Naltšik

Naltšik
vene	Нальчик
karatšai-balkaari	Нальчик
kabardi-tšerkessi	Налшык
	Purskkaevud Üksmeele väljakul
	Naltšiki lipp Naltšiki vapp
	Pindala: 131 km²
	Elanikke: 265 162 (2017)
	Koordinaadid: 43° 29′ N, 43° 37′ E

Naltšik (vene ja karatšai-balkaari keeles Нальчик, kabardi-tšerkessi keeles Налшык) on Venemaa Kabardi-Balkaari Vabariigi pealinn.

See asub Suur-Kaukasuse eelmäestike jalamil Naltšiki jõel.

Linna läbib oluline Rostovi–Bakuu maantee.

Rahvastik

Elanikke on 282 900 (2005). 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Naltšiki elanikest kabarde 47,3%, venelasi 31,8%, balkaare 11,4%, osseete 1,9%, ukrainlasi 1,0%, juute 0,4% ja muudest rahvustest inimesi 6,2%.

Ajalugu

Linn asutati 1817 Venemaa Kaukaasia kaitsevööndi kindlustusena, mille juurde 1838 rajati sõjaväelaste asula. 1871. aastal sai temast slobodaa ja Tereki oblasti Naltšiki ringkonna keskus.

21. märtsist kuni 7. oktoobrini 1918 ning novembrist 1918 jaanuarini 1919 oli Naltšikis võim bolševike käes. Edasi kuni 24. märtsini 1920 oli Naltšik Denikini vägede valduses.

1. septembrist 1921, kui Naltšik sai Kabardiini autonoomse oblasti keskuseks, on Naltšik ka linn. 16. jaanuarist 1922 oli see Kabardi-Balkaari autonoomse oblasti keskus, 1936–1944 ja 1957–1991 Kabardiini-Balkaari ANSV ning 1944–1957 Kabardiini ANSV pealinn.

25. oktoobrist 1942 3. jaanuarini 1943 okupeerisid linna Saksa väed.