Marshall Warren Nirenberg

Marshall Warren Nirenberg
Marshall Warren Nirenberg
	Marshall Watrren Nirenberg (umbes 1962)
Sündinud	10. aprill 1927; New York, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid
Surnud	15. jaanuar 2010 (82-aastaselt); New York, New Yorgi osariik
Alma mater	Florida Ülikool; Michigani Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	biokeemia
Tunnustus	National Medal of Science (1964); Albert Laskeri auhind (1968); Nobeli meditsiiniauhind (1968)

Marshall Warren Nirenberg (10. aprill 1927 – 15. jaanuar 2010) oli USA biokeemik ja geneetik.

Ta jagas 1968 Har Gobind Khorana ja Robert W. Holleyga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda geneetilise koodi dešifreerimise ning valgusünteesi kirjeldamise eest.

Nirenbergi katsed

Pikemalt artiklis Nirenbergi ja Matthaei katse

Pikemalt artiklis Nirenbergi ja Lederi katse

Nirenberg asus 1959 koos Heinrich J. Matthaeiga uurima, kuidas DNA juhib valkude ekspresseerumist ja millist osa etendab selles RNA. Nad valmistasid ainult uratsiilist kokku pandud RNA ning paigutasid selle rakuvabasse soolekepikese ekstrakti, mis sisaldas DNA-d, RNA-d, ribosoome ja muud valgusünteesiks vajalikku. Nad lisasid DNA-d lõhustuvat DNaasi, nii et ei saaks moodustuda muid valke kui see, mis tulenes nende kunstlikust RNA-st. Seejärel lisasid nad ekstraktile ühe radioaktiivselt märgitud aminohappe, jättes ülejäänud aminohapped märkimata; eri proovides märgiti erinev aminohape. Radioaktiivselt märgitud fenüülalaniiniga proovis tekkis radioaktiivne valk. Nii leiti geneetilise koodi esimene koodon (kolme uratsiili ahelale vastab fenüülalaniin) ning tõendati informatsiooni-RNA.

Augustis 1961 tegi Nirenberg Moskval rahvusvahelisel biokeemia kongressil tulemusest sektsiooniettekande.^[1] Francis Crick veenis konverentsi korraldajaid kavandama järgmiseks päevaks kordusettekanne plenaaristungil. Tema töö äratas suurt tähelepanu. Samal konverentsil kuulis Nirenbergi saavutustest Eesti molekulaarbioloogia rajaja Artur Lind^[2].

Mõne aasta jooksul korraldas Nirenberg katsed ka adenosiini ja tsütosiiniga; selgus, et kolme adenosiini ahel kodeerib lüsiini ning kolme tsütosiini ahel proliini.

Järgmine suur läbimurre oli Nirenbergi ja Lederi katse: koos Philip Lederiga töötati välja meetod geneetilise koodi määramiseks transpordi-RNA tükkidel. See kiirendas koodonite määramist; sel meetodil tehti kindlaks 50 koodonit. Khorana katsed kinnitasid neid tulemusi ja viisid geneetilise koodi dešifreerimise lõpule.

Tunnustus

1964 – National Medal of Science
1965 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
1966 – valiti Leopoldina liikmeks
1967 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
1968 – Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind
1971 – valiti USA Meditsiiniakadeemia liikmeks
2001 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks

Viited

↑ C. Thomas Caskey (2010). Obituary: Marshall Nirenberg (1927–2010) Nature, 464, 44
↑ Margus Maidla: "Ruum, kus sündis Eesti molekulaarbioloogia" Sirp, 14. oktoober 2016

Välislingid

Nekroloog New York Timesis

[1] C. Thomas Caskey (2010). Obituary: Marshall Nirenberg (1927–2010) Nature, 464, 44

[2] Margus Maidla: "Ruum, kus sündis Eesti molekulaarbioloogia" Sirp, 14. oktoober 2016

[1]

