Nikolaus Verdunist

Viinamarjakobar tõotatud maalt. Verduni altar. Näha on stiilile iseloomulikud ümardatud tippudega voldivarjud riietusel

Nikolaus Verdunist^[1], ka Nicolas de Verdun^[2] (sündinud umbes 1130–1140 Verdunis, surnud pärast 1205) oli Lotringist pärit kullassepp ja emailikunstnik, kes tegutses 12. sajandi keskel ja teisel poolel Prantsusmaal ning Saksamaal.

Stiilist

Nikolaus oli rändav käsitöömeister, kes liikus ringi vastavalt tellimustele, seetõttu on kõik, mis tema elust tänapäeval teada, tuletatud tema teostest^[3]. Nikolaust peetakse Maasi koolkonna champlevé-emailikunsti kõige representatiivsemaks ja mõjukamaks esindajaks - see romaani metallikunsti haru õitses Maasi jõe orus ja ümbruses, eriti Liege'i ümbruses ja Staveloti benediktlaste kloostris. Teda peeti omas ajas väärismetallide töötluse ja emailitöö suurimaks meistriks ja tema teoste stiil mõjutas tugevasti tervet romaanika ja gootika üleminekustiili^[4].

Verduni Nikolause stiili iseloomustab graatsiliste kurvidega figuurikujutus ja pehme drapeeringukäsitlus, milles seeriatena töödeldud voldistikuharjad ja -põhjad moodustavad kergelt figuuri järgivaid rühmi. Eriliseks tunnuseks on väikesed ümarad silmusjad voldilõpud draperii murdekohtades, mis on sellele stiilile andnud saksakeelse nime Muldenstil või Muldenfaltenstil ja mida kasutatakse ka muude kunstiharude, näiteks miniatuurmaali kontekstis (näiteks Põhja-Prantsusmaal valminud kuninganna Ingeborgi psalter, u 1200)^[5]. Selles voldistikukäsitluses on nähtud klassikalise Kreeka skulptuuri mõjusid ja paistab, nagu oleks Nikolaus kasutanud oma uuenduslikku figuuristiili väljendusvahendina laiemas mõttes uut laadi realistliku kunsti loomiseks ja juurutamiseks. See stiil jääb väga populaarseks ka terve 13. sajandi jooksul, selle mõjusid võib näha vaoshoitud kujul Chartresi katedraali transepti portaalifiguuridel (u 1200–1210), Reimsi katedraali vanimatel skulptuuridel (u 1212–1225) ja Villard de Honnecourti visandiraamatus (u 1220)^[6].

Teosed

Nikolausele on omistatud enam-vähem kindlalt kolm teost: Klosterneuburgi "Verduni altar" (1181), Kölni toomkiriku relikviaar kolmele pühale kuningale (Dreikönigenschrein e Kolmekuningakast^[2], 1181–1200) ja Tournai Notre Dame'i Maarja-relikviaar (1205). Varem peeti tema teoseks ka Siegburgi Püha Miikaeli benediktlaste kloostrikiriku Anno relikviaari (u 1183), kuid tänapäeval enamik uurijaid seda enam ei toeta. Autorsus on täiesti kindel ainult Klosterneuburgi altari puhul, mis kannab ladinakeelset inskriptsiooni "Nicolaus Virdunensis". Ka Tournai relikviaar kannab kunstniku nime, mis aga pandi sinna tellija soovil; teos on kindlasti valminud 1200. aastate algul ja see on gootipärasemate joontega kui teised Nikolausele omistatud teosed^[7].

Viited

↑ F. Büttner, A. Gottdang. Sissejuhatus ikonograafiasse: Piltide sisulise tõlgendamise võimalusi. TLÜ kirjastus, 2014
↑ ^2,0 ^2,1 V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999
↑ https://www.britannica.com/biography/Nicholas-of-Verdun
↑ https://www.wikiart.org/en/nicholas-of-verdun
↑ https://www.britannica.com/art/Western-painting/Late-12th-century#ref582525
↑ https://www.britannica.com/art/Western-sculpture/Gothic#ref401342
↑ https://www.oxfordartonline.com/groveart/view/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000062326

Välislingid

[1] F. Büttner, A. Gottdang. Sissejuhatus ikonograafiasse: Piltide sisulise tõlgendamise võimalusi. TLÜ kirjastus, 2014

[v-vaga-uld-2] 2,0 ^2,1 V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999

[3] ttps://www.britannica.com/biography/Nicholas-of-Verdun

[4] ttps://www.wikiart.org/en/nicholas-of-verdun

[5] ttps://www.britannica.com/art/Western-painting/Late-12th-century#ref582525

[6] ttps://www.britannica.com/art/Western-sculpture/Gothic#ref401342

[7] ttps://www.oxfordartonline.com/groveart/view/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000062326

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]