Mine sisu juurde

Lemmiku mõis

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Lemmiku mõis (saksa keeles Lemmik või Lemmiko) oli Haimre mõisa karjamõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal[1], mis asub tänapäevase haldusjaotuse järgi Sõtke külas Märjamaa vallas Raplamaal.

Lemmiku karjamõis
Hoflage Lemmiko
Vaade Lemmiku karjamõisale põhjast. Eduard Tukman, 1925.
Asukoht Sõtke küla
Piirkond Märjamaa vald
Koordinaadid 58° 54′ 11″ N, 24° 24′ 52″ E
Osa objektist Haimre mõis
Uurimine ja seisund
Seisund Säilinud

Lemmiku küla

[muuda | muuda lähteteksti]

16. sajandi viimases veerandis kuulunud 33-adramaase Haimre mõisa (saksa keeles Heimar) koosseisu muuhulhas kolmeadramaane küla nimega Lamkusz. 1686. aasta reduktsioonikomisjoni protokollis mainitakse Haimre mõisa külade hulgas kolmeadramaane Lemmiko küla.[2] 1699. aastal valminud Haimre mõisa valduste plaanil on kujutatud Sõtke mõisa (saksa keeles Söttküll) ja Märjamaa kiriku vahele Tallinna–Pärnu maantee äärde jäänud Lemicko Bÿÿ (rootsi by tähendab küla).[3]

1732. aastal valminud vakuraamatutes mainitakse, et kolmeadramaane Lemmiko küla on hüljatud (kusjuures komisjoni vakuraamatus seisab, et „Lemmiku küla on samuti täiesti hüljatud“[4], seega pidid mitmed Haimre mõisa küladest sel ajal asustamata jääma; mõisa vakuraamat nendib lihtsalt, et küla „on hüljatud“[5]), mille põhjal võib eeldada, et küla jäi Põhjasõja käigus asustusest ilma.

Ludwig August von Mellini „Liivimaa atlas“ aastast 1798 kujutab Märjamaa kõrval kohta nimega Lim̅ik, mis on asetatud lõuna poole Tallinna–Pärnu maanteed – see on nii Lemmiku küla kui ka Lemmiku karjamõisa kartograafiliste kujutiste puhul ainulaadne.[6]

1891. aasta Sõtke mõisa valduste plaanil on kujutatud Lemmiko soo ja Lemmiko talu[7] (kannab sama nime ka 1920. aasta Sõtke mõisa plaanil[8]; arvatavasti praegune Kuusiku talu). Mõlemad kohad piirnevad Haimre mõisa alla kuulunud Lemmiku karjamõisa maadega. Lemmiku soo kannab seda nime tänapäevani ning on Märjamaa alevi reoveepuhasti suublaks.[9]

Lemmiku karjamõis

[muuda | muuda lähteteksti]

Lemmiku karjamõis on kujutatud mitmel kaardil 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi esimese veerandini (Haimre mõisa plaanid aastatest 1855[10] ja 1889[11]; Lemmiku karjamõisa plaanid aastatest 1910[12] ja 1924[13]; kolmeverstane kaart aastatest 1866–1915[14]; üheverstane kaart aastatest 1894–1922[15]). Karjamõisa asukoht ja tema maade ulatus on eri kaartidel üldiselt sama.

1889. aastal kindlustati Haimre mõis koos Sulu (saksa keeles Sullo) ja Lemmiku karjamõisaga Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi kaudu ühise kindlustuspoliisi numbri 11027 all. Sealjuures on mainitud, et Lemmiku karjamõisa juurde kuulusid järgmised hooned: peahoone, häärber, sulastemaja, tall, karjakastell, muud hooned.[16]

22. mail 1913 müüs viimane Haimre mõisnik Paul von Straelborn Lemmiku karjamõisa 11 000 rubla eest Pati vallast pärit talumehele Hendrik Leesmentile. Krundi suurus oli 102 tessatiini ja 400 ruutsülda.[17]

Nüüdisajal on endine karjamõis jagatud mitmeks taluks, millest üks kannab endiselt Lemmiku nime. Säilinud on mitmed ajaloolised hooned, sealhulgas häärber ja karjakastell. Lemmiku nime kannab ka Märjamaa alevis aadressil Pärnu mnt 97 asuv Lemmiku pood.