[2]

v r Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Behring 1902 Ross 1903 Finsen 1904 Pavlov 1905 Koch 1906 Golgi, Ramón y Cajal 1907 Laveran 1908 Metšnikov, Ehrlich 1909 Kocher 1910 Kossel 1911 Gullstrand 1912 Carrel 1913 Richet 1914 Bárány 1915 1916 1917 1918 1919 Bordet 1920 Krogh 1921 1922 Hill, Meyerhof 1923 Banting, Macleod 1924 Einthoven 1925
1926–1950	1926 Fibiger 1927 Wagner-Jauregg 1928 Nicolle 1929 Eijkman, Hopkins 1930 Landsteiner 1931 Warburg 1932 Sherrington, Adrian 1933 Morgan 1934 Whipple, Minot, Murphy 1935 Spemann 1936 Dale, Loewi 1937 Szent-Györgyi 1938 Heymans 1939 Domagk 1940 1941 1942 1943 Dam, Doisy 1944 Erlanger, Gasser 1945 Fleming, Chain, Florey 1946 Muller 1947 C. F. Cori, G. T. Cori, Houssay 1948 Müller 1949 Hess, Egas Moniz 1950 Kendall, Reichstein, Hench
1951–1975	1951 Theiler 1952 Waksman 1953 Krebs, Lipmann 1954 Enders, Weller, Robbins 1955 Theorell 1956 Cournand, Forssmann, Richards 1957 Bovet 1958 Beadle, Tatum, Lederberg 1959 Ochoa, Kornberg 1960 Burnet, Medawar 1961 Békésy 1962 Crick, Watson, Wilkins 1963 Eccles, Hodgkin, Huxley 1964 Bloch, Lynen 1965 Jacob, Lwoff, Monod 1966 Rous, Huggins 1967 Granit, Hartline, Wald 1968 Holley, Khorana, Nirenberg 1969 Delbrück, Hershey, Luria 1970 Katz, Euler, Axelrod 1971 Sutherland 1972 Edelman, Porter 1973 Frisch, Lorenz, Tinbergen 1974 Claude, Duve, Palade 1975 Baltimore, Dulbecco, Temin
1976–2000	1976 Blumberg, Gajdusek 1977 Guillemin, Schally, Yalow 1978 Arber, Nathans, Smith 1979 Cormack, Hounsfield 1980 Benacerraf, Dausset, Snell 1981 Sperry, Hubel, Wiesel 1982 Bergström, Samuelsson, Vane 1983 McClintock 1984 Jerne, Köhler, Milstein 1985 Brown, Goldstein 1986 Cohen, Levi-Montalcini 1987 Tonegawa 1988 Black, Elion, Hitchings 1989 Bishop, Varmus 1990 Murray, Thomas 1991 Neher, Sakmann 1992 Fischer, Krebs 1993 Roberts, Sharp 1994 Gilman, Rodbell 1995 Lewis, Nüsslein-Volhard, Wieschaus 1996 Doherty, Zinkernagel 1997 Prusiner 1998 Furchgott, Ignarro, Murad 1999 Blobel 2000 Carlsson, Greengard, Kandel
2001–2025	2001 Hartwell, Hunt, Nurse 2002 Brenner, Horvitz, Sulston 2003 Lautebur, Mansfield 2004 Axel, Buck 2005 Marshall, Warren 2006 Fire, Mello 2007 Capecchi, Smithies, Evans 2008 Hausen, Barré-Sinoussi, Montagnier 2009 Blackburn, Greider, Szostak 2010 Edwards 2011 Beutler, Hoffmann, Steinman 2012 Gurdon, Yamanaka 2013 Rothman, Schekman, Südhof 2014 O'Keefe, May-Britt Moser, Edvard Moser 2015 Campbell, Ōmura, Tu 2016 Ōsumi 2017 Hall, Rosbash, Young 2018 Allison, Honjo 2019 Kaelin, Ratcliffe, Semenza 2020 Alter, Houghton, Rice 2021 Julius, Patapoutian 2022 Pääbo 2023 Karikó, Weissman 2024 Ambros, Ruvkun