Motoorsed neuronid

Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.

Samalaadsed neuronid on tuvastatud ka selgrootutel.

Motoneuronite areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, patoloogia ja apoptoos võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Motoneuronite keha asub kesknärvisüsteemis kuid akson kulgeb pea- või seljaaju koosseisus (vahetult ehk vaheneuronite kaudu) töö- ehk märklaudelundile, näiteks skeletilihasele, indutseerimaks liigutusi, või näärmele.

Motoneuronid reguleerivad ise oma aktiivsust (inhibeerivad).

Autonoomse närvisüsteemi motoneuronid paiknevad sümpaatilise närvisüsteemi närvisõlmedes.

Sisemise närvisüsteemi närvipõimikutes paiknevad motoneuronid kontrollivad seedeelundites olevate ainete eritust, motiilsust, võimalik ka et imendumist.

Motoneuronite ülesanneteks on liikumise ja hingamise tagamine.

Liigitus:

• alfamotoneuron – vahetult lihasrakku närvilihase ühenduse kaudu toimiv neuron. Alfamotoneuron ja selle innerveeritavad vöötlihaskiud moodustavad terviku, mida nimetatakse motoorseks üksuseks;
• beetamotoneuron
• gammamotoneuron lihasekäävi lihasrakkude kokkutõmmet tekitav ja lihasjäikust (toonust) reguleeriv neuron.

Kasutatakse ka liigitust: alumised (LMN-is – seljaaajus ja ajutüves) ja ülemised motoneuronid (UMN-is motoorses korteksis).

Võidakse kasutada ka mitmeid teisi liigitusi nagu näiteks loomaliikide kaupa: kas kassi, koera, inimese ja mao jpt motoneuroneid. Madudel paiknevad spinaalsed motoneuronid piki seljaaju.

Üks motoneuron võib innerveerida mitut lihasrakku, mis omakorda võivad mööda lihasraku membraani edastada mitut potentsiaalimuutust.

Kõik selgroogsete motoneuronid on kolinergilised – neurotransmitteriks on atsetüülkoliin, mida nad kas eritavad (kui saabub aktsioonipotentsiaal) või mille toimel nad stimuleeruvad. Kui aju edastab lihase liigutamiseks vajaliku info, siis saadetakse info mööda motoneuroni aksoneid närvilõpmeteni, mis depolariseeruvad ja selle tulemusel avatakse kaltsiumikanalid. Kaltsiumi vabanemine omakorda viib selleni, et vabastatakse atsetüülkoliin.

Alfamotoneuronite hävimisega seljaaju eesmistes sarvedes ja ajutüves seostatakse inimestel mitmeid motoneuronihaigusi, näiteks amüotroofset lateraalskleroosi.

Motoneuronite impulsside ülekannet võivad kahjustada ka mürkmadude (kobra, krait, tiigermadu jt) hammustused, kelle süljes leiduvad ained mõjuvad närvitoksiinina.

Motoneuronid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.

Motoorsete neuronite esmakirjeldajaks peetakse Sir Charles Scott Sherringtoni.

Vaata ka

• Betsi rakud
• Närvirakkude kasvufaktor

Välislingid

Portaal Meditsiin

• Bo Nielsen J., Motoneuronal drive during human walking. Lühikokkuvõte, Brain Res Brain Res Rev. 2002 Oct;40(1-3):192-201., veebiversioon (vaadatud 29.08.2014) (inglise keeles)
• Robert E. Burke, Sir Charles Sherrington's The integrative action of the nervous system: a centenary appreciation, Brain (2007) 130 (4): 887-894.,doi: 10.1093/brain/awm022, veebiversioon (vaadatud 29.08.2014) (inglise keeles)
• Sissekanne Terminologia Histologica-s, lk 94,s, lk 94, H2.00.06.1.00054: Motoneuron. Motoneuron