Mine sisu juurde

Niccolò Michetti

Allikas: Vikipeedia

Niccolò Michetti (itaalia keeles Nicola Michetti; 7. detsember 1675, Rooma, Itaalia – 12. november 1759, Rooma, Itaalia) oli Itaalia barokkstiili arhitekt, kes töötas Roomas ja Peterburis. Ta oli Tallinna Kadrioru lossi peaarhitekt ja seda ümbritseva pargi projekteerija.

Niccolò Michetti
Sünninimi Nicola Michetti
Sündinud 7. detsember 1675
Rooma, Itaalia
Surnud 12. november 1759
Rooma, Itaalia
Rahvus itaallane
Tegevusala arhitekt

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Niccolò Michetti õppis alates 1700. aastatest Carlo Fontana juures, kes oli üks suuri Itaalia baroki meistreid. Michetti abistas Carlo Fontanat paljudes projektides. 1704. aastal osales Michetti Trevi purskkaevu konkursil,[1] kus tema projekti vastu ei võetud. Trevi purskkaevu projekt on nüüd galerii The Royal Collection Trust kogudes. Pärast Carlo Fontana surma 1714. aastal lõpetas Michetti Roomas Ospizio Apostolico di San Michele.

1718. aastal palkas Juri Kologrivov Niccolò Michetti Peeter I-le arhitektiks. Juri Kologrivov oli Venemaa diplomaat ja Peeter I assistent, kes otsis meistreid ja arhitekte, kes hiljem töötasid Venemaal. Ta ostis ka Itaalias kunstiteoseid ja saatis need Venemaale.[2] Michettist sai esimene itaalia arhitekt Venemaal.[viide?]

Alexandre-Jean-Baptiste Le Blond oli prantsuse projekteerija ja maastikuarhitekt, teine peaarhitekt Peterburis, kes alustas Strelna, Peterhofi ja teiste projektidega.[3] Pärast Alexandre-Jean-Baptiste Le Blondi surma 1719. aastal anti kõik projektid Michettile üle. Temast sai nn kuninglik arhitekt, Peterburi kolmas peaarhitekt.[viide?]

Niccolò Michetti veetis Venemaal vaid viis aastat (1718–1723), kuid valmistas suure hulga projekte. Tema peamised projektid olid Kadrioru loss, Konstantinovi loss ja Peterhof.[viide?] Michetti juhtimisel töötasid Peterhofis purskkaevumeistrid, nagu Sualem Prantsusmaalt, vennad Baratinid Itaaliast, samuti skulptorid, nikerdajad ja valajad. Michetti jättis Venemaale maha ka õpilased, näiteks Mihhail Zemtsovi.[viide?]

1720. aastatel kuulutas Peeter I välja konkursi Senati väljakule kiriku ehitamiseks. 1723. aastal tegi Niccolò Michetti kaks projekti, kuid need ei osutunud väljavalituks.[4] Nüüd hoitakse seda projekti Peterburis Ermitaažis.[5] Alates 1721. aastast koostas Michetti Kroonlinna tuletorni projekti, kuid tuletorni ei ehitatud. Ka seda joonist säilitatakse Ermitaažis.[6][7]

1723. aastal läks Niccolò Michetti Peeter I palvel Itaaliasse tagasi, et osta skulptuure, ega naasnud enam Venemaale[viide?]. Roomas sai ta väga olulise tellimuse: aastatel 1731–1735 ehitas ta ümber Palazzo Colonna. Talle esitati ka väiksemaid tellimusi, näiteks lavakujundusi. 1725. aastal sai Michettist Accademia di San Luca liige.[8] Niccolò Michetti suri 12. novembril 1759 Roomas[viide?].

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Niccolò Michetti loomingu võib jagada kolmeks perioodiks: algusaastad, töö Venemaal ja naasmine Rooma. Niccolò Michetti projekte hoiustatakse muuseumides, näiteks Ermitaaži ja Kuningliku Galerii kogus, Buckinghami palees.[viide?]

