Marc Bloch
| Marc Bloch | |
|---|---|
 Marc Bloch | |
| Sündinud |
6. juuli 1886 Lyon, Prantsusmaa |
| Surnud |
16. juuni 1944 Saint-Didier-de-Formans, Vichy Prantsusmaa |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | ajaloolane |
| Tuntumad tööd | ajakiri Annales d'Histoire Economique et Sociale, "Ajaloo apoloogia ehk ajaloolase amet" |
Marc Bloch (6. juuli 1886 – 16. juuni 1944) oli juudi päritolu Prantsusmaa ajaloolane, medievist ja annaalide koolkonna rajajaid.
Elu ja looming
[muuda | muuda lähteteksti]Marc Bloch sündis Lyonis antiikajaloo professori Gustave Blochi peres. Ta õppis Pariisis École Normale Supérieure’is ja Sorbonne’is, seejärel täiendas ennast Berliinis ja Leipzigis. Pärast lühiajalist töötamist kooliõpetajana mobiliseeriti ta esimese maailmasõja puhkemisel jalaväkke. Pärast sõda 1919. aastal nimetati Bloch Strasbourgi ülikooli dotsendiks, 1921 valiti ta sama ülikooli keskaja ajaloo professoriks. Strasbourgis kohtus Bloch 1920. aastal samas ülikoolis töötava Lucien Febvre’iga, kellest sai tema väga lähedane sõber ja kolleeg. 1929 asutasid nad pärast pikki ettevalmistusi uue teadusajakirja Annales d’histoire économique et sociale ("Majandus- ja sotsiaalajaloo annaalid"). Hiljem on ajakiri vahetanud mitmel korral nime (Annales d’histoire sociale 1939–1942, 1945; Mélanges d’histoire sociale 1942–1944; Annales. Economies, sociétés, civilisations 1946–1994) ja ilmub 1994. aastast nimega Annales. Histoire, Sciences sociales. Blochil ja Febvre’il õnnestus vastse ajakirja ümber koondada terve rida uue põlvkonna andekamaid ajaloolasi, kuid väljaande põhisisu ja ideoloogia kujundasid nad peamiselt kahekesi. Ajakirjast kasvas välja üks 20. sajandi mõjukamaid ajalooteaduslikke koolkondi, mida tuntakse annaalide koolkonna nime all.
Annalesi asutajad kuulutasid "uue ajalooteaduse" sündi, mis ei keskendu enam suurte sündmuste ja isikute uurimisele, vaid taotleb kõikehõlmavat, totaalset ajalugu ja pöörab tähelepanu seni ajaloolaste vaatevinklist kõrvale jäänud teemadele: sotsiaalsed protsessid, majanduslikud muutused, psühholoogilised tegurid, geograafilised mõjud jms. Annales’i artiklid, eriti arvustused, olid teadlikult poleemilised, kritiseerides senise ajalooteaduse positivistlikke suundmusi.
Bloch spetsialiseerus varakult Lääne-Euroopa keskaja ajaloole. 1920 kaitses ta oma doktoritöö "Kuningad ja servid" ("Rois et serfs, un chapitre d’histoire capétienne"), mis analüüsis mõningaid keskaegse Prantsusmaa sotsiaalajaloo aspekte. 1924 ilmus üks tema kõige uuenduslikumaid uurimusi "Kuningad-imetegijad" ("Les Rois thaumaturges: étude sur le caractère surnaturel attribué à la puissance royale particulièrement en France et en Angleterre"), mis rakendab psühholoogia ja antropoloogia meetodeid, et analüüsida keskajal levinud uskumust Prantsuse ja Inglise kuningate imelisse ravivõimesse. 1931 avaldas Bloch kokkuvõtva käsitluse "Prantsuse külaajaloo põhijoontest" ("Les Caractères originaux de l’histoire rurale française"). Blochi teadustöö keskne uurimisteema oli feodaalühiskond. Aastatel 1939–1940 nägi ilmavalgust selle töö olulisim vili: kaheköiteline monograafia "Feodaalühiskond" ("La Société féodale"), mis on katse võtta kokku keskaegse feodaalühiskonna kujunemist, toimet ja tähendust. Uuenduslikult pöörab Bloch suurt tähelepanu feodaalühiskonna vaimsele ja sümboolsele mõõtmele, analüüsides toonaste inimeste tunde- ja mõtteilma. Rööpselt raamatutega kirjutas Bloch väga intensiivselt artikleid ja arvustusi, millest olulisem osa avaldati postuumselt kahes mahukas köites "Ajaloolisi uurimistöid" ("Mélanges historiques", 1963).
