. Talviti külastavad kõiki Hiiumaa laide näiteks kährikud ja rebased. Saare ümber meres võib kohata hall- ja viigerhülgeid.
Inimtegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Laiul on lubatud viibida jääkatte tekkimisest selle lagunemiseni, teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Langekare Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 22. juulil 2019.
- ↑ Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010.
- ↑ Elle Roosaluste (1999). "Langekare soontaimede nimestik" (PDF). PDF-fail. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 10. juuni 2007. Vaadatud 31. jaanuaril 2004.
- ↑ Elle Roosaluste (2004). "Langekare soontaimede nimestik". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. august 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
- ↑ Elle Roosaluste. "Väinamere põhjaosa 2007. aasta mereekspeditsiooni aruanne". DOC-fail.[alaline kõdulink]
- ↑ Elle Roosaluste. "2008. aasta mereekspeditsiooni aruanne: taimed ja elupaigad". DOC-fail.[alaline kõdulink]
- ↑ Loore Ehrlich. "2004. aasta ekspeditsiooni sammalde aruanne". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
- ↑ Inga Jüriado, Ave Suija (2004). "Väinamere laidude lihhenofloora (liikide nimestik)". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
- ↑ Andres Miller (24. november 2004). "Aruanne ekspeditsiooni teostamise kohta 2004. a Väinamere põhjaosa väikesaartele ja merealadele". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
- ↑ Aivar Leito, Tiit Leito. "2002. aasta mereekspeditsiooni aruanne: linnud". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
- ↑ Aivar Leito, Tiit Leito. "2003. aasta mereekspeditsiooni aruanne: linnud". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tiit Leito. Vaikuse värvid, Tartu 1994.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Langekare Eesti looduse infosüsteemis
- Video Langekarest "Osooni" saates