Kadrioru loss Tallinnas

[muuda | muuda lähteteksti]
Kadrioru loss, Tallinn, Eesti. Arhitekt N. Michetti. 1718–1725

Niccolò Michetti esimene projekt Venemaal oli Kadrioru loss Revalis (praegune Tallinn). 2. juulil 1718 tehti esimesed mõõtmised, et ehitada pargiga palee. Peeter I soovi kohaselt pidi aed olema avalik, nii et kõik linlased saaksid seal jalutada. Juulis alustatigi palee ehitamist.[viide?]

Niccolò Michetti projekti järgi pidi palee olema kolmekorruseline ja koosnema kahest tiivast, mis olid keskelt ühendatud suure piduliku saaliga. Palee oli väljast väike ja tagasihoidlik, kuid seest ilus. Ansambel oli Itaalia stiilis ja sel oli kolmetasandiline aed[9]. Palee esifassaadilt avanes majesteetlik vaade, alumisele aiale. Tagasihoidlik tagumine fassaad oli suunatud ülemise aia poole.[viide?]

Palee ja pargi ehitamisse kaasti suur hulk käsitöölisi eri riikidest. Alguses juhatas ehitustöid Niccolò Michetti assistent Gaetano Chiaveri, alates 1721. aastast aga Mihhail Zemtsov.[viide?]

Konstantinovi loss Strelnas

[muuda | muuda lähteteksti]
Konstantinovi loss, Strelna, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1720. Pilt 1847

Strelnas otsustas Peeter I lisaks olemasolevale endanimelisele paleele ehitada Konstantinovi lossi. Algul tegeles Alexandre-Jean-Baptiste Le Blond Konstantinovi lossi kujundamisega. Kui Peeter I nägi Versailles' lossi, siis ta otsustas, et Konstantinovi lossi projekt peab olema imelisem.[viide?]

Pärast Alexandre-Jean-Baptiste Le Blondi surma 1719. aastal jätkas tööd Niccolò Michetti Strelnas. Ta tegi uue projekti ja lubas Peeter I-le, et loss tuleb ainulaadne. Lossi peajoon on kõrge suur hoone, kus fassaadi keskel paiknevad kolm võlvkaart. 1720. aasta suvel pandigi Konstantinovi lossile vundament. Michetti alustas koos oma assistendi Gaetano Chiaveriga luksusliku kahekorruselise palee ehitust.[viide?]

Samal ajal Konstantinovi lossi ehitamisega hakati rajama aeda, kus asusid purskkaevud. Peeter I soovis, et purskkaevud töötaksid mitu kuud ööpäev läbi.[10] Selleks oli vaja suurt veehoidlat, kus tuli hoida alatist veetaset. Kui aia rajamine oli alanud, otsustati panna tööle ka purskkaevud, kuid tekkisid probleemid. Kuna Aed paiknes jõega võrreldes kõrgemal, oli purskkaevude toimimiseks vaja veetaset tõsta ning jõekaldaid tugevdada. Kogu see töö oli kulukas.[viide?]

Peeter I pettus Strelnas ja kandis oma plaanid üle Peterhofi, millest ta tahtis luua Vene Versailles'. Strelna palee ehitus katkestati. Paleele ei paigaldatud katust ega tehtud sisekujundust, purskkaevud demonteeriti ja torud transporditi Peterhofi. Palee ehitamise lõpetas 1750. aastal itaalia arhitekt Bartolomeo Rastrelli.[viide?]

Purskkaevud Peterhofis

[muuda | muuda lähteteksti]

Niccolò Michetti projekteeris Peterhofi purskkaevud.

  • 1721 tegi ta purskkaevu "Aadam" joonise ning purskkaev pandi tööle järgmisel aastal[11], samuti koostas ta purskkaevu "Püramiid" esimese visandi[12] ja kaskaadi "Lõvi" esimese projekti, kuid kaskaadi ehitus jäi pooleli.[viide?] Samuti kujundas Michetti purskkaevude projekti "Menager" esimese versiooni 1721. aastal, need ehitati aastatel 1722–1724.[13]
  • 1721–1723 ehitati purskkaev "Diivan".[viide?]
  • 1721–1724 loodi purskkaev "Päike".[viide?]
  • 1722–1723 kujundas Michetti Peeter I visandite põhjal purskkaevu "Viljavihk".