Galerii

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Lõige rootsiaegsest Haimre mõisa valduste plaanist (1699). Kaardil on kujutatud Lemmiku küla (Lemicko Bÿÿ), mis asetseb Tallinna–Pärnu maantee ääres, Märjamaa kirikust (Mariamahs Kiörkia) läänes ja Sõtke mõisast (H: Söttkÿll) idas.
    Lõige rootsiaegsest Haimre mõisa valduste plaanist (1699). Kaardil on kujutatud Lemmiku küla (Lemicko Bÿÿ), mis asetseb Tallinna–Pärnu maantee ääres, Märjamaa kirikust (Mariamahs Kiörkia) läänes ja Sõtke mõisast (H: Söttkÿll) idas.
  • Lõige Ludwig August von Mellini Liivimaa atlasest (1798). Kaardil on näha koht nimega Lim̅ik, mis on asetatud, erinevalt teistest kujutistest, lõuna poole Tallinna–Pärnu maanteed.
    Lõige Ludwig August von Mellini Liivimaa atlasest (1798). Kaardil on näha koht nimega Lim̅ik, mis on asetatud, erinevalt teistest kujutistest, lõuna poole Tallinna–Pärnu maanteed.
  • Lõige tsaariaegsest Haimre mõisa valduste plaanist (1889). Kaardil on näha Pärnu maanteest põhja pool asuv Lemmiku karjamõis (Die Hoflage Lemmiko.) ning samuti Haimre alla kuulunud Annemõisa karjamõis (Artels Grundstück. ehk Arteli krunt).
    Lõige tsaariaegsest Haimre mõisa valduste plaanist (1889). Kaardil on näha Pärnu maanteest põhja pool asuv Lemmiku karjamõis (Die Hoflage Lemmiko.) ning samuti Haimre alla kuulunud Annemõisa karjamõis (Artels Grundstück. ehk Arteli krunt).
  • Lõige Sõtke mõisa valduste plaanist (1891). Kaart ei kujuta praeguse Lemmiku karjamõisa asukohta, kuna see ei kuulu Sõtke mõisa valduste juurde, küll aga kujutab ta sellega piirnevatel aladel asuvat Lemmiko soo'd ning Lemmiko talu.
    Lõige Sõtke mõisa valduste plaanist (1891). Kaart ei kujuta praeguse Lemmiku karjamõisa asukohta, kuna see ei kuulu Sõtke mõisa valduste juurde, küll aga kujutab ta sellega piirnevatel aladel asuvat Lemmiko soo'd ning Lemmiko talu.
  • Lõige Eestimaa üheverstalisest kaardist (1899). Kaardi alumisel serval on märgitud Lemmiku karjamõis (Ф. Лемико) oma tänasele asukohale.
    Lõige Eestimaa üheverstalisest kaardist (1899). Kaardi alumisel serval on märgitud Lemmiku karjamõis (Ф. Лемико) oma tänasele asukohale.
  • 1910. aasta plaan Haimre mõisa (Геймар) juurde kuuluva Lemmiku karjamõisa (Леммико) maadest.
    1910. aasta plaan Haimre mõisa (Геймар) juurde kuuluva Lemmiku karjamõisa (Леммико) maadest.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Lemmiku mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 07.01.2018)
  2. ↑ "Raplamaa Sõnumid 6 september 2017 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 10. augustil 2024.
  3. ↑ "EAA.1.2.C-IV-239". Rahvusarhiiv. Vaadatud 10. augustil 2024.
  4. ↑ "Kommissionswackenbuch (1732): Lemmiko". Rahvusarhiiv – Adramaarevisjonid. Vaadatud 10. augustil 2024.
  5. ↑ "Gutswackenbuch (1732): Lemmiko". Rahvusarhiiv – Adramaarevisjonid. Vaadatud 10. augustil 2024.
  6. ↑ "Mellini Liivimaa atlas (1796)". Maa-amet. Vaadatud 10.08.2024.
  7. ↑ "EAA.2072.5.864". Rahvusarhiiv. Vaadatud 10. augustil 2024.
  8. ↑ "ERA.T-3.24.198 leht 18". Rahvusarhiiv. Vaadatud 10. augustil 2024.
  9. ↑ "Märjamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava" (PDF). Märjamaa Vallavalitsus. 2012. Lk 16. Vaadatud 10.08.2024.
  10. ↑ "EAA.854.4.648". Rahvusarhiiv. Vaadatud 10. augustil 2024.
  11. ↑ "EAA.3724.4.551". Rahvusarhiiv. Vaadatud 10. augustil 2024.
  12. ↑ "ERA.T-3.24.191 leht 3". Rahvusarhiiv. Vaadatud 10. augustil 2024.
  13. ↑ "ERA.T-3.24.184 leht 30". Rahvusarhiiv. Vaadatud 10. augustil 2024.
  14. ↑ "Kolmeverstane (1866–1915) (IV-4)". Maa-amet. Vaadatud 10.08.2024.
  15. ↑ "Üheverstane (1894–1922) (8–27)". Maa-amet. Vaadatud 10.08.2024.
  16. ↑ "Haimre mõis". Rahvusarhiiv – Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi kaudu kindlustatud kinnisvara. Vaadatud 10. augustil 2024.
  17. ↑ "Lemmiko". Rahvusarhiiv – Kinnistute register. Vaadatud 10. augustil 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirik: Märjamaa Maarja kirik
Kirikumõis: Märjamaa kirikumõis
Rüütlimõisad: Haimre mõis | Kerguta mõis | Kõrvetaguse mõis | Lümandu mõis | Mõisamaa mõis | Mõraste mõis | Orgita mõis | Paeküla mõis | Päädeva mõis | Sõtke mõis | Tellista mõis | Uuesalu mõis | Vaimõisa mõis | Valgu mõis | Vana-Märjamaa mõis | Vana-Kasti mõis
Poolmõisad: Kuuda mõis | Männiku mõis | Nõmmpere mõis | Pargi mõis
Kõrvalmõisad: Kaguvere mõis | Kauri mõis | Uue-Kasti mõis | Uue-Märjamaa mõis
Karjamõisad: Annemõisa mõis (Haimre) | Annemõisa mõis (Märjamaa) | Kastma mõis | Katlepa mõis | Ketu mõis | Kinnita mõis | Lemmiku mõis | Mõisaküla mõis | Nurme mõis | Olleva mõis | Paisumaa mõis | Ringuta mõis | Sulu mõis

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lemmiku_mõis&oldid=6732794"