Martinique'i kreoolkeel
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Martinique'i kreoolkeel on kreoolkeel, mida räägitakse Martinique'i saarel. See sarnaneb väga Guadeloupe'i kreoolkeelega.[1] Martinique'i kreoolkeelt kõneldakse Martinique'i saarel ja ka väljaspool saart. 2001. aasta andmetel kõneleb seda 418 000 inimest.[2]
Martinique'i kreoolkeele esimesed märgid esinesid juba 16. sajandil. Keele lõid erinevad Aafrika hõimud, kellel oli keeleerinevuste tõttu raske suhelda. Nii segasid nad oma keele sõnu prantsuse keelega.[3]
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]- zéwo – null
- yonn – üks
- dé – kaks
- twa – kolm
- kat – neli
- senk- viis
- sis – kuus
- sèt – seitse
- uit – kaheksa
- nèf – üheksa
- dis – kümme
Struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Omadussõnad
[muuda | muuda lähteteksti]| Grammatikareeglid | Kreool |
|---|---|
| Nimisõna + omadussõna | Lakay mwen blan (Minu maja on valge) |
| nimisõna + omadussõna | Peyi'w gwo (Teie riik on väga suur) |
| mitmus + omadussõna | Liv nef che (Uued raamatud on kallid) |
| asesõna + tegusõna + omadussõna | Nou kontan isit la (Me oleme õnnelikud siin) |
| omadussõna + mitmus | Li gen twa ti chen (Tal on kolm väikest koera) |
| adverb+ omadussõna | Lang sa se trè fasil (See keel on väga lihtne) |
| omadussõna+omadussõna | Mwen gen yon ti kay vet (Mul on väike roheline maja) |
Martinique'i kreoolkeeles ei ühildu omadussõnad nimisõnaga.
Nimisõna
[muuda | muuda lähteteksti]Nagu prantsuse keeles, puuduvad ka Martinique'i kreoolkeeles käänded. Kuid võrreldes prantsuse keelega puudub selles keeles mees- ja naissugu. Grammatiliselt märgitakse mitmust ees- või arvsõnaga; nimisõna ei muutu kunagi, samuti ka omadussõna. Sageli tuleb Martinique'i kreoolkeelest arusaamiseks ära tunda kontekst.[6]
Verbid
[muuda | muuda lähteteksti]Kreooli tegusõnad on moodustunud kahest osast:[6]
- Üks muutumatu osa : leksikaalne alus : kouri, manjé, sòti, enmé jne.
- Teine osa, mis koosneb muutumatu tegusõna eessõnast. Eessõna ülesandeks on näitada aega ja aspekti.
- Näide
moin kouri (ma jooksin); moin ka kouri (ma olen jooksmas); moin té kouri (ma olin jooksnud); moin ké kouri (ma jooksin sellel hetkel);
| Eessõnad | Tegevustegusõnad | Verbes d'état |
|---|---|---|
| ka | olevik + kestev tegevus : moin ka kouri (ma hetkel jooksen) | harjumus : moin ka émé, moin ka malad (ma armastan kogu aeg, ma olen kogu aeg haige) |
| puuduvad | Lõpetatud tegevus : moin kouri (ma jooksin) | Olevik või ajad mis ei ole markeeritud : moin émé(ma armastan), moin malad (je suis malade) |
| té | antériorité : moin té kouri (ma olin jooksnud) | Lõplikult tehtud tegevus: moin té émé (ma armastasin) |
| ké | tulevik : moin ké kouri, moin ké émé (ma jooksen,tulevik;ma armastan,tulevik) |
Sõnajärg
[muuda | muuda lähteteksti]Sõnajärg SVO: subjekt, verb ja objekt.[7]
Eitus
[muuda | muuda lähteteksti]Eituse tähistamiseks kasutatakse lauses sõna pa. Näide:[8]
| Afrimatiivne vorm | mwen konprann ou (Ma saan teist aru) |
|---|---|
| Eitav vorm | Mwen pa konprann ou(Ma ei saa teist aru) |
Keelenäited
[muuda | muuda lähteteksti]- An nou zouké ô swé a. (Lähme täna õhtul tantsima.)
- Tout majé, bon pou manjé, tout pawol pa bon pou di (Iga toit on söömiseks hea, kõik ütlused ei ole ütlemiseks õiged. Tuleb mõelda enne rääkimist)
- Zafé kabrit pa zafé mouton (Kitse tegevused ei ole samad, mis lamba omad;vanasõna/ tõlgendus : Igal ühel omad tegemised.)
Kirjasüsteem
[muuda | muuda lähteteksti]Martinique'i kreoolkeeles kasutatakse ladina kirja.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.le-creole.com/coursdecreole.htm[alaline kõdulink]
- ↑ Martinique. Ethnologue.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2013. Vaadatud 8. detsembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Nombres en créole martiniquais
- ↑ Adjectifs en créole
- ↑ 6,0 6,1 Le verbe en créole
- ↑ Martinican Creole. APiCS Online.
- ↑ La grammaire en créole
- ↑ "Martinique-Lexique créole". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2013. Vaadatud 8. detsembril 2013.