Niccolò Michetti projekteeris "Kuldmäe" ehk "Marlini" kaskaadi, mille projektil oli esialgu 80 sammu, kuid nende arv vähenes 21-ni. Selle purskkaevu tööd viisid läbi arhitektid Mihhail Zemtsov, Bartolomeo Rastrelli ja Nicolas Pineau, rajatis sai valmis 1732. aastal. Aastatel 1721–1722 kavandas ja ehitas Michetti linnumajad "Aviaries", mis asuvad alumises aias ning on säilinud oma algsel kujul.[viide?]

1719. aastal alustati Peterhofi suure palee ehitamist, millest võttis osa ka Niccolò Michetti. Aastatel 1721–1722 juhendas ta ülemkodade laiendamist aastatel, lisas ühekorruselised galeriid ja lõpetas Pildisaali esimese kaunistuse.[14] Ta osales Monplaisiri palee ehitamisel, mis rajati aastatel 1714–1723[viide?]. Pärast Venemaalt lahkumist 1723. aastal võttis Michetti Rooma kaasa Konstantinovi lossi joonised. Need avastati alles 20. sajandi keskel, mis võimaldas tuvastada, et Michetti oli selle palee arhitekt.[viide?]

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ospizio San Michele a Ripa
    Ospizio San Michele a Ripa
  • Kadrioru loss, Tallinn, Eesti. Arhitekt N. Michetti. 1718–1725
    Kadrioru loss, Tallinn, Eesti. Arhitekt N. Michetti. 1718–1725
  • Konstantinovi loss, Strelna, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1720–1723
    Konstantinovi loss, Strelna, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1720–1723
  • Purskkaev "Suur kaskaad", Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1720
    Purskkaev "Suur kaskaad", Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1720
  • Purskkaev "Aadam", Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1721–1722
    Purskkaev "Aadam", Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1721–1722
  • Aviaries, Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1721–1722
    Aviaries, Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1721–1722
  • Marlini kaskaad, Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1722
    Marlini kaskaad, Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1722
  • Purskkaev "Püramiid", Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti
    Purskkaev "Püramiid", Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti
  • Purskkaev "Viljavihk", Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1722–1723
    Purskkaev "Viljavihk", Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1722–1723
  • Purskkaev "Päike", Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1721–1724
    Purskkaev "Päike", Peterhof, Venemaa. Arhitekt N. Michetti. 1721–1724
  • Palazzo Colonna. Graveerimine aastast 1748
    Palazzo Colonna. Graveerimine aastast 1748

