Maailmakord
Maailmakord on riikidevaheline poliitiline süsteem. Eristatakse ühepooluselist, kahepooluselist (vt külm sõda) ja mitmepooluselist (nn multipolaarsus, multilateraalsus) maailmakorda (vt ka polaarsus rahvusvahelistes suhetes).
Ajaloos on maailmakord kehtestatud sõjalise jõuga või riikidevaheliste lepingutega (nt enesemääramine; inimõiguste ülddeklaratsioon 1948). Ükski maailmakord pole jäik ega muutumatu. Alati kui rahvusvahelise süsteemi moodustavad üksused muudavad suhestusi, järgneb segaduste ajajärk. Praegune maailmakord põhineb/toimib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Bretton Woodsi asutuste koostöölepingutel ja teistel hargmaistel asutustel.
Henry Kissinger kirjeldab Euroopas kujundatud maailmakorra alust: "Vestfaali rahu oli hulk rahulepinguid, millega moodustati iseseisvate riikide süsteem, kus hoiduti sekkumast teiste riikide siseasjadesse ja valitses jõudude tasakaal. Selline maailmakord püsis Prantsuse revolutsioonini." H. Kissinger loetleb maailmakorra süsteeme: "Vestfaali rahu (jõudude tasakaal püsis 150 aastat), Viini kongressi süsteem (100 aastat), Napoleon, Bismarck, külm sõda (40 aastat), 21. sajand."[1]
Francis Fukuyama teoses "Poliitiline kord, poliitiline allakäik" kordab varasemat väidet (nn ajaloo lõpp), et demokraatia on ainsaks valitsemise vormiks, mis sobib kokku sotsiaal-majanduslikult uudse ühiskonnaga. Poliitilise korra tagavad tugev riik ehk tugevad asutused, nende selge vastutus ning õigusriigi põhimõtete selge ja tugev rakendumine. Samas ta lõppjäreldus on, et inimkond ei ole oma arengus veel nii kaugele jõudnud, et suuta luua asutusi, mis Lääne tüüpi demokraatia toimimise parimal võimalikul moel tagaksid. Lääne tüüpi demokraatia eeldab ühtset arusaama väärtustest, mis piirab parteilist mõtlemist. Hoopis teistsuguse, tsivilisatsioonide kokkupõrke mudeli esitas Samuel Huntington.
Maailmakorra teoreetikute teoseid eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- Samuel Huntington. "Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine". Tartu: Fontes, 1999.
- Henry Kissinger. "Maailmakord. Mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust". Inglise keelest tõlkinud Elle Vaht. Kirjastus Varrak, 2017 (2014), lk 391.
- Francis Fukuyama. "Poliitiline kord, poliitiline allakäik", september 2014; "Riikluse ehitamine: valitsemine ja maailmakord 21. sajandil", Tallinn: Tänapäev, 2006.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Leho Lamus. Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik. Postimees, AK, 24.03.2018:14