1936. aastal kolis Bloch Strasbourgist Pariisi. Kuna tal ei õnnestunud pälvida soovitud professuuri Collège de France’is, tegi ta valiku Sorbonne'i ülikooli kasuks, kus ta valiti majandusajaloo dotsendiks ja 1937. aastal professoriks. 1939. aasta augustis, teise maailmasõja puhkedes, otsustas Bloch vabatahtlikult sõjaväkke astuda. Oma muljed Prantsuse armee kiirest kaotusest 1940 pani ta kirja raamatus "Kummaline lüüasaamine" ("L’Étrange défaite", postuumselt 1946). Peatselt pärast Saksa vallutust liitus Bloch vastupanuliikumisega. Gestapo vahistas ta vahetult enne liitlaste sissetungi, hoidis teda vangis, piinas ja laskis koos 26 kaaslasega maha 16. juunil 1944.
Põrandaaluse tegevuse kõrvalt jätkas Bloch teadustegevust, ta avaldas varjunimede all artikleid Annalesis, mis ilmus Febvre’i toimetamisel edasi, ja kirjutas raamatut "Ajaloo apoloogia ehk Ajaloolase amet" ("Apologie pour l’Histoire ou Métier d’historien", postuumselt 1949), milles püüdis kokku võtta oma käsituse ajaloo uurimisest. Teose käsikiri jäi lõpetamata ja selle toimetas trükki Febvre juba pärast autori surma.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Rois et serfs. Un chapitre d'histoire capétienne". Edouard Champion, Pariis 1920. (Digitalisat)
- "Les rois thaumaturges: Étude sur le caractère surnaturel attribué à la puissance royale particulièrement en France et en Angleterre". Istra, Pariis 1924.
- "Les caractères originaux de l’histoire rurale française". Aschehoug, Oslo 1931.
- "La Société féodale". 2 kd. Michel, Pariis 1939/40.
- "L’étrange défaite. Témoignage écrit en 1940". Société des éd. Franc-tireur, Pariis 1946.
- "Apologie pour l’histoire ou Métier d’historien". Colin, Pariis 1949.
- "Histoire et historiens". Colin, Pariis 1995.
- "La Terre et le Paysan. Agriculture et vie rurale aux xviie et xviiie siècles", Armand Colin, Pariis 1999.
- "L'Histoire, la Guerre, la Résistance", Gallimard, collection "Quarto", Pariis 2006.
- "Mélanges historiques", CNRS éd., Pariis 2011.
Kirjavahetus
[muuda | muuda lähteteksti]- Marc Bloch, "Lettres de la drôle de guerre", Les Cahiers de l'IHTP, no 19, décembre 1991 (kirjad pojale Étienne Blochile).
- Bryce and Mary Lyon, "The birth of Annales history – the letters of Lucien Febvre and Marc Bloch to Henri Pirenne (1921–1935)", Commission royale d'histoire, Bruxelles, 1991.
- Marc Bloch, "Écrire la société féodale. Lettres à Henri Berr, 1924–1943", Éditions de l'IMEC, Pariis 1992.
- Marc Bloch et Fritz Rörig, "Correspondance (1928–1932)", koostaja ja toimetaja Peter Schöttler, Cahiers Marc Bloch, nr 1, 1994, lk 17–52.
- Marc Bloch, "Lettres à Robert Boutruche", koostaja Étienne Bloch, toimetaja Bertrand Müller, Cahiers Marc Bloch, nr 4, 1996, lk 25–98.
- Marc Bloch et Lucien Febvre, "Correspondance", Bertrand Mülleri toimetatud ja kommenteeritud väljaanne, 3 kd., Fayard, Pariis 2004.
Eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]"Ajaloo apoloogia ehk Ajaloolase amet". Tlk. Enn Tarvel. Eesti Raamat, Tallinn 1983.