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Pinto, John A. (1977). "An Early Project by Nicola Michetti for the Trevi Fountain". The Burlington Magazine (Inglise keel). (PUB) Burlington Magazine Publications Ltd.: The Burlington Magazine. Lk 853.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. ↑ Лаптева, Т. А. "К биографии агента Петра I в Риме Ю. И. Кологривова 1719-1727 гг". Восточная Литература. СРЕДНЕВЕКОВЫЕ ИСТОРИЧЕСКИЕ ИСТОЧНИКИ ВОСТОКА И ЗАПАДА (vene keel). Vaadatud 18.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. ↑ Turner, Jane (1996). The dictionary of art (Inglise keel). Kd 19, Leather to Macho. New York: Grove. Lk 16-17. ISBN 0195170687.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. ↑ "Проекты церкви на стрелке Васильевского острова (1723-24)". petro-barocco.ru. 30. juuli 2013. Vaadatud 15.11.2020.
  5. ↑ "Church on the Spit of Vasilevsky Island. Plan. Version A. Draft". Ermitaaži kunstikogud (inglise keel). Peterburi. Vaadatud 19.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. ↑ "Lighthouse in Kronstadt. Facade. Draft". Ermitaaži kunstikogud (inglise keel). Peterburi. Vaadatud 19.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. ↑ "Design of a Lighthouse in Kronshtadt. Vertical Section". Ermitaaži kunstikogud (inglise keel). Peterburi. Vaadatud 19.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  8. ↑ Kuuskemaa, Jüri, Aleksandra Murre, Mart Kalm, Kadi Polli (2010). Kadriorg: Lossi lugu/ Palace's story. Tallinn : Eesti Kunstimuuseum, Kadrioru Kunstimuuseum (Tallinn: Printon Trükikoda). Lk 38. ISBN 9789985999981.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. ↑ "Ajalugu ja hoone". Kadriorg. Vaadatud 15.11.2020.
  10. ↑ Ефимов, Владимир. "ПОЧЕМУ НЕ СОСТОЯЛСЯ «РУССКИЙ ВЕРСАЛЬ» В СТРЕЛЬНЕ". Журнал «АРДИС: Архитектура, реставрация, дизайн и строительство», № 3(46) 2010 (Vene keel). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2012. Vaadatud 8. novembril 2020.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. ↑ "FountainAdam; in the Lower Garden of Peterhof. Perspective. Draft". Ermitaaži kunstikogud (inglise keel). Peterburi. Vaadatud 19.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  12. ↑ "Pyramid Fountain" (inglise keel). Vaadatud 19.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. ↑ "Menager Fountains" (inglise keel). Vaadatud 19.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. ↑ Николай Архипов (2016). Исследования по истории Петергофа (PDF) (vene keel). СПб.: ГМЗ «Петергоф». Lk 137. В 1721–1722 гг. произведено первое расширение Верхних палат, осуществленное по проекту архитектора Н. Микетти, утвержденному Петром I в начале 1722 г. При этом основной объем здания остался без изменений, к нему пристроили одноэтажные галереи, оканчивавшиеся двухэтажными флигелями.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Vignato, Filippo (2010). ”MICHETTI, Nicola” . Dizionario Biografico degli Italiani. Rooma: Treccani (74).
  • Kangilaski, Jaak (2004). Kunstikultuuri ajalugu: Renessansist impressionismini. Tallinn: Kunst, lk 175–176. ISBN 978-9949-407-28-6
  • Nurme, Sulev, Nele Nutt (2012). Nicola Michetti. Pargiterminite seletussõnaraamat. Tallinn: Keskkonnaamet, lk 80. ISBN 978-9949-9201-7-4
  • Murre, Aleksandra (2009). Kadrioru arhitekt Niccola Michetti. Rooma-Tallinn-Peterburi. Sirp, 24. juuli.
  • Maiste, Juhan (2013). Kadriorg: the Spirit of Baroque and the Will of Genius. A Palace on the Edge of the Third Rome*. Tallinn: Baltic Journal of Art History (6), lk 153–176.
  • Kodres, Krista (2005), Krista Mits. Eesti kunsti ajalugu. 2. osa. 1520–1770. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 339-366. ISBN 9985960009
  • Власов, В. Г (1997). Стили в искусстве: словарь имен: архитектура, графика, декоративно-прикладное скусство, живопись, скульптура. Санкт-Петербург: М-Я (3), Кольна, lk 64. ISBN 5887370106
  • Архипов, Николай (2016). Исследования по истории Петергофа.Санкт-Петербург: ГМЗ "Петергоф" ISBN 978-5-91598-022-7
  • Яковлев, В. В (2015). Яковлев. Дома и домики Петра I. Санкт-Петербург: Скрипториум. ISBN 9785905011139
  • 305-летию Петергофа посвящается (2010). История Петербурга. № 1 (53).
  • Kuuskemaa, Jüri, Aleksandra Murre, Mart Kalm, Kadi Polli (2010). Kadriorg: Lossi lugu/ Palace's story. Tallinn: Printon. ISBN 9789985999981.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Vaata Niccolò Michetti tööd galeriis The Royal Collection Trust - inglise keeles.
  2. Uuri Niccolò Michetti teoseid Ermitaažis - vene keeles ja inglise keeles.
  3. Kadriorg
  4. Kadrioru Park
  5. Петергоф: аудиогид, фонтаны, парки и дворцы, режим работы
  6. Peterhof - vene keeles ja inglise keeles.
  7. Purskkaevud. Peterhof ja Versailles. (Фонтаны. Петергоф и Версаль.) - vene keeles.
  8. Uuri www.spb-guide.ru " Петергоф: фонтаны, парки и дворцы" ("Peterhof: purskkaevud, pargid ja paleed") ja " Стрельна: дворец Петра I и Константиновский дворец" (" Strelna: Peeter I palee ja Konstantinovi loss"). – vene keeles.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Niccolò_Michetti&oldid=6728563"