Milena Pavlović-Barili

Milena Pavlović-Barili Carl Van Vechteni pildil, 1940

Milena Pavlović-Barili (ka Barilli; serbia keeles Милена Павловић-Барили; 5. november 1909, Požarevac, Serbia – 6. märts 1945, New York) oli Serbia maalikunstnik ja luuletaja, Serbia modernismi silmapaistvaim naissoost esindaja.

Tema itaallasest isa Bruno Barilli oli mõjukas helilooja ning serblannast ema Danica Pavlovic, Karađorđevićite dünastia järeltulija, õppis kunsti. Milena õppis Belgradis Kuninglikus Kunstikoolis (1922–1926) ja Münchenis (1926–1928).

1930. aastate algul lahkus Pavlović-Barili Serbiast, kuhu enne Teist maailmasõda pöördus tagasi vaid lühikesteks visiitideks. Hispaanias, Roomas, Pariisis ja Londonis viibides suhtles ta Jean Cocteau ja André Bretoniga ning teda mõjutasid paljud Lääne kunstnikud, eriti Giorgio de Chirico. 1939. aastast elast ta New Yorgis, kus suri 1945. aastal ratsaõnnetuse tagajärjel.

Milena Pavlović-Barili loomingu teemad ulatusid portreedest piiblilugude fantaasiarikaste tõlgendusteni. Motiivide seas olid sagedased unenäolised olukorrad, kardinad, inglid, Venuse kujud ja arlekiinid. Paljud tema tööd on muuseumide püsiekspositsioonis Roomas, New Yorgis, Belgradi Kaasaegse Kunsti Muuseumis ning tema kodulinnas Požarevacis, kus kunstniku kunagises sünnikodus paikneb nüüd majamuuseum.

• 
  Autoportree, 1938
• 
  Autoportree, 1939
• 
  Akt peegliga
• 
  Kuum roosa jaheda halliga, 1940

Välislingid

• Valik Milena Pavlović-Barili tekste inglise tõlkes